Muutumatute sõnade kokku-lahkukirjutamine (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Kokkukirjutamine ja lahkukirjutamine

Kokku- ja lahkukirjutamine Nimisõna Omadus-, arv-, asesõna Arvsõnade kokku- ja Tegusõnade kokku- ja Muutumatute sõnade Kaassõna üldreegel + või muutumatu sõna + Kohanimed Käänd- või määrsõna + omadussõna lahkukirjutamine lahkukirjutamine kokku- ja lahkukirjutamine nimisõna nimisõna (üldiselt lahku 1. A

Eesti keel

6

doc

Kokku- ja lahkukirjutamine

tähendusega ühendid. nt. Mustasõstramoos ( omadussõna+nimisõna+nimisõna), üheinimesevoodi (arvsõna+nimisõna+nimisõna), mitmeparteisüsteem (asesõna+nimisõna+nimisõna), ümbermaailmareis ( kaassõna+nimisõna). Erandid, kui omaette tähendus puudub: puhta vee juurdevool, viie ratturi võistlus, üle mere tulijad. Nende reeglite alla käivad ka sõnad laadi, liiki, seltsi, sorti, tüüpi jms. Kohanimede kokku- ja lahkukirjutamine  Kohanimedes kirjutatakse liigisõna nimetuumaga harilikult kokku. nt. Emajõgi, Põhjalaht, Vahemeri, Supilinn, Metsakalmistu, Rannavärav. Kohanime liigisõna kirjutatakse nimetuumast lahku järgmistel juhtudel: a) Kohanimi võib samas tähenduses ette tulla nii koos liigisõnaga kui ka ilma selleta. nt. Tartu linn=Tartu, Aakre küla=Aakre, Kihnu saar=Kihnu. b) Tegemist on aadressikoha, s.o tänava, maantee, puiestee, väljaku vms nimega. nt

Eesti keel

10

pdf

Kokku-lahku kirjutamine

c) mitmusliku sisuga ainsuse omastav: tikutoos, raamatukapp, palgikoorem
 d) kolm või enamgi tüve: adviljakonserv, jalgpallikohtunik, seisuametnik
 Liiga pikaks minevaid kokkukirjutusi võib liigendada sidekriipsu abil või kirjutada lahku - Kui ainsuse omastavas olev nimisõna vastab küsimusele kelle?, mille?, siis kirjutatakse järgnevas nimisõnast lahku: isa saapad, naabri auto, õpetaja portfell - Kokku- või lahkukirjutamine oleneb täiendi kuuluvusest:
 Täiend laiendab täiendit: Täiend laiendab kogu järgnevat ühendit:
 märja turba hunnikud märjad turbahunnikud
 tähtsa linna elanikud tähtsad linnaelanikud
 meie kooli õpetajad meie kooliõpetajad - Mitmuse omastavads olev nimis. kirjutatakse järgnevast nimis-st lahku: teaduste akadeemia, vigade parandus, raamatute nimestik, sademete hulk

Eesti keel

5

docx

Kokku-lahkukirjutamise näited

TEGUSÕNADE KOLAKI Käänd-, määrsõnad ja verbide tegevusnimed kirjutatakse verbi pöördelistest ja käändelistest vormidest üldiselt lahku puu on vette kukkunud, vette kukkunud puu, kollaseks värvitud aed, saalis (kus?) viibinud juristid, selgesti (kuidas?) loetav käekiri, palju kiidetud skulptuur, kannatada saanud hooned, hiljuti saabunud külalised Liittegusõnad on mingi sõna või sõnatüve ja tegusõna püsiühendid, mida ei saa lahutada osade ümberpaigutamise ega muude sõnade vaheleasetamise teel helilindistama, kahekordistama, naeruvääristama, sundvõõrandama, vastunäidustama · Liittegusõnade osad kirjutatakse KÕIKIDES vormides kokku alahindama, alahinnates, alahinnaku, alahindaksime Ühend- ja väljendtegussõnade osi saab reeglite kohaselt ümber paigutada ja muude sõnade vaheleasetamise teel lahutada

Eesti keel

36

docx

Eesti keele reeglid

tagantpoolt, eespool, ettepoole, eestpoolt, allpool, allapoole, altpoolt, ülalpool, ülespoole, ülaltpoolt  kombel  käändsõnast lahku: inimese kombel, vasika kombel, sinu kombel  eritähenduslikud väljendid kokku: imekombel, õnnekombel moodi ja viisi ‘moodi’  käändsõna omastavast lahku: varblase moodi, minu moodi, vaenlase viisi, moonaka viisi  käändsõna osastava puhul on kokku- või lahkukirjutamine vaba: vanamoodi ja vana moodi, uutmoodi ja uut moodi, üht(e)moodi ja ühte moodi, samamoodi ja (seda)sama moodi, endistviisi ja endist viisi, teistviisi ja teist viisi, kaht(e)viisi ja kahte viisi  eritähenduslikud väljendid kokku: mehemoodi ‘tublisti’ (vrd poiss on juba mehe moodi), omamoodi  määrsõnaga kokku: niimoodi, nõndamoodi, kuidasmoodi, niiviisi  vorm nõuab kokkukirjutamist: mismoodi, misviisi pidi

Eesti keel

16

docx

Kokku-lahku kirjutamine

(omadussõna + nimisõna + nimisõna), kahemehefirma, kolmepunktivise, neljasilmajutt, neljarattavedu, üheinimesevoodi (arvsõna + nimisõna + nimisõna), mitmeparteisüsteem (asesõna + nimisõna + nimisõna), allveelaev, pealmaarajatis, ülesõelajahu, ümbermaailmareis (kaassõna + nimisõnad). Kui omaette tähendust ei ole, tuleb kirjutada lahku: puhta vee juurdevool, viie ratturi võistlus, üle mere tulijad. Kohanimede kokku- ja lahkukirjutamine Kohanimedes kirjutatakse liigisõna nimetuumaga harilikult kokku: Emajõgi, Põhjalaht, Vahemeri, Surnumeri, Lasnamägi, Pelgurand, Mõisaküla, Supilinn (Tartus), Metsakalmistu, Rannavärav, Hirvepark, Kivisild; Suursaar, Kõrgelaid, Pühajärv, Vanaküla, Uuemõisa, Sinialliku, Punaoja, Teravmäed. Kohanime liigisõna kirjutatakse nimetuumast lahku järgmistel juhtudel: kohanimi võib samas tähenduses ette tulla nii koos liigisõnaga kui ka ilma selleta:

Eesti keel

3

xls

Kõik reeglid kokku-lahku kirjutamisest

eemalseisev võõras --- eemal seisev võõras asetleidnud sündmus --- aset leidnud sündmus kätteantavad raamatud --- kätte antavad raamatud allakirjutatud dokument --- alla kirjutatud dokument halvakspandav komme --- halvaks pandav komme tähelepandud vead --- tähele pandud vead Muutumatute sõnade KOLAKI 1.Määrsõnad kirjutatakse teistest sõnadest üldiselt lahku. Määrsõnade üldreegel. Nt: väga hea, üsna tugev, tohutu suur, kuskil ees, seal sees, niisama hästi, sama vähe, liiga palju, eile hommikul, hilja õhtul, selgesti kostev, vaevalt kuuldav. Liitmäärsõnade üldreegel. 2

Eesti keel

6

doc

Kokku-lahkukirjutamine - nimisõna + nimisõna

-kärvaja -värvi lahku maja määrsõnaliselt tarvitatavad Hirmus palav, paras soe, tohutu  omadussõnad suur, ääretu lai, põhjatu sügav KOHANIMEDE KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE kui kohanime esiosa Emajõgi, Munamägi, kui kohanimi võib esineda Peipsi järv= Peipsi, Tartu linn iseseisvalt samaväärse nimena ei Vahemeri, Surnumeri, ilma liigisõnata = Tartu Volga jõgi = Volga tarvitata Naissaar, Supilinn kui tegemist on teisest koha- Jaapani meri (Jaapan), Pärnu

Eesti keel

Kommentaarid (0)