Seesmiselt vaba, väliselt teistega sarnane (1)

Seesmiselt vaba väliselt teistega sarnane - see lause ei iseloomusta üksnes ainult Eestit ja eestlasi, vaid ka puudutab muud maailma. Sellega saab iseloomustada raamatu tegeelasi ning inimloomust. Võib öelda,et see lause on kõikvõimas lause.
Eesti riik on võõrvõimudest vaba olnud 18 aastat. Meie riik ei pea alluma kellegi korraldustele, vaid on ise otsustaja rollis. Seega võib öelda, et ta on seesmiselt vaba ning väliselt teistega sarnane. Sarnane, sest kui võrrelda Eestit teiste riikidega,ei saa öelda, et meil oleks midagi mida teistel poleks või vastupidi. Meil on inimesed, kes käivad tööl, me elame majades , meil riigil on oma ajalugu, ja nii võikski jääda lugema sarnasusi teiste maadega. Seega väide peab paika, et me oleme seesmiselt vabad, kuid väliselt teistega sarnased.
Seostades inemese iseloomu pealkirjaga, võib väita, et inimene valib ise kuidas käitub ja milline ta paistab teistele. Tavaliselt, kui noored nad käivad väljas sõpruskondadega, käituvad ühtemoodi,kodus oma perega hoopis teistmoodi. See oleks justkui sõprade käitumismaneeride jäljendamine ja siit tuleb välja suur tahe teistega sarnaneda. Näiteks noored üksi olles ei nori oma eakaaslasi, paljud isegi ei suitseta siis, aga samas sõprusgrupina väljas käies nad teevad seda kõike.
Nad teevad kõike koos ja nad kas ei taha või nad ei julge olla nemad ise.
Eestis ringi käies võib märgata ka sarnasust riietumis stiilis. Eesti on nii nimetatud must massi maa, kus enamus inimesi riietub vastavalt aastaajale olevasse stiili. Näiteks praegu sügisel on moes lillad riided. Riidepoodide akentele on riputatud lillad riided : pluusid , püksid, seelikud , sukad, jalanõud ning linna noored eelistavad pigem neid, kui mingit muud värvi riideid , sest need on moes. Muidugi mängib väga palju rolli ka kuidas riideid ja jalanõusid kantakse. Näiteks,kui moes on, et püksid käivad jalanõude sisse, siis üldjuhul enamus noori kannab ka neid pükste sees. Paljudele ei pruugi selline stiil sobidagi, aga siiski nad teevad seda sest nad ei taha teistest erineda, nad tahavad olla moekad ja käia ajaga kaasas.
Tegeledes projektiga “Looduselt loodusele ”, olen aru saanud, et ka erinevate maade inimestel on väga palju sarnasusi. Kõige tavalisem näide on ehk see, et meil kõigil on kaks kätt, kaks jalga, pea ja muud kehaosad ning elundid. Kuid samas meie mõttemaailmad pisut erinevad. Näiteks Türgi inimestele meeldib väga Eesti kliima, sest meil on neli aastaaega ja meil sajab lund. Enamustele eestlastele siiski meeldib soe kliima ja nemad läheksid parema meelga kuskile soojale maale, kus on aasta läbi soe.
Paulo Coelho raamatus “Veronika otsustab surra” erineb Veronika mõttemaailm väga kõvesti oma eakaaslaste omast. Ta on tunda saanud elu raskusi ning arvab , et tema elu on täielik mõtettus. Tema mõttemaailm erineb, sest ta on kogenud seda mida palju ei ole. Ta on elanud üksi juba lapsepõlvest saadik.samas väliselt ta on täiesti sarnane inimene teistega. Inimesed, kes teda ei tunne, ei saa arugi , et tal midagi viga ei oleks. Ta on seesmiselt vaba ja väliselt teistega sarnane.
Inimene võib püüda küll erineda teistest inimestes, kuid siiski on meis kõigis midagi sellist, mis sarnaneb kellegagi. Keegi ei saa täielikult muuta inimese mõttemaailma ega riigi vabadustunnet.
Seega järeldan, et kõik mis meid ümbritseb on seesmiselt vaba, kuid väliselt teistega sarnanev.