Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kirjand teemal "Prillup- ohver või süüdlane? (3)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kes siis veel kui Prillup ise on süüdi lepingu vastu võtmises?
Kirjand teemal-Prillup- ohver või süüdlane #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-03-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 82 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor tadpole Õppematerjali autor
Kirjand, mille eest sain 5.
460 sõna ligikaudu.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
3
docx

Mäeküla piimamees tegelased Mari ja Tõnu Prillup

Mari Prillup Mari on 21-aastane noor naine, kes on pärit laanerikkast suurvallast Särgvere lähedalt. Ta õde, Leenu, oli läinud mehele vaesele Tõnu Prillupile. Peale Leenu surma jäid Tõnule kasvatada kaks last ­ Juku ja Anni. Neid tuligi appi kasvatama Mari, kes juba peale 4 nädalat oma õe surmast abiellus Tõnuga ja temast sai Mari Prillup. Kuna Mari pakkus huvi kohalikule mõisnikule Kremerile, kes oli nõus ta eest Prillupile Mäeküla piimamehe koha andma, oli Mari teoses konflikti tekitaja. Teoses kirjeldab Vilde Marit kui iseseisvat ja julget naist. Ei olnud tavaline, et üks naine julgeb mehe käskudele/soovidele vastu hakata või omapead midagi otsustada. Seda tegi Mari aga päris tihti. Näiteks teose alguses ei suvatsenud Mari isegi mõisahärrale vastata, olgugi et Kremerit

Kirjandus
thumbnail
4
doc

Mäeküla piimamees

kohapidajaid, kuulas nende kiidulaulu, kui hea koht see ikka on. Südametunnistus küll piinas, aga uus koorem Mari oli ju õieti selleks majja toodud, et surnud õe lapsi kasvatada, armastust ju õieti polnudki. Südametunnistus oli saamahimule alla jäänud. Nüüd algas Mari nõusse meelitamine. See võttis hulk aega. Romaani kandvaim osa kuulubki sellele. Kirjeldatakse kõiksugu võtteid, mida Prillup suutis välja mõelda, et Mari nõustuks. Lõpuks oli soovitu käes. Esimesel aastal tundus kõik hästi minevat, ka oodatust raskemaks osutunud kauba mahamüümine võis olla tingitud vähestest kogemustest. Kui äri kuidagi ei edenenud, Mari ärakäimised järjest valusamalt mõjusid hakkas Prillup südametunnistuse leevendamiseks rohtu otsima kõrtsides istumisest. Ükski

Kirjandus
thumbnail
3
doc

Prillupi traagika

Prillupi traagika põhjusi Maailmas on palju väärtusi, kuid tihtilugu peetakse suurimaks väärtuseks raha. Selle nimel loobutakse isegi eneseväärikusest ja austusest kaasinimimeste vastu. Eduard Vilde teoses "Mäeküla piimamees" on peategelaseks Tõnu Prillup, vaene talupoeg, kes pole maha matnud võimalust kunagi rikkaks saada. See on tema elu suurimaks unistuseks ja kui tal avaneb võimalus unistus täide viia, siis ei kohku ta tagasi millegi ees. Ulrich von Kremer, kes on mõisnik, teeb Tõnule ettepaneku saada jõukale järjele piimamehe ametiga. Vastutasuks peab Prillup hakkama jagama oma naist Kremeriga. Tõnu suurim soov on täitumas ja naiivselt ning tagajärgedele mitte mõeldes on ta kohe nõus

Kirjandus
thumbnail
3
docx

Eduard Vilde “Mäeküla piimamees”

Eduard Vilde “Mäeküla piimamees” Sündmuste toimumise aeg, koht, miljöö. 19. sajand, Mäeküla, väike vaikne ja tavaline küla, paika on näidatud looduslikult viljakana ja ilusana, inimesi töökatena Peategelased, nende iseloom, muutumine. Tõnu Prillup – teose alguses on Prillup vaene, kuid aus mees. Pärast Kremeri pakkumist hakkab ta maailma teisti nägema ja ihkab elada paremini. Mida rohkem ta pakkumisele mõtleb, seda rohkem kaob ta südametunnistus ja väärtused, mis talle olulised olid. Sellega jätkub ta moraalne allakäik ja ta süüdistab ebaõnnes ja reetmises Marit Mari – oma ajas väga eriline naine – iseseisev, trotsi täis ja lubanud kellelgi ennast alandada ega käsutada

10. - 12. klassi kirjandus
thumbnail
6
doc

"Mäeküla piimamees" Eduard Vilde

alla kuulub ka tema pooleliolev maja. Valmis on Ülem-Baieri talumaja stiilis plaanitsetud villast ainult alumine kivist kord; valgeks lubjatud müüris pilutlevad aknad ilmutavad ruumide elatavust. Tänavu paigatud pilbaskatus ja värskelt valgendatud korstnad aitavad pildi nägu veel kirjumaks teha. Hoonel on midagi mõne hiigla-looma luukerest, millelt kullid liha juba ära on kandnud. Auahnust ei või Kremeritele sellepärast ette heita. Tal on ainult paar vana armastust: haruldased sigaripitsid, tuhatoosid, salvrätiku-rõngad ja taskunoad ning märksa odavama naisteenija asemel piltilusat prisket kammerteenrit ümmardajaks peab. Harilikult valib härra von Kremer hommikuseks jalutuseks kõige pikema teeharu - selle, mis karjamõisa viib. Teise, veidi väiksema tiiru ristleb Kremer õhtupoolikul ära. Seepeale järgneb päevakava huvitavam punkt: lehmalüpsi pealtvaatamine karjataras

Kirjandus
thumbnail
1
doc

"Kas Mari saab mõista?"

eest ostuseid langetati. Kuid kui ta pidi Prillupiga abielluma, siis tegi ta seda ikkagi oma soovist laste eest hoolitseda. Tal oli ka võimalus keelduda, aga ta ei teinud seda. Sellises olukorras tegi Mari vägagi mõistliku ja õilsa otsuse. Mari oli alati oma ütlustes kindlasõnaline. Ta teadis, millisesse ühiskonnakihti ta kuulus ja teadvustas väga hästi endale seda. Kuid ta ei hakanud ka ennast alandama või madalamaks pidama Kremerist. Võib isegi öelda, et ta käitus Kremeriga ülbelt ja vastuoluliselt tolleaegsele naise käitumisele. Mari käitumist Kremeriga võib mitmeti mõista. Ta võiski soovida teha ennast Kremerile salapäralikumaks ja kättesaamatumaks, nagu öeldakse ,,keelatud vili on kõige magusam", kuid ta võis ka tõesti soovida, et Kremer teda ei tahaks, sest Mari oli teadlik sellest, et mõisnikud kasutasid julmalt talutüdrukuid ära ning see tõttu ei tahtnud ta

Kirjandus
thumbnail
3
odt

Mäeküla piimamees

et mees saab oma naist, teisele lubada. "Mõni naine saab oma mehega kaks last, teine ei saa kahega ühtegi!" Külamehed narrisid nende sõnadega Marit kui ta sepa juures. teda teretamas läks. Mari pilgust võis ju lugeda, et tal sepa vast tunded on. Muidugi arvati kohe kõige hullemat, Marist. "Ma tahan linnas varblane, mitte kanaarilind olla!" Mari tahtis olla vaba ja sõltumatu, selle lause ütles ta mõisnikule. Kas "Mäeküla piimamees meeldis sulle või ei ja miks? Meeldis, kuigi see elu polnud kerge sel ajal ja ise ei sooviks selliste valikute ees olla nagu Mari pidi olema. Kuid omamoodi tuli ta sellest siiski hästi välja kuna tal oli mingi väärikus olemas.

Kirjandus
thumbnail
38
docx

I Eduard Vilde. “Mäeküla piimamees”

Selle asemel, et ise Mari nõusse rääkida otsustas Kremer hoopis Prillupiga kaupa teha. Ta mõtles, et kui ta Mari endale tahab, siis ta peab Prillupile midagi vastu andma ning nii ta otsustaski loovutada piimaäri. Ma arvan, et Kremer ei olnud omakasupüüdlik, sest raamatut lugedes ei tundunud Kremer kui ahne mõisahärra, kes otsiks ainult võimalusi kuidas oma rikkust veelgi suurendada.  Kas Prillup hoolis Marist Prillup hoolis Marist, kuna peale kauba tegemist ei suutnud Tõnu vaadata kuidas Mari käib kogu aeg von Kremeri juures, mis annab märku Prillupi armukadedusest. Lõpuks ikkagi Prillup kahetses, et oli teinud von Kremeriga kauba ning palus Maril koju tagasi tulla, et vanaviisi edasi elada. Prillup ei hoolinud Marist, kuna ta oli nõus ära andma Mari, et saada piimaäri endale

Kirjandus




Kommentaarid (3)

carrrrmen profiilipilt
carrrrmen: Hea. Sain abi enda kirjandi kirjutamisel.
18:08 17-05-2010
NurioF profiilipilt
NurioF: Päris deep värk :D
20:26 16-06-2010
asilja profiilipilt
asilja: hea materjal
21:41 29-09-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun