Kokku- ja lahkukirjutamine (2)

Koostas: TAAVI .
KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE
Kokku- ja lahkukirjutamisel tuleb arvestada seda, et tavaliselt kirjutatakse sõnad lahku, sest nad on iseseisvad, iga sõna kohta saab esitada küsimuse. Kokkukirjutamiseks peab alati olema mingi põhjus: kas vormiline , sisuline või on kokkukirjutus saanud tavaks.
Liitsõnal on üks pearõhk ja see on täiendsõnal. Iga teistest sõnadest lahku kirjutatud sõnal on oma pearõhk.
NIMISÕNA + NIMISÕNA
Reegel:
! Kui täiendsõna on ainsuse nimetavas, s-lõpuline või lühenenud tüvega, kirjutatakse see alati põhisõnaga kokku.
Elamisvääriline, kinnipidamiskoht, kirjutamisoskus, kloonimisvastane, täienduskursustele, kasvatusmeetoditega, luksusjahid, kutseharidussüsteem, soovahetusoperatsioonid
Reegel #2:
! Kui täiend on ainsuse omastavas, sõltub kokku- või lahkukirjutamine tähendusest.
Täiendsõna näitab, kellele/millele miski kuulub, siis kirjutatakse lahku (venna raamat).
Täiendsõna näitab põhisõna liiki või laadi , siis kirjutatakse kokku (pildiraamat).
Sihitislikke täiendsõnu, mis näitavad kellele/millele põhisõna tegevus on suunatud kirjutatakse järgneva põhisõnaga kokku (kartulivõtt, kalapüük, raamatupidamine ).
Sisult mitmuslikke (ainsuse omastavas) täiendsõnu kirjutatakse järgneva põhisõnaga kokku ( kuusemets , marjakobar, männisalu, autovood).
Põhisõnu mis viitavad hulgale kirjutatakse eelneva täiendsõnaga kokku ( leivavili , klaasikild, suhkrutükk).
TÄIENDSÕNA MITMUSE OMASTAVAS + NIMISÕNA
Reegel:
! Mitmuse omastavas olev sõna kirjutatakse järgnevast nimisõnast lahku.
Mägede tipud, vigade parandus, õpetajate tuba
(*) Kokkukirjutatakse 2-silbilised täiendsõnad (meestemood, naisterõivad, lastekaubad, käterätik, maadeuurija, teedevõrk , häälteenamus, meeltesegadus, nõudepesu).
NB! Kokkukirjutamine kehtib siis, kui tulemuseks on kindla, omaette tähendusega mõiste. Kui rõhutatakse kuulumist, siis kirjutatakse lahku (meeste rõivad läksid mustaks).
OMADUSSÕNA / ASESÕNA / ARVSÕNA + NIMISÕNA
Reegel:
! Omadussõna, asesõna ja arvsõna kirjutatakse tavaliselt järgnevast nimisõnast.
Vana ema, tark poiss, tugev mees, suuremal määral, paremast sordist, kollast värvi
(*) Kokku kirjutatakse siis, kui tekib teine tähendus (vanaema, külmhoone , pühapäev, kuriloom, paljaspea, vanemseersant).
KOHANIMED
Reegel #1:
! Kaksiknimed ühendatakse sidekriipsuga (Väike-Maarja, Kohtla-Järve, Lõuna-Eesti)( erandeid on kaks: Suurbritannia ja Valgevene).
Reegel #2:
! Kui põhisõna on maa, siis kirjutatakse eelnevasõnaga kokku (Eestimaa, Valgamaa, Tartumaa, Gröönimaa, Läänemaa , Saksamaa).
NB! Kui sõna maa ees olev nimi on sisult mitmuslik, siis kirjutatakse maa(d) lahku ( Skandinaavia maad, Läänemere maad, Balkani maad).
Reegel #3:
! Tänavate, väljakute, turgude, teede ja puiesteede nimed kirjutatakse lahku (Viru tänav, Uus turg , Kadaka tee, Sõpruse puiestee).
(*) Kui nime täiend osa on omadussõna, siis tuleb jälgida, kas see käändub või mitte (Käändub: Musta mere ääres, Valgel merel)(Ei käändu: Mustjõe ääres, Valgejõel, Punaojast).
(*) Kui täiendosa esineb ka muudes ühendites ning iseseisva nimena, siis kirjutatakse lahku ( Võhandu jõgi, Balti meri, Kaspia meri, Altai mäestik, Habaja külas).
(*) Kui täiendosa ei kasutata iseseisva kohanimena, siis kirjutatakase kokku (Annelinn, Emajõgi , Läänemeri, Põhjameri , Väljaküla, Äänisjärv).
MUUD SÕNALIIGID + OMADUSSÕNA
Reegel #1:
! Käändsõna ja omadussõna kirjutatakse harilikult kokku (tulipunane, tuhkkuiv, hulljulge, imekena, püstirikas, verinoor).
NB! Lahku kirjutatakse määrsõna tähenduses omadussõna (tohutu suur, otsatu pikk, põhjatu sügav).
Reegel #2:
! ne- ja line-liiteline omadussõna kirjutatakse eelneva käändsõnaga kokku (minuvanusene poiss, hirvetaoline olend , majasuurune vari).
(*) Kui täiendsõnal on omakorda täiend, siis kirjutatakse sõnad lahku (täpselt minu vanune poiss, suur hirve taoline olend, kõrge maja suurune vari).
Reegel #3:
! Pärisnimi, number või sümbol ühendatakse järgneva ne- või line-liitelise omadussõnaga tavaliselt sidekriipsu abil. Sidekriipsu kasutamine oleneb sellest, kas täiendsõnal on omakorda täiend või mitte (Sidekriipsuga: Liivi-nimeline preemia, Koidula-nimeline tänav, Vabadussõja-aegne sündmus)(Sidekriipsuta: Juhan Liivi nimeline preemia, L. Koidula nimeline tänav, Eesti Vabadussõja aegne sündmus).
(*) Numbri või sümboli puhul võib sidekriips ära jääda, kuid sõnavahet siis ei jäeta (202leheküljeline, Ukujuline).
(*) Kui arvsõna on kirjutatud mitmest sõnast siis kirjutatakse lahku (kahesaja kahe leheküljeline).