Tulevik – valik või saatus? (0)

Tulevik – valik või saatus?
Uuringud on näidanud, et umbes 6,6 miljonil alla 18-aastasel noorel on peres vähemalt 1 alkohoolikust lapsevanem. Viidi läbi täpsustavad uuringud alkohoolikute ja narkomaanide järeltulijate elukommete kohta. 41% uuringutes osalenud lastest valis oma elutee sarnaselt vanematele, sest sellist elu olid nad nendelt õppinud. 59% noori keeldus alkoholi ja narkootikumide kasutamisest, sest nad olid näinud nende mõju oma vanematele. Uuringust selgus, et ka ühes perekonnas võivad olla mõlemad eluviisi valikud esindatud . Kas eluteel lähtutakse sellest, mida on õpitud eelnevatelt põlvkondadelt ja milline on saatus või oleneb tulevik hoopis tehtud valikutest?
19. – 20. sajandil toimunud muutustest saaksime tuua välja ainult mõned, mis meie praegust elu on palju mõjutanud, kuid viimase kahekümne aasta jooksul toimunud muutuste mõju on olnud väga suur. Hea näide sellest on Eesti Vabariik, mis viimase kahekümne aastaga on saanud tuntuks uudse IT-riigina. Oleme ennast üles töötanud ja arenenud kahekümne aastaga rohkem kui kahe saja aastaga.
Kiire arengu tulemusena on noorematel põlvkondadel olnud kergem kohaneda, sest sünnitud ja kasvatud on selle areneva keskkonna sees. Vanemad inimesed on aga suure osa oma elust veetnud tööd rabades ja muretsedes sellele, et perel oleks toit laual ja katus pea kohal. Seetõttu on generatsioonide vahelised lahkarvamused peaaegu vältimatud.
Noored hakkavad aina rohkem aru saama, et on asju, mida nende vanemad ei mõista ja mida tuleb ise selgeks õppida, mitte nii nagu palju aastaid tagasi. Kool on muutunud aina suuremaks mõjuteguriks noorte elu kujundamisel. Koolist saadakse infot erinevate võimaluste ja uudiste kohta, millega kaasas käimiseks vanematel piisavalt võimakusi ei pruugi olla.
Simon Sinek on öelnud : „Juhtimine pole peidus järgmistes valimistes, vaid järgmises generatsioonis.“ Kahjuks on see väga vähelevinud arvamus ja tihti ei mõelda sellele, et kuigi noored on umbes 30% meie populatsioonist, siis on nad 100% meie tulevikust. Kümneid aastaid tagasi olid enamused riigi tähtsamad ja juhtivad isikud vanuses 30+ ning seetõttu ei ole veel täielikult tunnistatud seda, et noored võivad mõelda innovatiivsemalt, loovamalt ja olla riigi arengule kasulikumad kui inimesed, kes on samal positsioonil olnud juba aastakümneid.
Iga lapse jaoks on tema edaspidises elus suureks mõjuteguriks talle eelnevad põlvkonnad. Jälje lapse hingeellu ja käitumisse jätab nii vanemate puudumine, nende käitumisviisid kui ka maailmavaated. Seda, kas jälg on positiivne või negatiivne ja kas tulevik on tema jaoks saatus või valik otsustab laps ise. See oleneb sellest, kuidas ta elu jooksul kogutud informatsiooni vastu võtab.