Jaan Kross- " Keisri hull" (0)

III Projekt.
Kadri Laur
12B
„Keisri hull“
Jaan Kross
Teatritükk:
Lavastajad: Peeter Tammearu, Jaak Allik
Muusikaline kujundaja: Peeter Konovalov
Kui etendus sai muusikaga algusakordi ning lõpp oli tulnud, sain aru, et olen saanud võimsa elamuse! Jaan Krossi “Keisri hull” oli midagi väga erakordset. See on lugu mehest, kes ei ole nõus end suruma etteantud raamidesse, mees kes astub vastu igasugustele vanamoodsatele tõekspidamistele ja võtab endale naiseks lihtsa neiu, kuigi mehe aadliseisus seda ei soosi. Timotheus von Bock säilitab oma au, mõistuse mingil määral ja ka armastuse siis kui talle pole enam midagi jäänud, siis kui talt on kõik võetud. See on lugu inimestest aja suures loos. Naine, kes astub kogu maailma eelarvamustele vastu- Eeva , keda mängis Triinu Meriste ja tegi minu arvates suurrolli. Mõtlema panev etendus ja kõik muutus laval väga eluliseks kui arvestada veel fakti , et kogu „keisri hullu“ tegevus on kunagi ka päriselt toimunud. Kuigi see teos on kaugest Baliti aadelkondade ajast on sellel teosel siiski kõigile midagi öelda ja võib ennast samastada erinevatesse situatsioonidesse. Muusika oli nii sünge ja minimalistlik kuigi see sobis sinna tükki ideaalselt. Peeter Konovalovi loodud muusika andis etendusele sünge, salapärase ja kurva tooni. Aga need on kõik väga positiivsed iseloomusõnad.
Etenduse lõpus olev pikk monoloog tegi südame alt õõnsaks. Nagu ka paljud muud kohad etenduses…
Raamat!
Ajalooline romaan, mille peategelaseks on Liivimaa aadlik Timotheus von Bock, kes on abiellunud talutüdruk Eevaga tõestamaks kõikide heade inimeste võrdsust looduse, jumala ja ideaalide ees. Tema kirjut elukäiku oma päevikus analüüsides üritab Eeva vend Jakob selgusele jõuda, kas von Bock on hull. Raamat oli väga hästi loetav , hästi kirjutatud ja huvitav. Tugev isiksuse ja diktatuuri vastasseisu teema oli läbiv terves raamatus.
Hea oli ka aeg-ruumi valik: kahtlased ajad XIX saj alguse Eestimaal. Ajalooliste romaanide puhul on hea muidugi see, et need laiendavad silmaringi, aga need võivad põhjustada ka segadust raamatu sisu ja tegelikkuse erinevusel. Sellele vaatamata on "Keisri hull" üks Eesti tuntumaid romaane maailmas. «Keisri hull» on tõlgitud soome, rootsi, vene, ungari, bulgaaria, leedu, tšehhi, slovaki, norra, prantsuse, hollandi, hispaania , portugali, saksa ja inglise keelde.
Raamatut ja näidendit on omavahel väga hea samastada, näidend annab veidi visuaalsema ja selle aja kohasema ettekujutuse, kuigi õhustik, mis Jaan Kross raamatus juba lugejale lõi on ka lavastajale jäänud samaks, sest mina tundsin näidendit vaadates suhteliselt sama õhustikku , mida raamatut lugedeski ja ka arvamus sellest teosest jäi üldraamides samaks. Enda seisukohalt võin öelda ,et raamatut lugedes sain isiklikult teosega parema kontakti ja selle raamatu erinevad tahud ja ideed jõudsid minuni paremini raamatut käes hoides , kui saalis istudes ja „Keisri hullu“ näidendina vaadates.