Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Minu kodukoha riskid (0)

1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida teevad meile aga vanad lagunenud majad?
Minu kodukoha riskid ...
Kõikides Eesti piirkondades on omad ohud, kuid kas me ka teame kui ohurikkad nad on. Minu kodukohas, Tapal, on palju riskantseid asju mis panevad meie kõigi elud kaalule. Kas meil kõigil on sellest ikka aimu ? Kas me saame kindlalt väita, et terve Tapa elanikkond teab, et nad on nagu püssirohutünni otsas?
Minu kodukohas on palju saastavaid asju näiteks nagu raudtee . Me elame nagu vaksalis, kõik rongid mis sõidavad iga päev Tapalt läbi saastavad meie õhku, mida kõik tapakad sisse hingavad. Kõik see mida me sisse ahmime läheb meie organismi ja rikub kõigi tervist. Peale selle, see terastee mis tervet meie linna ümbritseb, veab läbi linnamüüride igast saasteid nagu näiteks bensiin, diisel ja muid kütuseid. Kas te kunagi olete mõelnud, mis siis juhtub kui meie kallis raudrööbastik teeb avarii? Siis on terve meie kiviküla saasteid täis, keegi ei saa enam puhast õhku hingata ja mis juhtuks meie organismiga. Väga paljud inimesed võibolla surevad sellesse, sest nad ei talu sellist saastet. Kuid ega ainult inimesed sellesse hukku, paljud taimed, loomad ja linnud lõpetavad meie vigade pärast oma elutee .
Kahjuks pole aga raudtee ainus risk meie kodukohas. Me saastame loodust ka autodega ja muude mootorsõidukitega, mida me ise juhime ning mille jäänuseid me pärast ise sisse hingame, kuid ka viimne kui üks nendest , kes on üritanud anda kõik selle eest, et meie Eesti oleks puhas. Samamoodi ei ole ka linnud, loomad ja taimed seda kõike ära teeninud , tänu floorale meil on veel mida sisse hingata. Mis saab aga siis, kui me ka selle viimase taimeriigi ära saastame oma autodega? Kui olete näinud multikat „ Volli“, siis teate mis saab. Peale selle juhtub väga palju õnnetusi just autoavariidega. Noored kihutavad ja nad ei mõtlegi sellele, et ta võib ju mõne inimese niimoodi ära tappa, või hoopis vigaseks teha. Me mõtleme küll, et kihutame ainult üks kord aga see hetk võib saatuslikuks saada paljudele, mõni laps võib kaotada oma vanemad või vanemad oma lapse. Sa rikud siis iseenda kui ka teiste elud ära. Õeldakse ikka, et kui sina pole inimestele elusid andnud, siis ei tohi sa neid ka ära võtta.
Tehased on aga ühed väga saastavad ja halvad, kuid vajalikud asjad. Tapal on üks väga tore leivatehas aga kui uurima hakata mida kõik ta meie õhuga teeb, siis ei ole ta ültse nii meeldiv, kui algul tundub. Kui vahel harva tunned leiva küpetamis lõhna – on see päris mõnus, kuid kui sa pead seda iga päev sisse hingama ja sul pole mingit võimalust selle haisu eiramiseks siis ei ole see nii suurejooneline. Selle aroomiga saastame jälle omale väga vajalikke taimi ja ega me ka loomade ja lindude tervist sellega paranda.
Mida teevad meile aga vanad lagunenud majad? Esimese pilguga ei midagi, kui aga sügavamale piiluma hakata siis need ehitised on meile ikka väga ohtlikud. Tapal on palju joodikuid ja ka mõned narkomaanid, kes ringi hulguvad ja tihti ka nendes uberikes ööbivad. Eirata ei saa ka muidugi neid poisse , kes enda arust on nii huljulged ja lähevad vanadesse ning viletsatesse hoonetesse hulkuma ja turnima. Need majad võivad kokku variseda ja on võimalik, et seal viibivad inimesed surevad. Samas võivad ka noored endale nende alkohoolikute katkiseid pudeleid või veel hullem ennast pilve tõmmanud inimese süstla jalga astuda. Kulkuga poleks veel kõige hullem – saad endale vaid põletiku, aga see viimane sellega võid endale igasuguseid haiguseid saada ja hiljem küsimine „ Miks see just sinuga juhtus?“ ei aita. Arvatavasti oleks lihtsam need hooned maha lammutada, siis oleks kõigil turvalisem.
Üks mu kodukoha kõige suurematest ohtudest on õhu saaste, nagu te juba teate, kuid üks jubedamaid saastajaid oleme me ise. Me lennutame sodi maha ja sellel hetkel isegi ei mõtle, et see on meie enda kodu ning see kõik praht mis maas vedeleb kahjustab õhku. Mõelge vaid, kui kõik inimesed oleksid nii tublid ja kannaksid oma rämpsu endaga niikaua kaasas kuni mõnda prügikasti näevad, siis oleks ju meie kodukoht palju puhtam. Arvatavasti seda ei juhtu, aga kes ennast ümbritsevast loodusest vähegi hoolib võiks alustada iseenda muutmisega ja loobuda pahna maha pildumisest.
See pole kahjuks veel kõik, peale igasuguste saastete ja muude ohtudega rikume me Tapa veepuhastusjaama vett, mida meie kõik ise sisse joome. Kodukoha vesila on juba päris saastatud , keegi ei taha enam seda vett juua, sest see on kloorine ja vastiku maitsega. Kes selles aga süüdi on? Meie kõik ise, me rikume ja loobime prahti ka veekogudesse, mille vesi voolav meie puhastusjaama . Kloori vesi rikub aga kohutavalt tervist. Me kasutame seda vett, et pesta, süüa teha ja jänu kustutada – kahjuks on see kõik organismile liig mis liig.
Me kõik oleme ühed saastajad ja meie kodukohas on veel palju asju mis meid ohustavad.
Tapat peame me siiski endale väga oluliseks ja ilusaks kohaks ning suudame näha siin ainult head. Avage silmad ja tehke midagi mis muudaks teie vaksalit puhtamaks, siis on see veel kaunim ja armsam meile kõigile.
Mirjam Pikki
10.b
Tapa Gümnaasium
795 sõna
Minu kodukoha riskid #1 Minu kodukoha riskid #2
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-11-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 37 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Mirjam Pikki Õppematerjali autor
Klassikirjand teemal "Minu kodukoha riksid..." Võib esineda ka kirjavigu.

10. klassi kirjand, räägib: saastest, ohtudest, raudteest, autodest ja mootorsõidukitest, tehastest, lagunevatest majadest, alkohoolikutest ja narkomaanidest, õhu saastest, veest, mida me sisse joome (800 sõna)

Sarnased õppematerjalid

Miks on vaja kaitsta loodust
3
doc

Miks on vaja kaitsta loodust

Miks on vaja kaitsta loodust Kui hakata arutlema, miks on vaja kaitsta loodust, siis esimesena tuleb mulle meelde saastatud puhkepiirkond, reostatud vesi ja prügihunnikud pargi- või puituservas. Alati kui räägime loodusesse minekust või puhkamisest näiteks mere ääres, peame tavaliselt silmas puhast ja puutumata loodust. Eriti veider on aga see, kui mõni lustakas seltskond läheb loodusesse piknikku pidama ning jätab endast pärast lahkumist maha prügihunniku, milles on nii toiduainete pakendeid, tühja taarat kui ka mitmesugust muud prahti. Kui räägime looduse kaitsmisest, siis tegelikult räägime me iseenda kaitsmisest. Õigemini me räägime looduse kaitsmisest inimtegevuse vastu. Sest mida tähendab looduse kaitsmine? Ei saa ju iga metsatuka juurde panna korravalvurit, kes jälgiks, et prügi maha ei pandaks. Pole võimalik iga korstna kõrvale panna valvama meest, kes jälgiks, et ahjus mürgiseid jääke eritavaid materjale ei põletataks. Ka ei saa iga veekogu ä?

Bioloogia
Looduse habras tasakaal
2
docx

Looduse habras tasakaal

Looduse habras tasakaal Maa, kus me kõik elame on kujunenud väga pikkade aastate jooksul, samuti ka loodus, mis meid kõiki ümbritseb. Sinnamaani, kui maa peale tekkis inimene oli loodus enda tasakaalus hoidmisega ideaalselt hakkama saanud, toimusid vulkaanipursked, mis kandsid laiali tuhka ja muutsid põldusi ja metsasi viljakateks, kõikjal oli palju metsa, mis tagas hea hapnikuvaru, oli palju eriliigilisi loomasi, vesi oli puhas jne. Aga mida saame meie teha, et säilitada loodus ilusana ka meie tulevastele põlvedele, kas üldse saame? Kas me suudame taastada looduse hapra tasakaalu? Inimeste põhjustatud kahjud on meeletult suured, üks suuremaid on minuarust niinimetatud ,,maa kopsude" kallale minek. Toimuvad suured lageraided, kus valimata kas noor või vana puu läheb ikka sae alla. Ma arvan, et raha ja rikkus ajavad inimesed peast hulluks, mulle on tähtsam keskkond, kus ma elan, kui see, et kuidas ma siin elan, kas ol

Kirjandus
Essee-Miks on vaja kaitsta loodust
1
doc

Essee: Miks on vaja kaitsta loodust?

Miks on vaja kaitsta loodust? Juba väga ammustest aegadest võib meie maal leida märke looduse hoidmisest ja kaitsmisest. Arvatavasti võib kõige varasemateks looduskaitse ilminguteks pidada hiiekohtade ja teiste pühade paikade, allikate, kivide, puude säilitamist. Sellised paigad olid kogukonna poolt kaitstud kirjutamata seadustega. Samuti oli rahvakultuuris mitmeid tabusid ja õpetusi, mis keelasid näiteks karjapoistel linnupesi lõhkuda, asjata puid murda ja looduse ande raisata. Kuid tänapäeval on asi kõvasti teistmoodi. Mõeldes loodusele, tulevad esmalt pähe saastatud puhkepiirkonnad, reostatud veekogud ning prügihunnikud metsaveertes ja parkides. Alati, kui räägime loodusesse minekust või puhkamisest mere ääres, siis peame me silmas eelkõige puhast ja puutumata loodust. On aga palju inimesi, kes lähevad loodusesse pikniku pidama, veedavad mõnusalt aega ja pärast, kui aeg on koju minna, jätavad endast maha palju pakendeid ja tühja taarat. Kuid mida tähen

Kirjandus
Toompere - Kommunisti surm
168
doc

Toompere - Kommunisti surm

HEESKA Kes sul käskis metsa minna? HIRMUS ANTS Mida? HEESKA Ei midagi. HIRMUS ANTS Tead, Johannes… Ah, kurat… HEESKA No mis? HIRMUS ANTS Ei midagi. HEESKA Mida sa kurat mölised mu venna pärast? Ega ta ise punaväkke ei läinud. Ise tõmbasid saksa sõjaväest minema ja arvad, et nad sulle halastavad. HIRMUS ANTS Ma tulin ära, jah. Kurat, ega ma Saksamaa eest sõdinud! HEESKA Kelle eest siis? HIRMUS ANTS Sinu, minu, meie eest! Mida sa tahad? HEESKA Ma tahan rahulikult magada ja hommikul ärgata ja õunapuu alla kusele minna ja ma tahan su õe endale naiseks võtta ja ma tahan lapsi ja ma tahan et mu isa ja ema saaks rahulikult pärna all surra ja ma tahan et sa metsast välja tuleks ja ma tahan saunas suga viina võtta ja ma tahan grammofoni ja ma tahan, kurat, mesilase käest nõelata saada, kui ma tikreid nopin, ja ma tahan… HIRMUS ANTS Aga sa ei saa ju. HEESKA

Teater
Kuidas ühildada rohelist eluviisi praeguste tarbimismallidega
2
odt

Kuidas ühildada rohelist eluviisi praeguste tarbimismallidega?

elukvaliteet. Näiteks on elektriautod väga kallid, hetkel saab veel taodelda 50% toetust elektriauto seotamiseks, kuid see summa ei ole suurem kui 18 000 eurot. Elektriautol on teisigi miinuseid peale kõrge hinna, näiteks väike sõiduulatus või ajakulu auto laadimisel. Mõndadeks oluliseimateks plussideks peale väiksema saaste on veel väike energia- ja sõidukulu. Tihti aga saavadki siinkohal miinused otsustavaks ning valitakse tavaauto, kuna sõiduulatus on siiski väike. Minu jaoks ongi see väga oluline, kuna kasutan autot enamjaolt pikkade otsade sõitmiseks, mis on ühes suunas vahemikus 70-120 km. Seega olen mina kindlasti inimene, kellele elektriauto ei sobiks, seda enam, et hetkel veel puudub korralik laadimisvõrk ning aku laadimisaeg on pikk. Arvan, et muutusi tuleks alustada iseendast. Ma ei usu sellesse, et rohelise eluviisi propageerimisel tuhanded inimesed järsult usku vahetaksid, pigem peaks iga inimene ise rohelise eluviisi juurde pöörduma

Kirjandus
Uurimustöö-Tapa Günmaasiumi ajalugu
10
doc

Uurimustöö: Tapa Günmaasiumi ajalugu

Tapa Gümnaasium Tapa Gümnaasiumi ajalugu Uurimustöö Keili Viks 8.c klass Õpetaja: Anne Roos Tapa 2010 Sissejuhatus Üks olulisemaid perioode inimese arengus on tema kooliaeg, sellepärast on minu töö eesmärgiks vaadata võimalikult palju tagasi Tapa Gümnaasiumi ajalukku. Kirjutan sellest, millega sai Tapa koolis tegeleda ja millised olid kombed vanasti. Materjali otsimiseks kasutan ma Tapa Gümnaasiumi 1919 ­ 1999. a tagasivaadete raamatut, internetti ja küsitlust. Uurimustöö esimeses osas kirjutan ma Tapa Gümnaasiumi algusaastatest. Läbi milliste raskuste kool asutati ja millised oli kooli juhid läbi aastate, milliseid nimesid on kool läbi aegade kasutanud.

Ajalugu
Ristumine peateega
110
doc

Ristumine peateega

LAURA: Juhtus niimoodi. Me tõesti maksame! ROLAND: Läks meelest pakkuda, tundus, et siin metsas ei maksa raha midagi. (Naerab rõõmust. Kallistavad Lauraga.) No nii, kui palju te olete mõelnud? (Võtab rahakoti. Osvald pöörab selja ja läheb akna juurde. Paus.) OSVALD: Trall-lall-laa, trall-lall-laa. (vaikselt) Laura jääb hommikuni siia kuivama ja kosuma, aga sina lähed nüüd õue... ja tuled hommikul. ROLAND: (Laurale.) Ma ei tea. Ma lähen ja kõnnin siis natuke? LAURA: Võta minu sall. ROLAND: Laura... (teeb ukse lahti) LAURA: Roland... OSVALD: (Rolandile rõõmsalt) Lased külma tuppa! Mine juba, mis sa jutustad! (Roland lahkub.) 2 stseen Osvald variseb kokku, jääb lamama. Hingab kiiresti. LAURA: (vaikselt) Appi! ROLAND: (kargab tuppa) Nii! OSVALD: (tõuseb rahulikult püsti) Kukkusin! ROLAND: Mina jään siia. (Keegi ei lausu midagi. Roland väljub.) OSVALD: (Laurale) Istu. Võta saapad ära

Kultuur
Ristumine peateega ehk Muinasjutt kuldsest kalakesest
56
pdf

Ristumine peateega ehk Muinasjutt kuldsest kalakesest

3 4 ROLAND: Kui rahas on küsimus, siis ma LAURA: Ma ei saa mitte midagi aru! Ma maksan peavarju eest viietärnilise hinna. tahaksin küsida... OSVALD: Miks sa siis hääletad? OSVALD: Väga hea! Teeme nii, et sina LAURA: Juhtus niimoodi. Me tõesti küsid minu käest ja mina vastan sulle. maksame! LAURA: Jah, ma ei saagi aru, et miks te nii ROLAND: Läks meelest pakkuda, tundus, et väga... siin metsas ei maksa raha midagi. (Naerab OSVALD: Mina räägin ju „sina“. Ma olen rõõmust. Kallistavad Lauraga.) No nii, kui sulle algusest peale „sina“ ütelnud! Kas sa palju te olete mõelnud? (Võtab rahakoti. nüüd hakkad taipama? Mõtle ka ikka natuke

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun