Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kui suur ei saa olla, olgu väikegi... (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
Kui suur ei saa olla, olgu väikegi...
Suur olemine ei pea alati tähendama kedagi tähtsat. Eesti riigis on inimene vaid üks miljonist, aga kui eraldiseisev persoon, võib igaüks meist suur olla. See aga ei tähenda, et väikesel inimesel olulist rolli ei oleks. Pigem olla väike, aga siiski olla keegi eriline kui suur ja võlts. "Väike suur on narrusest narremgi," ütleb Liiv oma mõttetera lõpetuseks.
Selle asemel, et väärtustada seda, kes ollakse, ning anda endast kõik, üritavad inimesed iga hinna eest olla suuremad ja tähtsamad, pääsedes nii loorberitele puhkama . Selle ränga vaeva juures jäädakse tihti aga hoopis tühiseks ning lakatakse olemast funktsioneeriv inimene.
Liivi luuletuses "Kes meeldida tahab", leiab read:
Kes meeldida tahab, peab roomama,
"jah" üteldes "ei" mõtlema,
mis teine tahab, peab tegema,
peab ahelaid kandma ja- tänama!
See väljendab selgelt, kuidas inimesed on valmis pugemiseks ka oma hinge müüma ning nii tähtsamaks saama. Kui eneseuhkusest enam raasugi alles ei ole ning igasugune isiksus kadunud, võib ju loota , et nüüd ollaksegi suur-on ju selle nimel nii palju üle elatud ja läbi kogetud.
Tegelikkuses on see kõik vaid enesepettus ning hoopis suurem on inimene, kelle jaoks on oluline olla väikegi ja täita sellega roll siin elus ning oma riigis. Luuletuses "Helleenlane ja pärslane" kirjeldab Liiv sarnast olukorda:
Ei, võõras! Sinu kuld mu ustavust ei murra,
ma olen kreeklane- mind lase nõnda surra!
Väärtustades oma rahvust, ongi ka väike inimene juba piisavalt suur ja võib surra, tundes uhkust selle üle, kus ta on.
Võib ka juhtuda, et inimene ei soovigi olla suur ja tähelepanuväärne. Hasso Krulli ütleb oma ettekandes "Marginaalne Juhan Liiv", et luuletaja ainuvõimalikuks olemisviisiks oligi saanud vähemuses olemine. Liiv küll ei olnud oma teoste avaldamise vastu, kuid ta ei kavatsenudki hakata klassikuks. Oma luuletuses "Noor-Eestile" annab ta sellest mõista sel viisil:
Mind ärge austage,
ei iial iganes!
Ning lisab hiljem:
Te austage mehi,
kes kasvand valguses,
kes teaduses krooni saanud,
kes tööl on selguses.
Selline käitumisviis tuleneb ehk sellest, et tal oli aega kuulata oma südame häält ning talitada selle järgi, mis talle meeldib. Teiste arvamus ei mänginud mehe jaoks sealjuures mingit rolli.
Juhan Liivi mõttekild "Kes suur ei saa olla, olgu väikegi. Väike suur on narrusest narremgi" võtab kokku luuletaja idee inimese tähtsusest meie riigis ning samuti iseenda väärtustamise. Pole mõtet püüelda selle poole, kelleks sa iial ei saa, kui ka väike olles võib paljugi korda saata ning säilitada oma au ja uhkuse.
Kui suur ei saa olla-olgu väikegi- #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-11-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 27 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kairi Lehis Õppematerjali autor
Lühikirjand Juhan Liivi luuletuste põhjal, kirjandis on kasutatud lõikusid erinevatest Liivi luuletustest, analüüs mõttekillu "Kui suur ei saa olla, olgu väikegi..." üle.

Sarnased õppematerjalid

10-klassi kirjanduse eksami piletid
15
odt

10. klassi kirjanduse eksami piletid

Holden pole sellega nõus ja nad tülitsevad. Phoebe on nõus põgenemisplaanist loobuma, kui Holden ta loomaaeda viib. Pärast loomaaias käiku lähevad nad parki, kus Phoebe sõidab karusselliga ja teda vaadates tunneb Holden äkki oma kibedust lahtuvat. Lõpetuseks märgib Holden, et nüüd (st aasta hiljem) tunneb ta puudust kõikidest, kellest on jutustanud, ning et sügisel läheb ta arvatavasti uude kooli, aga see ei valmista talle erilist muret. Pealkiri viitab Holdeni unistusele olla püüdja, kes hoiatab mängivaid lapsi rukkipõllu sisse peitunud kuristiku eest. Arvatakse, et ka nimi Holden (to hold - hoidma) on vihje soovile kaitsta mängivaid lapsi suureks kasvamise eest ja "suurte inimeste maailma" inetuse eest. 4. I Novell. A.Tsehhovi ühe novellide ,,väikese inimese" (,,Ametniku surm";"Paks ja peenike") iseloomustus. II Juhan Liivi luuletuse peastesitus: meeleolu ja sõnumi sõnastamine; kõnekujundid luuletuses

Kirjandus
11-klassi kirjanduse eksam
33
odt

11. klassi kirjanduse eksam

1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus 2. Vabalt valitud teose analüüs. 3. Rühmitused Noor- Eesti 1904-1915 Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Aino Kallas, Kristjan Raud, Villem Grünthal Ridala, Bernhard Linde, Johannes Triik Sisu: laiapõhjaline, pearõhk kirjandusel. Avaartikli 1. albumis kirjutas Gustav Suits: "Enam kultuuri! See olgu kõigi vabastavate ideede elemendiks/.../Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks." Väljaanded: 5 albumit I 1905, II 1907 (keskendub ilukirjandusele), III 1909 (sensatsioon, jahmatab avalikkust, keskendub kunstile, essee "Ruth" J.Randvere, prantsuse sümbolistid, C.Baudelaire "Raibe" tõlkis J.Aavik), IV 1912, V 1915. 1910-11 ajakiri (6 nr). Oma ajast ette rutanud, mistõttu väljaandmine lõpetati- Eestis polnud veel nii palju kõrgelt haritud

Kirjandus
Kirjanduse eksamipiletid
54
docx

Kirjanduse eksamipiletid

Rühmitusse kuulusid Marie Under (1917 sonettid), Artur Adson (Henge Palango-hinge põlemine), Hendrik Visnapuu (Amores), Johannes Semper (Pirrot-narr teener), August Gailit (Saatana karusell)), Friedebert Tuglas. Uued tulijad olid (pärast Visnapuu ja Gailiti lahkumist) August Alle ja Johannes Barbarus. Siuru jätkas Noor-Eesti uusromantilist suunda. Sümbolistlik ja impressionistlik suund (eriti Under). Tekkis, et vastanduda sõjakoledustele (I MS, revolutisoonid). Moto: Loomise rõõm ­ see olgu meie ainus tõukejõud (F.Tuglas). Rühmituse tegevus lõppes eelkõige 1) ei saanud enam kirjutada nii nagu elu reaalselt oli, 2) kõik olid kasvanud välja iseseisvateks kirjanikeks. Väiksem põhjus oli sisemiste vastuolude tõttu. Selleks ajaks olid nad täitnud oma eesmärgi: nende looming oli leidnud tunnustuse. Siurulaste teoseid iseloomustab uusromantikast kantud subjektivism ja elutung. ,,Siuru" kirjastusmärgi all avaldasid nad ka albumi ,,Siuru" I-III. Korraldasid tuluõhtuid.

Kirjandus
Kirjanduse eksam
55
doc

Kirjanduse eksam

Esindasid kirjanduses vormitäienduse nõude, keel läbimõeldud, luule vormiline, kultuur täpselt paigas, suhtusid põlgusega võimu, loomingus palju allegooriat, sümboleid, ümberütlemist. Sai kriitika osaliseks, kuid leidis ka palju tunnustust. Pilet number 4 Saaremaalt pärit kirjaanike Peeter Süda ­ Kärla pastor. ,,Väike vanavaranduse vakk ehk Saaremaa vägimees Suur Tõll."(1883). Oda lätsi allikad. Ookivi. Jakob Mändmets ­ realistlik proosa kirjanik. Kajastab Karu jäve piirkonda. ,,Küla"(1919), ,,Isa talus." Johannes Haavik ­ tõlkis väga palju. E.A.Poe Õudus jutte. Ilukirjandusliku teose ,,Ruth" August Mälk ­ Esimene tunnistatud kirjanik. Kooli õpetaja. Pesitses Lümandas. Kirjutas rannarahva olust romaane. ,,Pidali tõbi" e leetra. Aadu Hint - ,,Pidali tõbi" e leetra.(1938(9)), ,,Vatku tõbila," Peateos ,,Tuuline rand"(1- 4 osa. 1951 ­ 56)

Kirjandus
Kirjanduse eksami küsimused
59
doc

Kirjanduse eksami küsimused

Läheb tema hotelli, klaarib omanikuga arved ja muretseb talle uue elukoha. Sellega peab mees asja unustatuks. Kuid Joan võtab jälle ühendust, tundes et Ravic on sel hetkel tema ainuke tugi. Mees aga ei mäleta enam ta nimegi, kuid leiab talle töökoha oma tuttava venelase Morozovi ööklubis. Sünnib suhe, mis elustab mõlemaid. Joan muutub taas normaalseks, Ravici igavene igavus näib kaduvat. Ometi närib teda kerge kahtlus, ta ei saa olla kindel et tunneb tõepoolest seda 1 mida arvab, ometi tajub ta ka ise oma armastust Joani vastu. Ravic elab pagulasi soosivas hotellis "International"...mitte et see tähtis oleks aga järgmises raamatus on ka see sisse toodud. Ravici tunnetest ei ole väga kerge aru saada; kord on Joan talle ingel, kord tundub täiesti tühine - ta ei mõista naist lõpuni. Nende esimesel ühisel reisil - Rivierasse, on ka esimene tüli.

Kirjandus
11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted
99
doc

11. klassi kirjanduse eksami konspekt + raamatu kokkuvõtted

Neiu isa on sunnitöölaagris ning seetõttu elab Elisabeth koos ülifasistlikust äraandjast proua Lieseriga, kelle pärast nii mõnigi kord sekeldusi tuleb. Noorte vahel tärkab armastus. Just see armastus annabki teose süngele atmosfäärile ereda päikese. Keset sõjakoledusi püüavad armunud hakkama saada. Ernst õpetab Elisabethile sõjast eemalevaatamist, Elisabeth aga mehele empaatiat ning tunnete avaldamist. Kuid elu on karm: neil on vaid kaks nädalat, et olla koos, siis peab Ernst tagasi Venemaale sõitma. Neid kahte nädalat elavad Ernst ja Elisabeth kui kahte aastat. Iga päeva elatakse rikkalikult, kui viimast päeva: käiakse peenes restoranis einestamas, igal õhtul juuakse elu terviseks. Nad abielluvad (osalt armastuse, osalt olude sunnil, kuna Ernst ei saanud muidu täieõiguslikult Elisabethi juures olla ning Elisabeth sai abiellumisel sõduriga riigilt toetust). Vahepeal sajavad pidevad pommirahed linnale

Kirjandus
Postmodernism Contra luules
26
doc

Postmodernism Contra luules

,,Originaal pole vist säilinud, sest poole aasta luuletamise järel põletasin osa luuletusi ära. Aga ma olin mõistlikum kui Juhan Liiv, valisin paremad välja", sõnas mees kirjatüki kohta lisaks. Hiljem üldtuntuks saanud pseudonüüm Contra on samuti üks paljudest perekonnanimest tuletatud hüüdnimedest. Selle nime all ja peamiselt autori enda kirjastatuna on ilmunud ligi paarkümmend luuleraamatut ja üks proosateos ­ lasteraamat ,,Presidendi suur saladus" (2004). Mees iseloomustab end kõige paremini lausega ,,Aga normaalne pole ma muidugi, jumala eest. Normaalsed inimesed ehitavad maju, täidavad kontoris mingeid pabereid, teevad süüa jms. Luuletamine on mul veres, ma luuletan spontaanselt, luuletan käsu/tellimuse peale, luuletan ka siis, kui tegelikult ei luuleta." 2001. aastal pälvis Contra Bernard Kangro preemia kogutud luuletuste "Suusamütsi tutt" eest ning 2007. aastal Oskar Lutsu huumoripreemia

Eesti keel
Kirjandiartikklid
9
doc

Kirjandiartikklid

haritud inimesed on vabad), saame teada, et Vana-Kreeka stoikust filosoof HARIDUS TEEB VABAKS Epictetus (55 ­ ca 135), kes nii ütles, HARIDUS 1­2/2009 sündis orjana, oli pealegi veel füüsilise Veel kaks näidet selle kohta, kui puudega ­ ja vaevalt ta õnnelik oli. Aga konkreetne tähendus sõnadel algselt kuna ta õppis filosofeerima ning hakkas võis olla. Surprise (üllatus) tähendas ka teistele filosoofiat õpetama, vabastati algselt ainult nurga taga ootavat üllatust. ta lõpuks raskest orjatööst. Sentents Alles hiljem hakkas ta tähendama neidki ,,Haridus teeb vabaks" peegeldas otseselt üllatusi, mis ootasid ka mujal kui nurga Epictetuse enda elukäiku. Tänu haridusele taga. Veelgi huvitavam sõna on worry

Kirjandus




Kommentaarid (2)

Ints92 profiilipilt
Ints92: Väga hästi kirjutatud minu arvates.
19:27 02-11-2010
pisikekristel profiilipilt
pisikekristel: Tänud, tänud.
18:02 01-02-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun