SÜNNIKOHT: Tartu AADRESS: Maja 3-2, 51142 TARTU TELEFON: +372 56147842 (mobiil) E-POST: [email protected] HARIDUSKÄIK 1991-2002 Kännu Gümnaasium TÄIENDHARIDUS 2002-2004 Secreta Kutsekool, sekretäritöö erialane kursus 2004 Põllumehe Keeltekool, 6-kuuline inglise keele kursus TÖÖKÄIK 2005-2008 Juurikaküla Vallavalitsus, esimehe sekretär TÄIENDAV INFO Emakeel: eesti keel Võõrkeeled: inglise keel kõrgtasemel, vene keel kesktasemel Arvuti kasutamise oskus: teksti- ning andmetöötlus Windowsi keskkonnas, üldine arvutikasutamise oskus HARRASTUSED Mägironimine, male, triatlon, orienteerumine 12.10.08
Internet tänapäeva uus narkootikum? Interneti kasutamine on inimeste elu küll märgatavalt lihtsamaks muutnud ja pakub palju uusi võimalusi, aga toob kaasa ka hoopis uued ohud, mida paljud ei oska isegi karta. Kas internetisõltuvus on üldse probleem ja kas seda võib pidada võrdväärselt ohtlikuks sõltuvusega alkoholist, narkootikumidest, tubakast, hasartmängudest? Internetikasutajate arv on viimase kümne aasta jooksul teinud läbi suure tõusu. Eestis kasutavad Internetti rohkem kui pooled elanikud. Põhiline kasutajaskond on siiski noored, kellest nende hulgast, kes juba kirjaoskajad on, on raske kui mitte võimatu leida kedagi, kes Internetti ei kasuta. Noortel, eelkõige lastel, puudub aga piisav elukogemus ja nagu ka narkootikumidega võivad igasugused probleemid ja sõltuvused neile kergemini külge hakata. Daniel Vaarik kirjutas oma artiklis "Virtuaalmaailmad ja suhtlemise sajand" juhtumist Aasia teismelisest, kes män...
„Haridus on oma rumaluse jätkuv avastamine“ - Franklin „Haridus on see, mida enamik saab, paljud annavad edasi ja vähesed omandavad.“ – Karl Kraus Haridus kui mõiste on segane ka haritud inimestele. Läbi aegade on vaieldud selle lihtsa, kuid samas nii keerulise sõna üle. Ühed ütlevad, et igal haritud inimesel peab olema kõrge eruditsioon ning teised seevastu, et elukool on see kõige suurem koolitaja. Viimast väidab oma teoses ka Karl Ristikivi öeldes, et „Koolitunnistus ei tähenda midagi – alles elus näitab inimene, mis ta tõepoolest väärt on.“ Selle argumendiga ei saa ma täielikult nõustuda, sest ka õppeasutuses saadud teadmised on äärmiselt tähtsad, kuid nende ellu rakendamine on keerulisem kui omandamine. Eks peaks siingi mõlemad pooled tegema kompromissi ning leppima kuldse keskteega. Inimene õpib kogu elu ning kõik meist ei sure lollina. Ajal, mil laps õpib oma esimesed tähed, kiidavad k...
Virtuaalmaailm tänapäeval ja tulevikus ning mis on selle voorused ja ohud Virtuaalmaailma kuulub praegu väga palju inimesi, see tähendab, et umbes 30 miljonit inimest kasutab iga päev virtuaalset maailma. See arv on tegelikkuses tohutult suur, kuid tänapäeval on juba võimatu ilma arvutita ja virtuaalse maailmata olla, kuna sealt saab väga palju infot ja kiiresti vajalikku otsida. Mida saab virtuaalses maailmas korda saata? Tänapäeval on paljud vanaisad-vanaemad ehk pensionärid ära õppinud virtuaalse maailma kasutamise just sellepärast, et nende lapsed või lapselapsed on neid nö tagant utsitanud. Sealt saab ju kätte ka sellist infot, mida ajalehtedes pole. See võibki põhjus olla, miks paljud enam ajalehti koju ei telli. Internetis ju ei kulu nende peale nii palju raha, kui päriselus. Mõnes mõttes on see odavam, kui loeme ajalehti-ajakirju või muud kirjandusega seotud teemasid Internetis, kuid inimesed v...
Koostas: TAAVI. KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE Kokku- ja lahkukirjutamisel tuleb arvestada seda, et tavaliselt kirjutatakse sõnad lahku, sest nad on iseseisvad, iga sõna kohta saab esitada küsimuse. Kokkukirjutamiseks peab alati olema mingi põhjus: kas vormiline, sisuline või on kokkukirjutus saanud tavaks. Liitsõnal on üks pearõhk ja see on täiendsõnal. Iga teistest sõnadest lahku kirjutatud sõnal on oma pearõhk. NIMISÕNA + NIMISÕNA Reegel: ! Kui täiendsõna on ainsuse nimetavas, s-lõpuline või lühenenud tüvega, kirjutatakse see alati põhisõnaga kokku. Elamisvääriline, kinnipidamiskoht, kirjutamisoskus, kloonimisvastane, täienduskursustele, kasvatusmeetoditega, luksusjahid, kutseharidussüsteem, soovahetusoperatsioonid Reegel #2: ! Kui täiend on ainsuse omastavas, sõltub kokku- või lahkukirjutamine tähendusest. Täiendsõna näitab, kellele/millele miski kuulub, siis kirjutatakse lahku (venna raamat). Täiendsõna näitab põhisõna liiki...
Oli alanud Ärkamiseaeg. Praegu on Eesti suuremateks teatriteks "Vanemuine" Tartus, "Estonia" Tallinnas ja "Endla" Pärnus. Arvatavasti ongi need olnud ka Eesti esimesed kutselised teatrid. Valisin sellise teema, kuna on huvitav järgida kuidas Eesti ühiskonna arengujärgus toimusid suursugused fenomenid. Esimese teatri algusaeg August von Kotzebue algatusel valmis 1784. aastal Tallinnas esimene kivist asjaarmastajate linnateater ning 1789. kõlas eesti keel esimest korda laval Kotzebue "Isalik ootus" näidendi põhjal. Tallinna linnateater ehk Saksa teater asutati aga esinduslikuks teatrihooneks aastal 1809. Asus ta Laia tänaval, praeguse Nukuteatri koha peal 1855. peagi tabas Saksa teatrit tulehäving ning pärast ülesehitamisel põles hoone maha veel kaks korda (Lõpp põleng 1902) ehk siis teiste sõnadega on Nukuteater kerkinud kolm korda põlenud Saksa teatri varemetel. Seal oli ligi 600 istekohta ja seda peeti Euroopa kaunimaks
"S�ndmused muudavad inimeset" (A. Dumas) Pealkirjas kajastuv Alexandre Dumas v�ide v�ib tunduda k�llaltki labasena, kuid lause on igas m�ttes �ige. Miski muu peale s�ndmuste inimesi ei m�juta ega muuda. Olgu selleks siis kartulihinna t�us v�i kahe suurriigi vaheline s�jaline konflikt. Mis on siis peamised �lemaailmsed s�ndmused, mis avaldavad m�ju k�ige suuremale hulgale inimestele? Ning kuidas v�ivad need inimestele ning nende eludele m�juda? Inimese p�hivajadusteks toit ja vesi. Ilma nende kaheta pole v�imalik p�ramiidist �les poole minna ega r��kida turvalisustundest v�i eneseteostusest. V�iks ju arvata, et t�nap�eva coca cola- ning mcdonaldsi ajastul pole n�ljah�da probleem, kuid on. On arvutatud, et keskmiselt iga sekund sureb �ks inimene maailmas n�lga. Samas, maailmas toodetakse piisavalt toitu, et k�ik inimeseks saaksid korralikult s��nuks. Kuid n�ljah�da pole ainult viima...
ÜLDREEGEL ERIREEGEL 1. Mõistereegel 1. Konteksti reegel Kui sõna ühendisse kuuluvad a) üldreegeli järgi kokku sõnad moodustavad tervikliku kirjutatud sõnad kirjutatakse mõiste, siis need sõnad lahku, kui esimesel sõnal on kirjutatakse kokku. Kui ei teki laiend. uut mõistet, siis lahku. Nt: valge bussi juht Nt: väike mees ; väikemees b) üldreegli järgi lahku üle pea ; ülepea (üldse) kirjutatud sõnad kirjutatakse kogu aeg (pidevalt; koguaeg kokku kui on vaja vältida (aegade summa) kahemõttelisust 2.Vormireegel Nt: kooli lõpetamine > Nimetava kujuline, lühenenud, iga koolilõpetamine seotud tüvega sõna kirjutatakse koguduse liige > järgneva sõnaga kokku. iga koguduseliige Nt: 2. Sagedus reegel haridusministeerium( haridus Üldreegi alusel ...
ALGUSTÄHE LÜHEND KONSONANT- KATKENDLÜHEND LÜHEND Suure tähe Väikse tähe lühend lühend Kirja- Lühendi lõppu ei Lühendi lõppu ei Kirjutatakse välja 1-3 Kasutatakse kõiki või pane punkti ega pea punkti panema( vokaalini. mõningaid konsonante. vahe- sidekriipsu. (v.a v.a juhul kui sõna Punkti ei pea panema. mägid 6 isikunimede langeb kokku mõne Sama reegel Sidekriipsu kasutatakse lühendamisel) teisega) vaid keeruliste liitsõnade Nt: NATO, USA, E- Nt: õpet; fil puhul. ...
Kas raamat või film? Populaarseks on saanud fakt, et tihti peale tehakse raamatu järgi film. Milline neist on parem? Tõenäoliselt on filmid paremad, sest tegevus toimub visuaalselt. On ka vastu argumente, et raamat on parem, kui järele tehtud film. Üheks populaarsemaks filmi saagadeks on saanud ,,Harry Potter", mis on tehtud J.K. Rowlingu raamatute järgi. Olen lugenud nii 7 raamatu osa läbi, kui ka näinud neid filme, teen järelduse, et mõlemad on sama head. Raamat on hea sellepärast, et mõte jookseb kaasas ning sa kujutad ette, mis järgmisena juhtuma hakkab. Film on hea seepärast, et sa näed, millised tegelased kui ka ebareaalsed olendid, nt surmasööjad välja näevad. Lisaks sellele võtab filmi läbi vaatamine kõvasti vähem aega, kui raamatu läbi lugemine. Tean raamatut, mis on filmist parem ning selleks on ,,Toomas Nipernaadi". Raamat on parem seepärast, et lugedes saab ette kujutada, millised tegela...
Dante Alighieri(1265-1321) *teos:Jumalik komöödia *teoseid isel. Sümbolid *armastus:Beatrice *Uus elu-platooniline,õrn Boccaccio(1313-1375) *armastus:Maria *õppis Anpolis *oskas hästi keeli *meeldis F täht *teosed:Dekmeron, Filokolo jne. Petrarca(1304-1374) *armastus:Laura *tõi ausse sonetti *teosed:Africa,Laulude raamat *mahedas stiilis *humanist Thomas More(1478-1535) *õppis oxfordis *tegi karjääri juristi ja poliitikuna *teos:Utoopia Rüütliromaan *ideaalsed peategelased *tavap. Kuju 15 saj II poolel *Cervante Rabelais(1434-1553) *vabamõtleja *räme sõnapruuk *Prantssmaalt *teos:Gargantua ja pantagruel Michel de Montaigne(1533-1592) *prantslane *filosoof, riigiteadlane, kirjanik *teos:Esseed *ülistas loodust, mõistust, elutarkust Martin Luther(1483-1546) *reformatsioon *elas saksamaal Erasmus(1466-1536) *humanist *avaldas uue testamendi lad.keeles *kritiseeris katoliku kiriku rikutust William Shakespeare(1564-1616) *teosed:Tõrksa talts...
Muutumatute sõnade kokku-lahkukirjutamine Määrsõnade üldreegel: Määrsõna kirjutatakse muudest sõnadest harilikult lahku. N: väga hea, tohutu suur, sama vähe. NB! Erandiks nt. Kauamängiv plaat, väheütlev ettekanne. Kui kaks kõrvuti olevat ükskõik mis sõnaliiki kuuluvat sõna on sulanud kokku ühiseks määrsõnaliseks väljendiks, kirjutatakse nad kokku. N: aegamööda, alatasa, allamäge, hädavaevalt. Juhtumid, kus kaks sõna koos annavad uue tähenduse, mis erineb tunduvalt samade sõnade lahkukirjutatavast ühendist, kirjutatakse kokku. N: kahevahel, vastuoksa, ülekäte. Kaassõnade üldreegel: kaassõna kirjutatakse käändsõnast, mille juurde ta kuulub, lahku. NB! Kaassõna moodustab tema juurde kuuluva käändsõnaga lahutamatu terviku.
Kuidas kirjutada korralikku esseed SISU: Aine- inimene, kunst (kirjandus), teadus, ühiskond, probleemid, millel puuduvad ühesed lahendid. Käsitlusviis- autorikeskne vaatepunkt, eritlev, loogiline, assotsiatatiivne, pingestatud , vaimukas. . Mõtted esitatakse järk-järgult, lõpuni avamata kujul. ÜLESEHITUS: Pealkiri- esitab aine, osutab probleemile, kujundlik, irriteeriv. Sissejuhatus- lühtub faktist, mälupildist, tundest, sündmusest. Arendus- konkreetselt nähtuselt üldistele probleemidele, eritleb. Lõpetus- üldistus, puänt, üldistus. KEEL: Stiil- erinevaid stiililaade ühendav (ilukirjanduslikkus, publitsistlikkus, teaduslikkus, kujundlikkus, suhtumised, mõisted, andmed) Sõnavara- isikupärane, uuenduslikkus. VORM: Laad- artikli ja novelli vahepealne, liigendatud vahepealkirjadega. ...
Rohelise mõtteviisi poolt ja vastu Meie kodumaa Maa, planeet, kus me elame reostub iga päevaga üha rohkem. Et kaitsta ja päästa ümbritsevat keskkonda on mitmeid võimalusi. Me peame kaitsma ja hoidma loodust. Ema ütles; kui Eesti oli veel Nõukogude Liidus, siis oli lööklauseks ,,Me ei vaja looduselt armuande, looduselt tuleb võtta, mis võtta annab". Minu jaoks on see kummaliselt vale arusaam. Mida me selle heaks teha saame? Kõik inimesed saavad oma säästlikku ja kokkuhoidliku eluviisiga loodust aidata. Viimased kaks aastat on korraldatud ühist koristus kampaaniat ,,Teeme Ära". Kus ka meie pere edukalt osales. Meile oli määratud koristada Pärnu maantee trass, kus me leidsime autokumme, imikute mähkmeid, auto klaas, pudeleid, riide esemeid, raamatuid, elektrijuhtmeid, ehitusmaterjale, väikseid kappe, madratseid, kommipabereid, kilet jne. Meie päev algas sellega, et mina ja minu noorem õde jooksime koolid m...
Kirjandus on retk tõe leidmiseks Aja arenedes muutub paratamatult ka inimene ja tema väärtushinnangud. Ometi on inimloomuse põhieesmärk ajaloo jooksul jäänud samaks püüelda tõe leidmise poole. Teekond tõeni tuleb kõikidel ise ette võtta ja läbida, nii hirmutav ja vaevaline kui see ka ei tundu. Õnneks ei ole inimene sellel raskel retkel üksi, vaid võib loota usaldusväärsele abimehele kirjandusele. Vaatamata sellele suurele retkele peame me ka teadma, kas sellel retkel oleks mõtet, sest tõe teadmine pole suurt midagi erilist väärt, kui me ei rakenda seda õigete otsuste tegemisel. Kuna tõde on ainus mõttekas alus, millele toetudes me saame teha arukaid otsuseid, siis kuidas saab tuvastada, mis tegelikult tõde on? Üha enam inimesi leiab, et otsuste tegemine muutub raskemaks, kuna maailmas, kus me elame, pakutakse igasugust uut infot. Seda tehakse hämmastavalt hästi, sest selleks on olemas meedia, Internet ja muu...
,,Kuristik rukkis´´ Holdeni ja tema eakaaslaste suhted täiskasvanutega Holden on saamas täiskasvanuks. Kuid ta kardab ja ei taha seda. Aga siiski valetab ta ennast vanemaks kui ta tegelikult on. Ta tahab proovida kõike seda mida teevad täiskasvanud, kuid keegi ei jäää teda uskuma. Holden pole ka ise kindel, kas ta ikka on täiskasvanu. Ta mõtleb endale välja mitmeid valenimesid uusi identiteete. Holdeni lapsepõlv on igaveseks möödas, ent ta keeldub ka saamast täiskasvanuks, mis tekitab hirmu ja masendab teda. Suured inimesed on tema arvates tihedalt seotud kõige võltsi ja silmakirjalikuga. Läbi lapse silmade paistavad paljude suurte inimeste tegevused mõttetud ja absurdsed. Ta on veendunud, et täiskasvanud ei mõista olulisi asju elus. Holden on mässaja, aga armas mässaja. Seda näitab suur õrnus, mida ta tunneb laste vastu. Holdenil puuduvad otseselt lähedased sõbrad,keda ta usaldaks. Holdeni ainuke...
*lauluisa *"Mihkel Põllupapp" on" *vana targa mehe *"Eestrahva võrdkuju Ennemuistsed jutud" *suri 25.aug 1882 Tartus Kristjan Jaak Petersoni ood ,,Kuu" tuletab eestlastele meelde, et kui ilus on eesti keel ,,Kas siis selle maa keel laulu tuules ei või taevani tõustes üles igavikku omale otsida?" Paneb küsimuse alla kas eesti keel säilib. ,,Kalliks pidama oma aega olen paljusid inimesi õpetanud." ,,Mõnikord sain ma kõigi asjade pärast, mis mu meele pärast ei olnud, väga vihaseks; teinekord jälle võiks mu meele vastu olla, ei saanud ma sugugi vihaseks." Tal tekkisid vastuolud estofiilidega ja O.W.Masinguga. Meeldis tubakas ja õlu. Peab ennast maarahva lauljaks.
Mida me peame tegema? Meiegi küsime endilt sedasama, nagu igaüks, kes mõtleb sügavalt elu mõttele, olgu ta siis budist või luterlane. Igal inimesel on erinev seisukoht usust ja arusaam sellest, mis on ,,õige". Kas jumal määrab inimesi hukatusse või mitte? Kas põrgu on olemas või mitte? Kuidas tunneme ära selle usu, mis on just meile õige? Seesugused küsimused aitavad meil jõuda kindlale seisukohale ja neis asjus ei saa jääda ükskõikseks. Inimesed näevad maailma väga erinevalt ja seetõttu valime me endale sobiva usu ja otsustame ise selle üle, mis on see ,,õige" ning millesse tasuks uskuda. Seetõttu on religiooni väga raske otseselt selgitada, kuid ma arvan, et usundi eesmärgiks on panna inimesed elama head elu. Religioon on usk jumalasse või jumalatesse. Sellega võivad kaasneda oma rituaalid, eluviis või pühad paigad. Usk annab järgijaile kindla maailmavaate, elu mõtte ning juhised õigeks tegutsemiseks. Maailmas on olnud ja on edaspidig...
Lingvistika - Foneetikast ja fonoloogiast Rääkimine on inimese üks igapäevasemaid tegevusi. Võimet toota ja mõista kõnet peetakse nii iseenesestmõistetavaks, et sellele ei pöörata tavaliselt üldse tähelepanu. Tähelepanelikuks muutume vaid siis, kui keegi hääldab mõnd häälikut teistmoodi või siis paneb näiteks sõnas rõhu mujale, kui meie seda teeme, või hääldab sõna muus vältes, kui me ise hääldame. Inimene võib oma häälduselunditega moodustada tohutult palju erinevaid häälikuid (ka selliseid, mida tema oma emakeeles ei ole). Emakeelegi häälikute laadi mõjutavad naaberhäälikud või kuulumine rõhulisse või rõhuta silpi, aga ka kõneleja vanus, sugu, kõneorganite anatoomia, tema emotsionaalne seisund. Vaatamata sellisele varieeruvusele, tunneb kuulaja enamasti sõnad ära. Foneetika ehk hääldusõpetus uuribki häälikuid ja nende käitumist kõnevoolus (häälikud märgitakse nurksulgudesse [ r ]). Sealjuures pööratakse tähelepanu kõne kolmele külje...
STIILIVEAD Läbivad stiilivead: · Sõnavara piiratus, algelisus, lamedus. · Tühisõnalisus, pateetika (liigne ilukõne). · Liialdamine võõrsõnadega. Juhuslikud stiilivead: · Sõnade ja tüvede kordused. Kasuta sünonüüme või sõnasta ümber. · Kujundite küsimus: Sabloonne ehk kulunud kujund (...on langenud ...küüsi) Koomiline või konteksti sobimatu väljend. Originaalitsev või ilutsev Absurdne kujund · Asesõnade probleem: Ebamäärane asesõna (Ta ütles talle...) Ülearune asesõna (See) Ülearune abimäärsõna (Ma lisaksin juurde, et...; ära) I pöördes ütleb isiku pöördelõpp (ma arvan, me teame) · Absolutiseerimine (Miks keegi ei märka suitsevaid korstnaid?) · Kantseliitlik ehk liiga ametlik keelekasutus Liigne nimisõnalisus, eriti liialda...
Oskar Wilde aforismid 1. Alati andesta oma vaenlasele, miski ei ärrita neid rohkem. See on tõsi, kuna neile andestades see muudkui ärritab ja kasvatab sinu vastu veel rohkem viha, mis viib neid endast välja. 2. Tänapäeval teavad inimesed kõikide asjade hinda ja ei millegi väärtust. Tõsi, sest paljud inimesed mõtlevad, et kui neil on raha, siis allub neil kogu maailm ning nad saavad endale kõike lubada. 3. Inimene peaks talletama elu värvi, aga mitte iial mäletama selle üksikasju. See tähendab seda, et inimese mälu jätab meelde enamasti head asjad, halvad asjad kustuvad kiiremini ära, see on hea, sest inimene ei saa elada, kui ta mõtleb ja jätab meelde enamasti halvad asjad, mis on elus juhtunud. Selle tagajärjeks võib-olla enese vigastamine või muud probleemid. 4. Elu eesmärk on enesearendamine. See tähendab seda, et inimene õpib ja areneb kogu elu. Iga päev inimene õpib midagi juurd...
,,Tõde ja õigus. Teine osa" A. H. Tammsaare Käisin 16. Septembril Tallinna Linnateatris vaatamas etendust ,,Tõde ja õigus. Teine osa". Etendus oli küll pikk kuid minu arvates oli see väga huvitav ja vaheajad olid hästi sätitud ja iga vaatus oli oma moodi üless ehitatud. Religioon on selle loo üks tähtsaid osasid mida Indrek lahendama ja kogema hakkab. Etendus algab sellega, et Indrek Paas tuleb härra Mauruse eestikeelsesse kooli õppima. Alguses peab Indrek kohanema tema jaoks uue eluga linnas ja kuna Indrek on harjunud, et koguaeg peab tõtt rääkima tekib tal raskusi arusaamisega keda usaldada ja keda mitte. Härra Maurus teeb Indrekule selgeks, et selles koolis on ta võrreldav jumalaga ja miski ei pääse tema silme eest ja kuna Indrek on ainus aus mees nimetab Maurus ta messiaks. Sammuti ei ole onu Maurus heal arvamusel juutidest mida ta mitmel koomilisel viisil selgeks tee...
Tulevik valik või saatus? Uuringud on näidanud, et umbes 6,6 miljonil alla 18-aastasel noorel on peres vähemalt 1 alkohoolikust lapsevanem. Viidi läbi täpsustavad uuringud alkohoolikute ja narkomaanide järeltulijate elukommete kohta. 41% uuringutes osalenud lastest valis oma elutee sarnaselt vanematele, sest sellist elu olid nad nendelt õppinud. 59% noori keeldus alkoholi ja narkootikumide kasutamisest, sest nad olid näinud nende mõju oma vanematele. Uuringust selgus, et ka ühes perekonnas võivad olla mõlemad eluviisi valikud esindatud. Kas eluteel lähtutakse sellest, mida on õpitud eelnevatelt põlvkondadelt ja milline on saatus või oleneb tulevik hoopis tehtud valikutest? 19. 20. sajandil toimunud muutustest saaksime tuua välja ainult mõned, mis meie praegust elu on palju mõjutanud, kuid viimase kahekümne aasta jooksul toimunud muutuste mõju on olnud väga suur. Hea näide sellest on Eesti Vabariik, mis vii...
ALKOHOL- INIMESE HÄVITAJA. Alkohol on kõige tugevama toimega sõltuvust tekitav narkootiline aine, mis on enamikes riikides legaalne. Alkoholi manustamine põhjustab inimesel emotsionaalseid muutusi, taju-, kõne-, mälu-, koordinatsiooni- ja tasakaaluhäireid. Vanimad alkoholi tootmise meetodid pärinevad Lähis-Idast ja Vahemeremaadest. Alkoholism on haigus, mille puhul tekib organismil sõltuvus etanoolist. Alkoholismi esmased kirjeldused ulatuvad antiikaega. Hippokratese poolt pärinevad esimesed teadaolevad joomahulluse kirjeldused. Eestis on ametlike statistiliste andmete järgi alkoholismi juhtumite kordaja 100 000 elaniku kohta viimastel aastatel umbes 100. Meeste haigestumus Eestis alkoholismi ületab naiste haigestumise umbes 6-7 korda. Alkoholismi iseloomustab pidev soov alkoholi tarvitada. Kaob kontroll tarvitatud alkoholi koguse üle, mis viib mitmepäevaste joomasööstudeni. Kui min...
Minu kodukoha riskid... Kõikides Eesti piirkondades on omad ohud, kuid kas me ka teame kui ohurikkad nad on. Minu kodukohas, Tapal, on palju riskantseid asju mis panevad meie kõigi elud kaalule. Kas meil kõigil on sellest ikka aimu? Kas me saame kindlalt väita, et terve Tapa elanikkond teab, et nad on nagu püssirohutünni otsas? Minu kodukohas on palju saastavaid asju näiteks nagu raudtee. Me elame nagu vaksalis, kõik rongid mis sõidavad iga päev Tapalt läbi saastavad meie õhku, mida kõik tapakad sisse hingavad. Kõik see mida me sisse ahmime läheb meie organismi ja rikub kõigi tervist. Peale selle, see terastee mis tervet meie linna ümbritseb, veab läbi linnamüüride igast saasteid nagu näiteks bensiin, diisel ja muid kütuseid. Kas te kunagi olete mõelnud, mis siis juhtub kui meie kallis raudrööbastik teeb avarii? Siis on terve meie kiviküla saasteid täis, keegi ei saa enam puhast õhku hingata ja mis juhtuks meie o...
Suitsetamine-inimese hävitaja Suitsetamine on inimesele väga kajulik,kuid noored ei mõtle sellele eriti. Suitsus on palju kahjulikke aineid, mis hävitavad inimese organismi. Noored, kes suitsetavad ei mõtle sellele, mis ootab neid tulevikus.Iga suits, mida nad tõmbavad kahjustab nende organismi. Suitsu kõige kahjulikumad ained on: nikotiin, vingugaas ja tõrv. Suitsetamine põhjustab vereringehäireid ja impotentsust. Nikotiin on tugev närvimürk, mida ühes sigretis on 1,2mg. Nikotiin soodustab kahjulike ainete ladestumist arterites, kui mõni organ ei saa piisavalt verd võib selle mõni osa kärbuda ja siis tekib kangreen või infarkt. Vingugaas on lõhnatu mürgine gaas, mida on ühes sigaretis umbes 4%. Sattudes kopsudest verre häirib vingugaas vereliblede tööd, mistõttu organismi hapniku varustus väheneb ja selle tagajärjel väheneb ka inimese jõudlus. Tõrv sisaldab umbes ...
Eluraamatul ei ole kordustrükki ,,Mina eksisteerin maailm eksisteerib ja mina tean, et maailm eksisteerib. Ongi kõik," ütles Antoine Roquentin Jean-Paul Sartre'i kuulsas filosoofilises teoses ,,Iiveldus". Kalvinistidel oli elukäsitluse keskmes jumalik ettemääratus, nad püüdsid leida laitmatut olemust, mis oleks issandale meele järgi. Oma eluteel püüame iga hinnaga vältida vigu, sest teame, et elu on laua külge liimitud liivakell ning tehtut muuta ei saa. Elu koosneb valikutest, soovidest ja vajadustest. Minöör saab eksida vaid korra, elu ei ole arvutimäng, kus saab uuesti otsast alata. Meie eksistents ei ole ka film ebaõnnestunud kaadreid välja lõigata ei ole võimalik. Loodusseadusi ei luba rikkuda isegi vanad kreeklased oma mütoloogias: Orpheus kaotab Eurydike, sest saatus oma otsust ei muuda. Neiul on ette nähtud elavateriigist lahkuda ning tagasiteed ei ole. Oma surmalepingule allak...
Poliitikud, kes kõige enam mõjutasid eesti iseseisvumist. Johan Laidoner Johan Laidoner on Eesti ajaloo suurkuju, kes jättis jälje mitte ainult silmapaistva väejuhina, vaid ka rahuaegse poliitikuna nii kodumaal, kui ka väljaspool seda. Tänu temale saavutati Eesti iseseisvus 1918. aastal. J. Laidoner sündis Viljandimaal 1884 aastal Viiratsi vallas. 1900. aastal lõpetas Viljandi linnakooli, kuid majanduslikud raskused olid suureks takistuseks edasi õpingutel. Ainus võimalus endale tollajal head haridust saada, oli sõjaväeline tee, kuhu teda esimesel katsel vastu ei võetud, viidates tema kehalisele seiseundile. Siiski ei jätnud noor Laidoner jonni ja üritas järgmisel aastal uuesti. Seekord edukalt. Nii algaski Johan Laidoneri sõjaväelise karjäär , mis viis ta lõpuks tippu, kuid ka tipust kukkumine oli sel ajal väga valus. 1905. aastal lõpetab ta Vilnjuse junkrukooli oma kursu...
Maailma ajalugu on sõdade ajalugu Juba inimloomuse varajast algusest, kirjapanemata ajast on sõjad old läbi aegade inimrassi peamine tegevusala. Põhjuseid on mitmeid ja need on muutnud ka totaalselt meie maailmavaadet , meie ajalugu. Sõda, üks jubedamaid ja koledadamaid asju ilmas, mille põhjustajaks on inimene. Just sõjad on muutnud meie maailma selliseks nagu ta praegu on. Rahu on ainult ajutine. See on lihtsalt aja küsimus millal jälle otsustatakse kellegi verd valama hakata. Seoses sellega jääb meie tulevastele põlvedele hoopis teine keskkond ja teised inimesed. Õnnelikud on need kes ellu jäävad et panna kirja ja kanda edasi kõiki neid läbielatud koledusi, halastamatust ja jälkust. Ajalugu toob meile õppetunni, millest siiamaani aru ei saada, et sõda pole vahend millega saab murda inimest. Mida aeg edasi, seda jõhkramaks ja halastamatuks on sõjad muutund. Need ajad on ammu möödas, kus meie esiisad võitle...
Kas me oskame hoida ühte Rahvus, majandus, ühiskond 3 põhjust, miks me ühtemoodi uppuvalt laevalt ei põgene, kuigi vahest tahaks ja sunnitakse. Ühtekuulumine on läbi aegade olnud meie prioriteediks. Teemat alustades tekiv tahes tahtmata pööruda Eesti ajalukku.Eestlased nagu me oleme, pole kunagi allunud võõrvõimudele ja kui oleme, siis on see ainult paberil kirjas. Me oleme alati tahtnud vabad ja sõltumatud olla.Olgu mis on, aga iga asi selle koha pealt nõuab ohvreid. See ei ole haruldane, seda näeb igalpool. Ei ole rahvust, kes kokku ei hoiaks. Muidugi on olemas asjaolud, kus omakasu või väljapääsmatu olukord sunnib inimest loobuma oma rahva prioriteedist. Sõjaväeline eeskiri näeb ette seljuhul mahalaskmist või pikaajalist vangistust. Toon näite maailmasõjast, keegi ei tahtnud olla kaotaja poolel. Eesti rahvas jooksis nii sinna kui siia ja sai seda omal nahal tunda kuidas vahetus võim ja olukord. Oli ja k...
Eveli Soika Tallinna Kristiine Gümnaasium kevad 2007 HÄÄLIKUD vokaalid ehk täishäälikud konsonandid ehk kaashäälikud a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü, l, m, n, r, v, j k/g, p/b, t/d f h, s, s helilised häälikud helitud häälikud (neile liitub liide -gi) (neile liitub liide -ki) HÄÄLIKUTE PIKKUSE MÄRKIMINE KIRJAS LÜHIKE PIKK ÜLIPIKK erandlikult padi paadi ...
Naise rolli muutumine Dr John Gray bestseller ,,Mehed on Marsilt ja naised Veenuselt" süübib tõdemusse, et õrnem sugu erineb kardinaalselt meestest. Teos räägib sellest kuidas naiste mõttemaailm ja käitumisviisid vastassugupoolte omadest juba sünnipäraselt erinevad. Tal on õigus, kuid ma leian, et väga palju inimese omadustest sõltub teda ümbritsevast keskkonnast ja kasvatusest. Läbi aegade erinevad eluolud ja tingimused muudavad väärtushinnanguid ja seisukohti ning seeläbi kasvatatakse ka väikseid tüdrukuid erinevalt. Mida aega tagasi, seda rohkem oldi kinni kindlates mõtteviisides ja kardeti midagi teisiti teha. Ühes 19. sajandi perekonnaõpetuse õpikus seisavad selged juhtnöörid kuidas üks endast lugu pidav naine peaks mehe koju tulles käituma - ära võta teda vastu virinaga, söök olgu valmis, tee veel kiire tiir ümber kodu korjates üles laste mänguasjad ning õpikud. Veel soovitati pereem...
Valikud ja võimalused Kellele meist ei meeldiks mugavus, võimaldab ju näiteks auto hõlpsasti soojalt ühest kohast teise pääseda ning ka kilekott on üheks parimaks abimeheks soetatud kaupade pakendamisel. Igapäevane tarbimisest saadav nauding varjutab aga probleemid pikamaajalise keskkonna muutusega seoses. Pideval tavainimese heaolu parandamise teel, on risk, et praegu veel olemasolevate valikute ja võimaluste asemele võib varsti jääda vaid paratamatus ja leppimine. Millega on siis õigupoolest tegu? Moodne inimene on harjunud palju tarbima. Veel paarkümend aastat tagasi valitses poelettidel tühjus ja kaupa võidi saada vaid tutvuste kaudu. Nüüd aga üha enam globaliseeruvas maailmas on elatustase paranenud ja kaubavahetus paremini arenenud. Poeletid on kaupa täis ning inimesed ei kõhkle seda ostmast. See kõik tingib massilise tarbimise, millest omakorda tuleneb hulgaline tootmine. V...
Kes tahab lennata, valib ka kõrguse Inimene on tahtnud alati lennata ja teha seda kõrgelt. Lendamist saab võrrelda ka edukusega. Edukad tahavad aga olla kõik ning nii nagu loomariigis ikka tugevam jääb ellu. Alati on tahetud kiiremini, kaugemale, kõrgemale olla teistest parem. Üleoleku tagab motiveeritus ja eesmärgid, mis peavad olema kõrge lennu jaoks paika seatud. Kas kõrge lennu elus tagab haridus või harimatus? Eluiga on meil kõigil piiratud ja me kõik seisame kunagi silmitsi sellega, et keegi meist pole surematu. Vahepeal tundub nagu aeg ei liiguksgi edasi, kuid kui tagantjärele möödunule lähemalt mõtlema hakata, siis tuleb välja, et aeg möödub uskumatu kiirusega. Poole oma elust magab inimene niikuinii maha ja teise poolega tahab ta midagi asjalikku teha, oma elus kuhugi jõuda. Noor inimene alustab oma elu kodus, seejärel minnakse edasi lasteaeda ning siis kooli. Peale Eest...
HUGO RAUDSEPP ( 10. VII 1883 16. IX 1952 ) Sündis Tartumaal. Oli ajakirjanik "Postimehes", "Vaba Maa" arvustaja, vabakutseline kirjanik. Raudsepa sulest pärinevad lühiproosa kogud "Sidemed ja sõlmed" (1919), "Kirju rida" (1921), "Jumala veskid" (1936). Oma ilukirjanduslikus proosas on kirjanik piirdunud sageli anekdootlike karakterite ja situatsioonidega ning kriipsutanud alla erandlikku; novellide paremik ja samuti tema ainus romaan osutavad aga psühholoogilist läbinägemisvõimet ja eriti mitmesuguste inimlike nõrkuste mänglev-iroonilise eritlemise oskus. Kirjaniku loominguliseks pärisosaks kujunes dratmaturgia. Raudsepp alustas kaasaegse inimese ellusuhtumise analüüsiga, tehes seda komöödiavormis "Ameerika Kristus"(1926) või kasutades tõsisemates draamades piibli karaktereid ja situatsioone "Siinai tähistel" (1928). Üha enam süvenes aga Raudsepa loomingus pilklik käsitluslaad, kus ajalehevestele omaselt kergesti üle libisetakse pa...
Elulugu Rainer Maria Rilke oli saksa luuletaja, hilissümbolismi esindaja. Ta sündis AustriaUngari keisririiki kuulunud Prahas, kus õppis kunsti, kirjandust ja õigusteadust. Saksamaal tutvus ta tollase mõjuka kirjandusliku daami, Nietzsche kunagise armastatu Lou AndreasSaloméga, kes äratas temas huvi vene kultuuri vastu. Venemaad külastades kohtus Rilke Lev Tolstoiga ning tõlkis Tsehhovi loomingut ja katkendeid eeposest ,,Lugu Igori sõjaretkest". 20. sajandi alguses oli ta Pariisis skulptor Auguste Rodini sekretäriks, Rilke reisis ka Põhja Aafrikas ja Hispaanias. Esimese maailmasõja puhkedes värvati ta sõjaväkke. 1919. aastast edasi elas ta peamiselt Pariisis ja Sveitsis. Looming Oma ajastule jäi Rilke mõnevõrra võõraks, hilissümbolismis paistis ta silma erilise filosoofilise enesessesüüvimisega. Ta ei lasknud end mõjutada avangardistlikest vormieksperimentidest. Tema küpsel luulel 1920ndate a...
Laur Langeproon Kalevipoeg Soomes Kalevipoja käsi lõhkus laineid ja Kalevipoeg ujus väsimatult Soome poole. Varsti jõudis kalevipoeg kaldale ning istus kõrgele kivirünkale puhkama. Inimestest polnud märkigi. Hommikune rahu kattis maad ja merd. Kuna Kalevipoeg väsinud oli jäi ta magama. Mees magas terve päeva ja terve öö ning tükikesese veel teistestki päevast lisaks. Ärgates asus ta koheselt teele. Pärast pikka rännakut nägi Kalevipoeg viimaks tuuletarga talu. Ta nägi hoovis tuuslarit maas magavat. Kalevipoeg läks natuke maad eemale tammemetsa, kust ta tõmbas ühe tüvekama tamme kõige juurtega maast üles. Sellest sai ta tubli nuia, millega ta tahtis tuuslarti nuhelda. Nii sammusgi ta nüüd tuuslari hoovi poole. Tuuslar ärkas Kalevipoja sammude peale üles. Ei olnud tuuletargal enam võimalik pakku põgeneda. Tuuletark haaras põuest ...
Projekt II Kadri Laur 12 B Toomas Nipernaadi August Gailit Raamatust: Teoses tundus Nipernaadi elavat veel kaugemas ja sügavamas ajas kui mulle ettekujutus sellest raamatust alguses oli. Positiivse ja muretu alatooniga raamat kuigi probleemidest ja seiklustest selles romaanis puudust polnud. Väga hea Eestimaa looduse kirjeldus , lugesin seda raamatut Tenerifel ookeani ääres ja sellise suvise meeleolu kõrval pani ookean hoopis Eesti maaililisi metsasid igatsema. Ühelt poolt vaadatuna oli Toomas Nipernaadi armastusromaan , kus väärtustati ja kohati isegi ülistati armastust. See, et igas romaani novellis on peategelasel uus "armastus", näitab romaanis lihtsalt seda kuidas ka päriselus kõi...
III Projekt. Kadri Laur 12B ,,Keisri hull" Jaan Kross Teatritükk: Lavastajad: Peeter Tammearu, Jaak Allik Muusikaline kujundaja: Peeter Konovalov Kui etendus sai muusikaga algusakordi ning lõpp oli tulnud, sain aru, et olen saanud võimsa elamuse! Jaan Krossi "Keisri hull" oli midagi väga erakordset. See on lugu mehest, kes ei ole nõus end suruma etteantud raamidesse, mees kes astub vastu igasugustele vanamoodsatele tõekspidamistele ja võtab endale naiseks lihtsa neiu, kuigi mehe aadliseisus seda ei soosi. Timotheus von Bock säilitab oma au, mõistuse mingil määral ja ka armastuse siis kui talle pole enam midagi jäänud, siis kui talt on kõik võetud. See on lugu inimestest aja suures loos. Naine, kes astub kogu maailma eelarvamustele vastu- Eeva, keda mängis Triinu Meriste ja tegi minu arvates suurrolli. Mõtlema panev etendus ja kõik m...
Koolitöö või palgatöö- kumb on kergem? Noores eas tundub koolis käimine väga tüütu ja tihti tekivad mõtted, et miks seda üldse vaja läheb. Arvatakse alati, et tööl käimine on palju lihtsam, sest seal ei pea õppima ega koduseid ülesandeid lahendama ning makstakse veel palka ka. Arusaam, et ise endale elatise teenimine on väga keeruline, jõuab alles siis kui tarkused omandatud ning on aeg iseseisvasse ellu astuda. Maailmas valitseb kord, kus rahal on väga tähtis positsioon. Kuid kahjuks ei kasva raha puu otsas, seetõttu on selle saamiseks vaja palju vaeva näha- tööd teha. Kurb on see, et praegusel majanduslikult raskel ajal ei ole inimestel lihtne tööd leida ning seda saavad vaid vähesed, üldjuhul kogenenumad ja haritumad. Kooliajal ei osata hinnata kui kerge elu tegelikult on. Toit on laual, katus peakohal, riided seljas, sest nende eest tasuvad vanemad. Ise aga pead nende nimel vähe vaeva nägema, võibolla...
Mina ja Eesti elu Kui küsida: miks me selles riigis ikka veel elame, kas see on meie jaoks perfektne keskkond, kas me oleme kindlad, et me üldse siia riiki kuulume, kas me jääme siia igavesti elama ja kui siis miks, kas kuskil on ka paremat paika kui see siin? Neid küsimusi on palju ja rohkemgi veel, aga kas kõigile neile on ka vastuseid? Kuna me siin riigis sündisime ja elasime kuni praeguse ajani, siis nimetame seda oma sünnikohaks selleks ilusaks paigaks, kus veetsime meeletult lõbusa lapsepõlve, kus kaklesime oma vanematega, õdede ja vendadega. See paik, kus laususime oma esimesed sõnad, astusime esimesed sammud ja leidsime oma esimese armastuse, need hetked kus nutsime ja naersime koos oma sõpradega. Seda kõike on meeletult palju ja see on lihtsalt liiga hea, et sellest kergekäeliselt loobuda. Need on ju ometigi meie mälestused. Meist keegi ei saa õelda, et just ...
Arvustuslugu. ,,Punased hobused" Miks Mari süütas talud? Miks keegi ei saanud varem aru, et süütajaks oli Mari? Miks Anna ei lasknud Jüril Marile läheneda? Kas Maril oli midagi viga? Raamatu teeb huvitavaks see, et algul on sündmustik ja lõpus alles põhjus- miks ta hakkas talusid põletama. Minu arvates Mari süütas talud, et puhastada oma hing ja sündida uuesti. Kindlasti tundis Mari ka põlevate talude juures vanemate lähedust ja see võis olla ka peamine põhjus miks ta talusid süütas. Imelikuks jäi see, et keegi ei saanud aru, et süütajaks oli Mari. Mari oli ju alati kohal, kui talud süttisid, ja alati oli just Mari süttinud talus olnud teenja. Jutus oli paar imelikku detaili:1. Anna ei luba Jüril oma lapsele läheneda, 2. Noor laps (Mari) saab linnas ihuüksi hakkama, 3. Anna sai Jürilt lapse ja sellega lõppes ka Anna armastus Jüri vastu. Mari tegi...
Vari Juhan Liiv I Kukulinn ja sealne elu Kukulinn oli vaene linn ja see linn asus keset sood. Linnas elasid vaesed inimesed, kes ei olnud kellegi päralt. Need inimesed lahkusid sealt võimaluse korral, sest seal oli halb elu. Kukulinnas oli ka midagi, mida ei olnud terves vallas: käekatsujad, kupulaskjad, nikastuse- arstid ning jala lahasesse panijad. Kukulinna ei teatud eriti, ainult kohalikud inimesed teadsid sellest linnast. See linn ei olnud kuhugi kirja pandud. II Villu ja järv metsa taga Villu oli ühe vaese pere laps, kes elas Kukulinnas. Ta tahtis teada, mis on järve, sest ta polnud kunagi järve näinud. Ta ei saanud järve minna vaatama, sest järve varjas mets ja tal polnud särk ega saapaid. Villu ema pidi kellelegi midagi tegema, et ta saaks küla peal pü...
Rakvere Eragümnaasium 12.A klass Andrus Kivirähk REHEPAPP ehk NOVEMBER Uurimustöö Juhendaja: Tiina Ervald Rakvere 2009 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................3 1.Autorist, loomingust............................................................................................... 4-6 2. Teose analüüs 2.1 Loo kaardistamine..................................................................................7 2.2 Jutu püramiid..........................................................................................8 2.3 Ühe sündmuse lahti kirjutus..................................................................9 2.4 Analoogia graafiline kujundamine...................................
Inimeste teekond lahtiste allikate juurde. Õnn on iga inimese jaoks erinev. Kui inimene armastab ennast ümbritsevat maailma, pakub hea tegemine talle rõõmu. Õnnelikumaks saab ka see, kellele heategu on suunatud. Tahaks väga, et armastus juhiks maailma, mitte võim, raha ja jõud. Riigi areng ei tohiks olla tugevate ellujäämine ja nõrgemate väljasuremine, sest nii ei jää riiki, rahvast ega kultuuri. Iga inimese elu on erinev. Mõnel nagu sirgjoon, teisel täis sakke, kolmandal sujuvalt tõusev. Noortele on omased uljus ja suured tulevikuplaanid. Noorus on avastamise ning isiksuse väljakujunemise aeg. Siis on võimalus leida oma tõed, mitte ainult kohaneda ümbruskonnaga. Maailm meie ümber on suur. Et ennast tõestada ja silma paista, peame korda saatma midagi suurt ja tähtsat. Kuid ka väikesed ja lihtsad asjad võivad olla mõjult vägevad ja muljetavaldavad. Neile jääb juurde inimlik käepuudutus ja soojus. Nii nagu läks Gailiti E...
Vadjalased. Üldandmed: Lipp ja vapp Sinised alad lipul sümboliseerivad veekogusid, v-tähe kujuline valge tähistab veekogude vahele kiiluvat randa ning märgib ühtlasi vadjalaste etnonüümi algustähte, punane rist lipul sümboliseerib aga vadjalaste jumalakartlikkust ning aastasadade pikkuseid kannatusi ning üleelamisi. Sama sümboolikaga on ka vapp. Nimetused Vadjalaste enesenimetusteks on olnud vad'd'alaizõd, vai rahvaz, maavätsi, samuti seostatakse vadjalastega alates 9. sajandi lõpust vene kroonikates ja dokumentides esinevaid tsud ja vod' etnonüüme. Asuala Vadjalased on isurite kõrval Ingerimaa, praeguse Vene Föderatsiooni Leningradi oblasti Kingissepa rajooni põlisasukad, kelle eellased eristusid muudest läänemeresoome hõimudest arvatavalt I aastatuhandel e. Kr. Arvukus ja keel Aasta Allikas Arv 1848 Peter von Köppen 5148 XIX saj l...
Antiik teater Teatri algusaeg jääb kaugesse minevikku ning on seotud usutseremooniatega. Läänepärase teatri kodu on Antiik-Kreekas. Seal korraldati 2500 aastat tagasi viljakuse ja veinijumala auks pidustusi, mille kõrgpunkt oli 50-mehelise koori esitatud hümn Dionysosele. Aja jooksul arenes tavapärasest jumalaaustamisest kreeka tragöödia. Selles on oluline koht 5. sajandil, mil koorile lisandus näitleja, kes astus kooriga dialoogi. Algselt põhines näidendi süzee Dionysose elu kujutamisel ja tema austamisel. Hiljem lisandusid maisemad teemad: heeroste (pooljumalate) teod, sõjad, vaenutsemised jm. Lava Etendused toimusid lahtise taeva all, selleks ehitatud hiigelsuurtes teatrites, mis mahutasid mitukümmend tuhat vaatajat. Teatrilava peaosa oli ümmargune orkestra, kus koor laulis ja liikus ümber Dionysose altari. Selle taga on lava ja lavaehitis (skeene), kus paiknesid kulissid ja lavamasinad. Näitlejad Kreeka teatris olid näitlejatel la...
Meedia mõjutab ja juhib meie elu. Eesti meedia ning ajakirjanduse taassünniks võime lugeda NL-u lagunemist üheksakümnendate alguses. Uue riigikorraga sündis vaba ja sõltumatu meedia. Demokraatlikes riikides loetakse tugevat ajakirjandust neljandaks võimuks. Kahtlemata mõjutab lehest loetud või "Aktuaalsest kaamerast" nähtud info inimese igapäevast tegevust ning laiemalt üldist maailmavaadet või meelsust erinevate teemade suhtes. Isegi, kui inimene pole kursis ning ei jälgi meediat, saab ta kaudselt mõjutatud, sest riigi otsustajad lähtuvad poliitika kujundamisel suurel määral teabest, mida pakutakse meedia vahendusel. Tuleb tõdeda, et meedial on erinevatel aegadel olnud kord suurem, teinekord väiksem tähtsus. Paar aastat tagasi, kui Eesti majandus õitses, vallutas internetimeediat kollane laine. Väga populaarseks said mitmesugused seltskonnaportaalid, kus kirjutatakse nii Eesti kui ka välismaa staarides...
"Ma ei tea ühtegi teooriat, mis oleks parem kui teine" (Woland) Teooria on õpetus. Õpetus, mida on maailmas mitu tuhat eri tüüpi. Igal inimesel võib olla oma teooria, tõekspidamine, mis on tema arvates õige. Me ei saa väita, et üks teooria oleks parem kui teine, kuid võime leida endale sobiva, mis tundub kõige meelepärasem ning õigem. Arvan, et kui tänaval kõndida ning pidada kinni üks kuueteistaastane hipiliku välimusega noor ning küsida, mis on ta elu kreedo, siis ta vastaks :"Panen pidu, elan päev korraga ning võtan elult, mis võtta annab." Sel hetkel oleks ta justkui liblikas, kes on rõõmus ja muretu, kui päike paistab ja lilled õitsevad. Ta läheb iga tuulega kaasa, peaasi et oleks olemas lill, mille peal jalga puhata. Kuid kui tuleb pakane, elutingimused halvenevad, on ta abitu ning hävib. Hävineb alatiseks. Samasuguse küsimuse peale vastaks korstnapühkija, "Käin katuselt katusele. Olen õnnelik nii kaua, kuni...
Kui suur ei saa olla, olgu väikegi... Suur olemine ei pea alati tähendama kedagi tähtsat. Eesti riigis on inimene vaid üks miljonist, aga kui eraldiseisev persoon, võib igaüks meist suur olla. See aga ei tähenda, et väikesel inimesel olulist rolli ei oleks. Pigem olla väike, aga siiski olla keegi eriline kui suur ja võlts. "Väike suur on narrusest narremgi," ütleb Liiv oma mõttetera lõpetuseks. Selle asemel, et väärtustada seda, kes ollakse, ning anda endast kõik, üritavad inimesed iga hinna eest olla suuremad ja tähtsamad, pääsedes nii loorberitele puhkama. Selle ränga vaeva juures jäädakse tihti aga hoopis tühiseks ning lakatakse olemast funktsioneeriv inimene. Liivi luuletuses "Kes meeldida tahab", leiab read: Kes meeldida tahab, peab roomama, "jah" üteldes "ei" mõtlema, mis teine ...
Kas Eestis elada on hea? Tere, austatud siinviibijad! Me kõik teame, et Eesti on väike riik Läänemere kaldal, kuid ometi elavad siingi inimesed. Kas siin, Eestis, on hea või hoopis halb elada, sellest, kallid kuulajad, soovin ma täna kõneleda. Üheks hea elu tunnuseks on turvatunne. Minu arvates Eestimaal elavatel inimestel on turvatunne. Teadmine, et hommikul ärgates ei ole ukse ees uputust või väljas ei mölla tornado. Samuti ei pea kartma, et iga hetk võib purskama hakata mõni vulkaan või et töölt tulles peaks koristama oma maja varemeid, kuna maavärin on purustanud kõik.. Kuid ega kõik ka Eestis hea ei ole, näiteks poliitika. Eriti just valimiste ajal on kuulda hästi palju erinevate kandidaatide lubadusi, mida kõike nad lubavad teha kui valitsusse pääsevad. Kahjuks on aga nii, et hiljem, peale valimisi pole aga lubatud toetustest või palgatõusudest jälgegi, rääkimata veel muud...
Millised on tugevamad mõjutajad elluastujale noorele? Minu arvates mõjutavad elluastujat noort kõige enam kolm tegurit: perekond ehk siis suhted oma vanematega, vanavanematega ja õdede-vendadega, siis sõbrad ehk milliste inimestega sa suhtled ja kuidas on su staatus grupis ning siis ka veel kool ehk siis õpetajate ja kaaslaste suhtumine sinusse. Kui kõik need kolm tegurit on korras, siis peaks noor olema nii valmis ellu astuma, kui üks noor suudab olla. Kõige tugevamaks mõjutajaks elluastujale noorele on minu arust perekond. Perekond on meid ümbritsenud juba lapsepõlvest saadik ja tegelenud meie elu kujundamisega. Kogu ülejäänud elu hakkab ju pihta sünniga ja kuna meie sünni juures olid ju meie vanemad, siis on nendel kõige suurem osakaal meie elu kujundamisel. Üldjuhul kujundavad nende väärtushinnangud ka meie väärtushinnangud, sest kogu oma elu vaatame neile alt üles. Loomulikult vanemaks saades ei suuda ...
Olla eestlane või maailmakodanik Elasime üle viiekümne aasta raudse eesriide taga ning nüüd, kui oleme saavutanud iseseisvuse on hea eestlane olla. Keegi ei taha loobuda oma etnilisest identiteedist, sest see annavab inimesele kindlust ja tuge, nii et iga tuulepuhang teda ümber ei saaks lükata. Kui otsustame olla maailmakodanik, kas peame siis oma indentiteedist lahti ütlema või saab ka kuidagi teistmoodi? Inimene, kes peab ennast maailmakodanikuks jätab mulje, et on avara silmavaatega, liberaalne ja salliv. Aga kes võib end maailmakodanikuks nimetada? Mõistel saab ju ainult ideoloogiline tähendus olla, kuna ei eksisteeri olukorda, kus üks inimene oleks kõigi riikide kodanik. Sõna "maailmakodanik" kasutame aga enamasti selle täpsele definitsioonile mõtlemata. Maailmakodanikuks nimetame näiteks inimest, kel meeldib viibida teisel maal või järgemööda mitmel maal ja kes ei igatse tagasi oma kod...
Isatalu oli väike kahehobuse-talu ja lähenev majanduskriis andis juba ennast tunda. Ja tööjõudu kodus oli vaja, sest isa oli juba vana, ema haiglane, ainus õde Salme kodunt lahkunud. Kuid kuna talvel isatalus midagi teha ei olnud, otsustati Bernard talveks Tartusse studeerima saata. Nii viiski ta paberid ülikooli filosoofiateaduskonda. Õppeained valis ta kindla tulevikukavata ning nendeks olid eesti ja üldkirjandus, eesti keel, filosoofia ja rahvaluule (Ristikivi: 1967: 12). Kuid kuna peagi majanduslikolukord paranes, sai ta oma õpinguid ülikoolis jätkata. Nii lõpetaski Bernard Kangro 1937. aastal ülikooli, järgmisel aastal taotles ta magistrikraadi, milleks ta koostas töö teemal ,,Eesti soneti ajalugu". Kuna ta sai doktoriõppesse asumiseks stipendiumi, siis alustas ta 1938. aastal ka doktoritöö kirjutamist teemal ,,Eesti romaani ajalugu"(Ristikivi, 1967: 15). 1939. aasta 12
Tere lugupeetud õpetaja ja klassikaaslased! Ma sooviksin teile täna rääkida liikumisharrastusete olulisusest ja vajalikkusest. Liikumine ja kehaline töö on inimese esmased eluvajadused, ilma lihastööta poleks elu võimalik. Küll on aegade jooksul lihastöö osatähtsus meie elus langenud. Meie esivanemad olid pidevas liikumises, see põhjustas ka tugeva lihaskonna tekke. Kiviajal läbis inimene päevas 20 40 km, tänapäeval loetakse vastavaks arvuks kuni 2 km. Me elame paraku liikumisvaeguse ühiskonnas ja peame normaalseks, et ööpäevas ligi 12 tundi istudes veedame. Meie elu on läinud mugavaks ja kergemaks, sest - käimine on asendunud autosõiduga - trepist ülesmineku asemel on lift - puid raiuda ja tuppa tuua pole vaja, sest meil on keskküte - naabrile kõrvalmajja külla minna pole vaja, helistame või saadame e maili - kodus nõusid ja pesu pesema ei pea, selleks on vastavad pesumasinad - lapsed kõrvaltänavas asuvasse kooli ...
Vändra Gümnaasium Uurimistöö Uuemeedia keelekasutus Koostaja: Kelly Sumre Vändra 2009 Sisukord Uurimistöö Uuemeedia keelekasutus......................................................................................................1 Sisukord.................................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus...............................................................................................................................................2 Soosingus on stiilivärving........................................................................................................................3 Kas inglise keele kummardaja või oma keel austaja?.......................................................................... 4 Kokkuvõte................................
Sandor Petöfi Sandor Petöfi sündis 1: jaanuaril 1823 aastal Kisköros, mis asub 110 km Budapestist lõuna pool ning suri 31.juulil 1849 aastal. Ta oliungari rahvusluuletaja ja 1848 aasta revolutsiooni kangelane. Tema vanemad olid slovakid ja ta tegelik sünninimi oli Aleksander Petrovics. Ta muutis oma oma nime ungaripäraseks aastal 1842 kui alustas kirjanikukarjääri. Tänu isa rännukirele sai Petöfi varajase hariduse erinevates koolides nagu n: Keskmeti kooli aastatel 1828-1831, Sarszentlörinc'is (1831-1838), Pest'i luteri gümnaasiumis(1834-1835) ning tema õnnelikumad õpinguaastad seostuvad Aszod'iga, kus ta hakkas kirjutama oma esimesi luuletusi ning tal tekkis esmakordselt soov näitlejaks saada. Peale Aszod'i oli üks suur õnnetuste jada. Ta isa sattus suurtes võlgades oma tehingute ja laenude tõttu ning 1830 aastal Doonau suur üleujutus kaotasid nad kogu oma vara. Selmec'i lütseumis lõppes Petöf...
Naeratus avab kõik uksed Naeratus avab kõik uksed. Nii on õelnud kunagi keegi väga tark inimene ja tark pidi see inimene kindlasti olema, sest sellel lausel on väga suur tõepõhi all. Uksi, mida naeratuse abil avada on aga väga palju ja erinevaid, kõigist neist hoovab valgust, helgust, ja kõik need on positiivsed ja elus edasi viivad. Nagu õeldakse- naerata ja sulle naeratatakse vastu, ehk siis just selle lause põhjal saaks muuta kogu ümbruskonna paremaks? Naeratus avab ukse inimesehingelisse seisundi Miks üldse inimene naerab ja naeratab? Selle lihtsa kuid informatiivse emotsiooniga väljendatakse rahulolu, õnnetunnet, mis valitseb inimese sees ja võib kindel olla, et kõik teised ümbristsevad inimesed märkavad seda. Piisab vaid tänaval käia, väike muie näos, kui juba inimesed ümberringi hakkavad mõtlema, millest võib see tulenenud olla. Meie, eestlaste, jaoks on see justkui ebaloomulik, et inimesel...
Õnn ei seisne mugavuses, õnn saadakse kannatamise hinnaga Arvan, et maailmas ei oleks inimest, kes ei tahaks olla õnnelik. Kasvõi korra tunda seda tunnet, mis tähendab olla õnnelik. Pahatihti loodetakse aga hea vedamise peale, et saada see õnn. Rodion Romanovis Raskolnikov, mees kes, elas väikses ja räämas ülemise korruse korteris Saint Peterburi agulitänavatel, soovis olla õnnelik, vähemalt oma alateadvuses ja mõtetes, kuid kõik muutus justkui aina hullemaks ja õnnest, polnud enam jälgegi. Ühel hetkel ta lihtsalt avastas, et oli jäänud elu hammasrataste vahele ja mitte kellegil polnud juskui aega tema muresi ja probleeme kuulata ja aidata neid lahendada. Oleks tal olnud keegi kellele oma muredest, raskustest ja soovidest rääkida, poleks ta oma tegudes ehk nii kaugele läinud. Ka tänapäeva kiires ühiskonnas, põõratakse liigset tähelepanu endale, oma edukusele või siis just vastupidi ebaedule, kuid unustatakse lähedased inimesed soo...
Seesmiselt vaba väliselt teistega sarnane - see lause ei iseloomusta üksnes ainult Eestit ja eestlasi, vaid ka puudutab muud maailma. Sellega saab iseloomustada raamatu tegeelasi ning inimloomust. Võib öelda,et see lause on kõikvõimas lause. Eesti riik on võõrvõimudest vaba olnud 18 aastat. Meie riik ei pea alluma kellegi korraldustele, vaid on ise otsustaja rollis. Seega võib öelda, et ta on seesmiselt vaba ning väliselt teistega sarnane. Sarnane, sest kui võrrelda Eestit teiste riikidega,ei saa öelda, et meil oleks midagi mida teistel poleks või vastupidi. Meil on inimesed, kes käivad tööl, me elame majades, meil riigil on oma ajalugu, ja nii võikski jääda lugema sarnasusi teiste maadega. Seega väide peab paika, et me oleme seesmiselt vabad, kuid väliselt teistega sarnased. Seostades inemese iseloomu pealkirjaga, võib väita, et inimene valib ise kuidas käitub ja milline ta paistab teistele. Tavaliselt, kui noored nad käivad väljas s...
Milliste ideaalide nimel tegutses prints Hamlet? Teose ,,Hamlet" peategelane, Taanimaa prints, oli kõrgelt haritud noormees, kes kaalus kõiki otsuseid põhjalikult enne, kui need vastu võttis.Ta teadis oma positsiooni elus ning tundis võimu teiste üle, kuid ei kuritarvitanud seda ega käitunud üleolevalt alamate suhtes. Hamlet, kui troonipärija oli juba lapseeas teadlik, et temast saab tulevikus Taanimaa kuningas. Kuigi antud raamatus ei pandud rõhku sellele, et printsist oleks pidanud peale tema isa surma kuningas saama ja tema sellega arvestanud oli, arvan, et see oli tähtis samm ideaalini jõudmiseks. Mõte sellest, et mõrvatöös süüdi olnud onu kibekiiresti troonile pääses, abielludes leinava poja emaga, muutis Hamleti kättemaksuhimuliseks ja kurvaks. Tema põhimõtted pöörati peapeale. Kaalutlev raamatukangelane pidas oma sõna ja oli aus mees. Peale vannet isa vaimule kuritöö kät...
Prillup- süüdlane või ohver? Eduard Vilde teoses "Mäeküla Piimamees" on sündmuste keskel kolm peamist tegelast: keskealine taluperemees nimega Tõnu Prillup, noor elurõõmus Mari ning vana mõisnik Ulrich von Kremer. Teos käsitleb inimeste vahelisi suhteid ja muid probleeme, mida esineb ka tänapäeval. Põhiprobleem seisneb selles, et Prillup ihaldab saada piimatalu tööliseks, tuues kaasa erinevaid probleeme: tülid Mariga ning lõpuks ka loobumine Marist; tülid Kremeriga; võla mured; alkoholism ning tagatipuks surm. Kuid kas Prillup on selliste probleemide tekkes süüdi või on ta hoopis ohver? Kogu süüd ei saa panna Prillupi õlule, kuid kindlasti on Prillup ka ise süüdi antud probleemides. Kes siis veel kui Prillup ise on süüdi lepingu vastu võtmises? Samas selline ahvatlev pakkumine ei jätaks ju kedagi külmaks. Prillup küll mõtles kaua, ent kasutas ometi võimalust töötada piimamehena. Arvatavasti ta polek...
Igal ühel oma elu. Tere kõigile, Räägin teemal ,,Igal ühel oma elu". Elu see on meile kui kingitus, et me saame olla kahe jalaga maapeal. Elu on sibul. Seda kooritakse kiht-kihilt ja vahel ajab ta nutma. Elus võib tulla palju raskeid otsuseid ja valikuid ette, ainult seda ma ei või iial teada millal see kõik võib aset leida meie elus. Oletame, et sind on kutsutud tööle väga kõrge palgaga kuhugi firmasse, kus sa oled unistanud terve elu töötada. Kuid ülikoolis on viimane aasta käimas, et saada kätte bakalaureuse kraad. Nende vahel tuleb teha otsus, sest kui firmaga midagi juhtub võid oma töökoha kaotada ning pole haridust ega tööd kumbagi. Veel võivad ära ununeda koolis saadud teadmised. Millise otsuse teeksite teie? Sellised valikud võivad olla väga rasked ning võivad sinu elu muuta nii põrguks või hoopis veelgi paremaks. Kindlasti avaldavad teised oma arvamusi või soovitusi. Võib tulla ka olukord, kus si...
Avades ajalehe või ajakirja ei oota me midagi muud kui tõtt ning siirust. Vaadates telekat ei tule meil pähegi, et see, mis sealt tuleb on kas propaganda või ajupesu. Ajakirjandus ongi see, mis peaks meile kui suurele teadmatuses vaevlevale massile tooma teadmisi sellest, mis toimub maailmas meie ümber. Kõik mida me ootame on uudised, mis vastavad tõele ning ei midagi muud. Lootuses, et asi sellega piirdub ei tasu ennast rahustada, sest kui esmavajadus on käes tahetakse mugavust ning närvikõdi millele suunas suur osa Eesti ajakirjandusest on suundumas. 1991, kui Eesti, kui riik oli taasiseseisvumas ning lapsekingades oli ausa ajakirjaniku töö kõrges hinnas, sest siis oli vaja teada tõde, mitte propagandat, mis tuli vene telejaamadest ning tsenseeritud ajakirjandusest. Loodeti vabadust ning jagati õiget informatsiooni, mis tagas inimestele lootuse. Riigi majandus oli madalseisus aga vähemalt oli kuulda tõde. Erinevalt enamikust postkommu...
Tere austatud kuulajaskond! Minu tänase kõne teemaks on: Hääletan eurole ülemineku poolt Eesti valitsus on eurole üleminekuks seadnud tähtaja 1. jaanuar 2011. Viimasel ajal pannakse seda tähtaega järjest enam kahtluse alla. Põhjuseks võib tuua pikka aega tasakaalustamata majanduskasvu ning vildaka eelarvepoliitika. Euroalaga ühinemine tõstaks aga oluliselt Eesti usaldusväärsust ning oleks lähiajal peamine majandust toetav tegur. Hiljuti tehtud küsitluse järgi toetab euro käibelevõtmist 40 protsenti Eesti elanikest. Toetajaid jätkus rohkem meeste, alla 51aastaste ning kõrgema sissetulekuga inimeste seas. Kuidas see eurole üleminek siis ikkagi tavainimesele kasulik on? Peamise plussina on välja toodud asjaolu, et eurode kasutuselevõtt lihtsustab reisimist eurotsooni riikides. Nii see tõepoolest on. Enam ei peaks reisi planeerides pead valuutavahetusega vaevama. Samuti ei peaks enam välisriiki...
Laulev revolutsioon on nimetus Eestis aastail 19871988, toimunud sündmustele, mille eesmärk oli taastada Eesti Vabariigi iseseisvus. Laulev revolutsioon on kuulus kui revolutsioon ilma verevalamiseta. Perestroika 1980. aastate keskel algatas Mihhail Gorbatsov NSV Liidus uuenduspoliitika - perestroika, mis saavutas Eestis oma haripunkti 1987. aastal ning kasvas 1988. aastal üle iseorganiseerunud laulvaks revolutsiooniks. Tähelepanuväärsel viisil algasid umbkaudu samal ajal analoogilised ühiskondlikud protsessid ka paljudes teistes Nõukogude Liidu liiduvabariikides. Tartu rahuleping on 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati Vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust. Balti kett oli 23. augustil 1989 nõukogude võimu mõjutamiseks ja vabadustahte demonstreerimiseks Leedu Sjdise, Läti Tautas Fronte ja Eesti Rahv...
Külatänav Selges talveöö taevas särasid tumedal taustal kuldsed tähed, mis kaunistasid öist taevalaotust. Kuu omas erksas kumas valgustas külatänavat, mis oli õhtutundidel nõnda vaikne ja vaba küla päevasest melust. Kuu sära valgus majade vahel olevatele puudele, muutes need veelgi kaunimateks. Raagus puuoksad kiikusid jaheda tuule käes, raputades okstele tuisanud õrna lumekihi maapinnale. Lühikese ajaga täitus terve tänav okstelt paisanud õhukese lumekihiga. Lumega justkui varjatud tänavakate oli muutunud siledaks kui vesi tuulevaiksel hetkel. Äkitselt see siledus kadus ja lumele tekkisid jäljed, jäljed jalanõudest, mis katsid hiliste rändajate jalgu. Need rändajad uitasid täistuisanud teekatet mööda kuhugi kauguste poole. Need olid mees ja vanem naine. Nende siht tundus olevat kindel ja nagu juba ammu paika pandud. See väljendus ka nende vestluses. ,,Seal see asubki!" sõna...
Inimloomus on oma olemuses muutumatu Inimesele on olnud alati loomuomane püüelda parema elu poole ning saavutada ülim eesmärk õnn. Mõni teeb selleks personaalseid plaane, osadel on aga globaalsed visioonid, mis teostumisel muudaksid tervet maailma. Selliste visioonide tulemusel tekivad utoopiad, mis saavad eksisteerida ainult teoorias ning mille põhiväärtuseks on võrdsus. Reaalses maailmas saab utoopiast lihtsalt antiutoopia. Tavaliselt kujutab ideaalühiskond endast keskkonda, kus kõiki inimesi seovad võrdsed alused ning keegi ei ole õnnetu. Spekulatsioonidega võrdsest ja õnnelikust maailmast alustas juba Platon oma ,,Politeiases". Utoopia kirjanduszanrina sai alguse alles pärast Thomas More´i "Utoopia" avaldamist 1516. aastal. Kirjanik lõi Utoopia nimelise saare, kus kõik inimesed on õnnelikud ja elu on korraldatud ainult ratsionaalsetel alustel. Utoopia ongi ettekuj...
Meedia kordamine 1)Mis on meedia? Meedia on ühiskonna arengu erilisi hoobasid, samas on ta ka ühiskonna peegeldus, pakkudes meile infot sündmustest ja asjadest, millega meil isiklik kontakt puudub. 2)Meedia ülesanded (5-7) *pakkuda uudislikku ja praktilist teavet *vahendada eri inimrühmade arvamusi ja seisukohti *mõjutada riiklike ja ühiskondlike institutsioonide tegevust *kujundada ühiseid arusaamu (väärtushinnanguid) ning käitumisviise *kujundada avalikku arvamust, muutes ühiskonna huvid ning poliitilised otsused kõigile nähtavaks *vahendada teadmisi *pakkuda meelelahutust 3)Mis on tsensuur? Tsensuur on ajakirjanduse jms läbivaatamine riigiasutuse poolt 4)Tänapäeva meedia süsteemi osad (4) *Trükiajakirjandus e. press *raadio *televisioon *internetiportaalid 5)Kes mõjutavad meediat? *omanikud *reklaamiandjad *ajakirjanikud *infoallikad *meediatarbijad 6)Mis on osalusajakirjandus? Osalusajakirjandus on ...
Sina oled päikesekiir, minu hallis taevas. Sina oled minu õnn, millele saan naeratada koguaeg. Sina oled minu väike maailm, millest ei tahaks iialgi ära minna. Ma tahtsin sulle saata midagi armsat ja ülinunnut, aga postiljon käskis mul postkastis välja ronida. Ma mõtlen, et sa mõtled, et ma ei mõtlegi su peale - mõtle pealegi, et ma ei mõtle, mõtlen ikkagi su peale! Kallistades parimat sõpra ja kallistades tuttavat ... sellel on suur vahe! Parim kink, mida võid anda, on kallistus: üks suur sobib kõigile ja kellelgi ei ole kunagi midagi selle vastu, kui selle tagastad. I'am not your Barbie doll! I can't act like, I don't care ' Cause I do. Mulle on küll lihtne haiget teha, aga vähemalt ma pole nii tundetu, et ei saagi haiget. Mängi mänguasjadega, tunded jäta välja! Kui ütlen, et vihkan Sind, siis tõenäoliselt Ma valetaksin. Sest tegelikult see pole nii Ka paranenud haavast jääb arm Aitäh, et käitusid nagu Sa hooliks. Me näeme...
annaabi.ee 
