Kirjand teemal "Prillup- ohver või süüdlane? (3)

Prillup - süüdlane või ohver?
Eduard Vilde teoses “Mäeküla Piimamees ” on sündmuste keskel kolm peamist tegelast: keskealine taluperemees nimega Tõnu Prillup, noor elurõõmus Mari ning vana mõisnik Ulrich von Kremer . Teos käsitleb inimeste vahelisi suhteid ja muid probleeme, mida esineb ka tänapäeval. Põhiprobleem seisneb selles, et Prillup ihaldab saada piimatalu tööliseks, tuues kaasa erinevaid probleeme: tülid Mariga ning lõpuks ka loobumine Marist; tülid Kremeriga; võla mured; alkoholism ning tagatipuks surm. Kuid kas Prillup on selliste probleemide tekkes süüdi või on ta hoopis ohver?
Kogu süüd ei saa panna Prillupi õlule, kuid kindlasti on Prillup ka ise süüdi antud probleemides. Kes siis veel kui Prillup ise on süüdi lepingu vastu võtmises? Samas selline ahvatlev pakkumine ei jätaks ju kedagi külmaks. Prillup küll mõtles kaua, ent kasutas ometi võimalust töötada piimamehena. Arvatavasti ta poleks ainus, kes sellise pakkumise vastu võtaks. Ta ju ei teadnud , millised võivad olla tagajärjed. Loobumine Marist ei tulnud talle alguses isegi mõttesse, kuna ta polnud temasse kiindunud . Hiljem ta aga kahetses oma tegu ja taipas, et armastab Marit ja lepinguga nõustumine võis olla vale otsus, sest elu piimamehena polnud sugugi mitte lõbus- otse vastupidi. Ta jäi võlgadesse ja tundis armukadedust, sest samal ajal kui tema tegi tööd, sai Kremer nautida Mari seltsi. Lõpuks hakkas ta lahendust otsima viinapudelist ning seetõttu ta ka hiljem suri.
Olles käivitanud sündmuste ahela ning kogenud selle tagajärgi, võib väita, et Prillup oli ise kõigi sündmuste ohver. Ta pidi kannatama armuvalu , tülisid, alkoholismi ning vaesust . Enne oma surma oli Prillup väga õnnetu mees ja teda ei huvitanud enam miski- ei elu, ei surm. Ainus ja parim lahendus, mis olla sai, oligi surm. Ta sai lahti kõigist oma muredest ja probleemidest. Tema surm oli põhjustatud kõigist probleemidest, masendusest ja ükskõiksusest elu vastu- nendes oli mees aga ise süüdi. Mitte ainult tema, samuti ka Kremer ja Mari, kes andsid oma panuse kogu sündmuste ahelale. Näiteks Kremer ja Mari manipuleerisid pidevalt Prillupiga, põhjustades talle hingelist valu ja stressi.
Seega ei saa kindlalt väita, et Prillup oli emb- kumb , kas süüdlane või ohver. Ta oli nii üht kui teist. Ta käivitas ise probleemistiku ja kannatas ise ka tagajärgi. Teistele põhjustas ta samuti mingil määral probleeme. Näiteks ta ei nõustunud kohe alguses lepingu tingimusega , põhjustades sellega peavalu Kremerile. Samas varjas ta Mari eest saladust mõnda aega ja kui see päevavalgele tuli, oli Mari üpris ärritunud ega olnud lepingu tingimustega nõus. Kõige suuremat ja otsesemat kahju põhjustas ta aga piimatalu endisele töölisele, kes tänu talle kaotas oma töö. Seega võib öelda, et Prillup põhjustas teistele elanikele erinevaid probleeme ja oli nendes paratamatult rohkem või vähem süüdi.
Lõpetuseks võib esitada küsimuse: Prillup- kas süüdlane või ohver? Ja vastus: Ta oli enda poolt põhjustatud probleemide ohver ehk kõike mida ta põhjustas, tuli tal endal kannatada. See tähendab, et ta oli samal ajal süüdlane ning ohver.