Mina ja eesti elu (3)

Mina ja Eesti elu
Kui küsida: miks me selles riigis ikka veel elame, kas see on meie jaoks perfektne keskkond, kas me oleme kindlad, et me üldse siia riiki kuulume, kas me jääme siia igavesti elama ja kui siis miks, kas kuskil on ka paremat paika kui see siin? Neid küsimusi on palju ja rohkemgi veel, aga kas kõigile neile on ka vastuseid?
Kuna me siin riigis sündisime ja elasime kuni praeguse ajani, siis nimetame seda oma sünnikohaks – selleks ilusaks paigaks, kus veetsime meeletult lõbusa lapsepõlve, kus kaklesime oma vanematega, õdede ja vendadega. See paik, kus laususime oma esimesed sõnad, astusime esimesed sammud ja leidsime oma esimese armastuse, need hetked kus nutsime ja naersime koos oma sõpradega. Seda kõike on meeletult palju ja see on lihtsalt liiga hea, et sellest kergekäeliselt loobuda . Need on ju ometigi meie mälestused.
Meist keegi ei saa õelda, et just „kahvanägude“ riik, nagu seda kutsuvad mustanahalised, on täiuslik, aga pole ju olemas ka paremat kohta, kui see - või mis? Nagu ma enne mainisin – siin on veedetud palju ilusaid hetki, millest keegi loobuda ei taha ja seega enamus meist jääb ka siia igavesti. Need aga, kes teevad selle suure vea ja lahkuvad siit ilusast rohelisest Eestist, kahetsevad hiljem oma tegu elu hinnaga. Nende mälestused kaovad ja nende minevikku jääb vaid suur tühjus.
Kui rääkida sellest, et kes siia kuuluvad ja kes mitte, siis see on iga inimese enda teada. Siiski need, kes meie hulka kuuluvad tunnevad seda, need aga, kes meie keskkonda ei sobi lahkuvad siit peadselt. Tegelikult on meie Vabariiki oodatud kõik – nii karvased, kui ka sulelised. Meie valged oleme ju sõbralikud ja me ei aja siit riigist kedagi ilma põhjuseta välja, sest me oleme selleks liiga seltsivad ja heasüdamlikud.
Paremat paika, kui see siin ei ole, sest näiteks Austraalias jah on soem küll, aga seal ei ole vahelduvat ilma, seal ei saja eriti vihma, mis peidaks meie pisaraid. Seal ei ole lund mis on teadagi laste elus väga tähtsal kohal. Lumega ongi saadetud meil Eestlastel palju meeletuid, ilusaid, lõbusaid ja fantastilisi hetki mis jäävad meie mällu igaveseks . Meil siin on kõik. Ilmad on küll külmad ja korralikku sooja suve pole, aga siin on ju midagi enamat – meie perekond, sõbrad, tuttavad ja kõik need, kes on meile vähegi tähtsad. Jah me võime olla ju maarahvas, nagu paljud meid kutsuvad, aga see – eest on meie ümber palju rohelust, soojust ja sära. Seda kõike annabki meile meie Eesti.
Nagu te juba kuulsite, see koht, kus me veedame terve oma elu ongi meile kõige parem – see kõige tähtsaim paik meie elus. Selle kõige ilusaga, mis on meie eludes juhtunud seostamegi ennast ja Eesti elu. Ei ma ei taha õelda et see on perfektne paik, sest see pole nii aga ei ole olemas ka paremat kohta kui see. Igas riigis on ju omad vead ja head. Pidage aga seda meeles – pole mõtet lüüa oma unistustele käega ja need lihtsalt kustutada sõites kuskile mujale elama. Mulle isiklikult meeldib Eesti elu ja ma ei lahku siit mitte kui kunagi. Ma loodan, et ka teie suudate ära hoida selle suure vea oma elus ja jääte siia ilusasse paika kuni saate vanaks ja muutute kortsuliseks.
Ligikaudu 522 sõna :D