Sageli väidetakse et raamat on parem kui film. Raamatu võlu seisneb just selles, et igaüks saab kujutleda peategelast isemoodi ning raamatu süzee on kordades mahukam. Samutli leidub filmifanaatikuid, keda paelub just filmi ootamatu lähenemine ja peategelaste elustamine. Raamat ja film võivad olla väga sarnased või hoopis väga erinevad. Kas Oscar Wilde ajatu klassika ,,Dorian Gray portree" sarnaneb või pigem erineb samanimelisest linateosest? Film ,,Dorian Gray portree" algas erinevalt raamatust hoopis sündmuste keskel. Seejärel jätkus Doriani lugu nii, nagu on Oscar Wilde seda kirja pannud. Juba esimesest hetkest oli köidetud pealtvaataja tähelepanu ning õhku jäi palju vastuseta küsimusi. Säärane lähenemine on väga iseloomulik linateostele, sest
Arvustus „November“ „November“ on 2017. aastal esilinastunud film, mis põhineb Andrus Kivirähki raamatul „Rehepapp“. Kui raamat rääkis rohkem Sandrist, Rehepapist, tema tarkusest ja nutikusest ning kuidas ta toime tuli, siis film pühendus hoopis rohkem Hansu, Liina ja mõisapreili armukolmnurgale. Film oli võrreldes raamtuga ka palju süngem ja tõsisem, pisut õudusfilmi moodi. Mulle meeldis filmi juures see, et raamatust polnud eriti asju välja jäänud, detaile oli piisavalt ja, et need näitlejad sobisid sinna suurepäraselt. Näiteks, Hans (Jörgen Liik), Sander (Heino Kalm) ja Liina (Rea Lest) olid filmis täpselt samasugused, nagu ma neid raamatut lugedes ette kujutasin, aga ainuke, kelle välimus mulle üllatusena tuli oli filmis Endel (Taimo Kõrvemaa)
Tallinna Ülikool Filoloogiateaduskond Eesti keele kui võõrkeele õpetool Anastassia Bosenko EV-3 KIRJANDUS JA FILM Esse Tallinn 2008 Iga inimese mälu on isiklik kirjandus Aldous Huxley Kirjandust uurib kahtlemata kirjandusteadus ning filmikunsti filmiteadus, siis saame siiski tõdeda asjaolu, et neil kahel on olemas omavaheline puutepunkt, sest lüürika, eepika ja dramaatika kõrvale on siginenud omaette kirjandusliigina filmistsenaarium. Niikaua kui inimkonnas vajatakse filmistsenaariume, niikaua on püsiv side kirjanduse ja kino vahel garanteeritud ja kindlustatud.
ei mitään (ei mikään) mitte midagi Ei mitään erikoista. Ei midagi erilist. ei ollenkaan üldsegi mitte Ei se mitään. Pole midagi. ei tarvitse pole vaja eikö niin on ju?, eks ole nii? eilen eile ekonomi ökonomist eli ehk, või elokuu august elokuva film elokuviin (mennä elokuviin) kinno (kinno minna) eläke pension eläkkeellä (olla eläkkeellä) pensionil (olla pensionil) elämys elamus elämä elu elää elada en ma ei enemmän rohkem, enam Englanti Inglismaa englantilainen inglane enkä (= ja en) ma ei, (ja ma ei)
Ta õppis Tallinna linnakoolis, kus näitas end andeka õppurina ja seejärel sõitis Saksamaale, kus sai kirikuõpetaja hariduse. Tallinnas seotud eelkõige Pühavaimu kirikuga ja olnud pikalt selle kiriku Eesti koguduse õpetaja. Pühavaimu kiriku juures oli ainsana Eesti kogudus, mujal polnud. Russowi elu müüdistumises on rolli mänginud Jaan Kross romaan „Kolme katku vahel“. Russowi kirjutatud kroonika on andnud ainest paljudele kultuuriteostele, nt film „Viimne reliikvia“. Kroonika sissejuhatus on tähenduslik: seal põhjendatakse kroonika kirjutamise eesmärke. Tuleb välja autori protestantlik vaade ja et on reformatsiooniajastu. Sissejuhatuses on jumala karistuse motiiv – Liivi sõda jm hädad on Liivimaa elanike pattude palk. Russow räägib loodusest, kohalikest, kommetest. Tema loodud kuvandist selgub, et Liivimaal on palju loodusande ja Saksa seisuste kord valitseb tugevasti (allutaja-alluja vahel suur lõhe)
Projekt II Kadri Laur 12 B Toomas Nipernaadi August Gailit Raamatust: Teoses tundus Nipernaadi elavat veel kaugemas ja sügavamas ajas kui mulle ettekujutus sellest raamatust alguses oli. Positiivse ja muretu alatooniga raamat kuigi probleemidest ja seiklustest selles romaanis puudust polnud. Väga hea Eestimaa looduse kirjeldus , lugesin seda raamatut Tenerifel ookeani ääres ja sellise suvise meeleolu kõrval pani ookean hoopis Eesti maaililisi metsasid igatsema. Ühelt poolt vaadatuna oli Toomas Nipernaadi armastusromaan , kus väärtustati ja kohati isegi ülistati armastust. See, et igas romaani novellis on peategelasel uus "armastus", näitab romaanis lihtsalt seda kuidas ka päriselus kõik toimubki
Tänu sellele tekib rohkem ideid ning on lihtsam kirjandeid ja muid pikemaid jutte kirjutada. Samuti suhtlusoskus paraneb ning on lihtsam igasugustel töövestlustel rääkida või mõnda kõnet pidada. Võõrkeelsed raamatud arendavad eriti keeleoskust. Kui osasid sõnu ei teata siis peale sõnastikust vaatamist jäävad need hästi meelde, eriti kui need tekstis pidevalt korduvad. Raamatute puhul on oluline see, et noorel oleks temale eakohane raamat, sest muidu võib jutt arusaamatuks jääda ning raamat tundub igav. Kõige parem on soovitada mõne tuntud kirjaniku teoseid, kuna neid loetaks kõige rohkem. Head on sellised raamatud mis kajastavad tänapäeva noorte elusid. Nii võivad noored paremini aru saada mida tuleks teha ja millest tuleks hoiduda, et jamadesse ei satuks. Noori ei tohiks lugem sundida kuna siis ei tundu raamatud huvitavad ning mõeldakse ainult sellele millal raamat läbi saab.
Õde, planeet Jupiter, Suur Vanker, Kaljukits. 16. Dokumendid, seadused, rubriigid, teosed jm pealkirjad kirjutatakse jutumärkides ja esisuur tähega. NT: luuletus ,,Minu kass", romaan ,,Kõrboja peremees", haridusministri määrus number 75 ,,Põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite korraldamise kord". · Saated ja sarjad kirjutatakse jutumärkidesse esimene sõna suure tähega. NT: uudistesaade ,,Aktuaalne kaamera" · Filmid jutumärkides esisuure tähega. NT: film ,,Viimne reliikvia" · Mängude ja tantsude pealkirjad kirjutame jutumärkidesse ja kehtib esisuur tähe reegel. NT: kaardimäng ,,Linnade põletamine", rahvatants ,,Oige ja vasemba" · Laulud, muusikateosed, maalid, skulptuurid, fotod kirjutame jutumärkidesse ja esisuur tähega. NT: Tsaikovski 6. sümfoonia ,,Pateetiline", laul ,,Mu isamaa", skulptuur ,,Hämarik", maal ,,Tütarlaps kaevul", foto ,,Keskpäev"
Kõik kommentaarid