Internet - tänapäeva uus narkootikum? (0)

Internet – tänapäeva uus narkootikum ?

Interneti kasutamine on inimeste elu küll märgatavalt lihtsamaks muutnud ja pakub palju uusi võimalusi, aga toob kaasa ka hoopis uued ohud, mida paljud ei oska isegi karta. Kas internetisõltuvus on üldse probleem ja kas seda võib pidada võrdväärselt ohtlikuks sõltuvusega alkoholist, narkootikumidest , tubakast, hasartmängudest?
Internetikasutajate arv on viimase kümne aasta jooksul teinud läbi suure tõusu. Eestis kasutavad Internetti rohkem kui pooled elanikud. Põhiline kasutajaskond on siiski noored, kellest nende hulgast, kes juba kirjaoskajad on, on raske kui mitte võimatu leida kedagi, kes Internetti ei kasuta. Noortel, eelkõige lastel, puudub aga piisav elukogemus ja nagu ka narkootikumidega võivad igasugused probleemid ja sõltuvused neile kergemini külge hakata. Daniel Vaarik kirjutas oma artiklis "Virtuaalmaailmad ja suhtlemise sajand" juhtumist Aasia teismelisest, kes mängis üle kolmekümne tunni järjest online-mängu World of Warcrafti ning seejärel hüppas aknast alla ja suri. Ta jättis maha kirja, milles ütles, et lahkub paremasse maailma, kus teda ootab elu World of Warcraftist pärit sõpradega. Selline juhtum pole ainus omataoline, samuti ei saa väita, et ainult lastest internetisõltlased võivad saada. Riskigrupp on ka igasugu pere- ja tööprobleemidega inimesed, kelle jaoks on Internet vahend lõõgastumiseks ja mõtete mujale viimiseks . Probleemid teevad ka neid haavatavaks ja ka nemad võivad nagu noored arvutikasutamisest lihtsalt sõltuvusse jääda.
Paljudest narkootikumidest saabub sõltuvus väga kiiresti. Täpselt samamoodi võib juhtuda ka Internetti kasutades. Samuti on paljude narkootikumidega, näiteks kokaiiniga, nii, et mida rohkem tarvitada, seda suuremaks lähevad annused . Ka Internetis võib juhtuda, et kui inimene leiab endale lemmiksaidid, näiteks uudisteportaalid või foorumid , kus saab oma pingeid anonüümselt teisi kritiseerides maandada või lihtsalt arvamust avaldada ja teiste omi lugeda, siis hakkab ta neid järjest rohkem külastama ja lõpuks ei suuda enam tavaeluski rahulikult olla, kui ei ole mitu korda päevas üle kontrollinud, kas neis portaalides on mingeid uudiseid või keegi midagi uut postitanud. Tegelikult ei pruugi selle uue info hulgas midagi eriti huvitavat ega olulist olla, aga see pidev külastamine annab sellele inimesele mingisuguse kindlustunde, et tal on kontroll millegi üle ja kui tavaelus on igas valdkonnas probleemid, siis on üks koht, kus ta tunneb, et omab asjast täielikku ülevaadet. See ei ole iseenesest halb, et inimene endale kindlustunnet juurde saab, aga see pidev kontrollimine, kas midagi uut on, tuleb ikkagi muu elu arvelt ja sama ajaga võiks ehk isegi mõni päriselu probleem lahendatud saada.
Uimastite kasutamisega kaasnevad alati ka mõjud tervisele. Nii nagu narkootikumide kasutamine kahjustab organismi – näiteks mõjutab närvisüsteemi ja põhjustab üldist kurnatust, suudab sama teha ka ohutuks peetav Internet. Kui Internetis pidevalt meelt lahutama harjunud inimesel tekib näiteks probleem, et Internet on ära või arvuti on katki, siis muutub ta närviliseks, nagu narkomaan , kes uut doosi ootab. Internetisõltlased saavad tihti vihaseks ka väliste segajate peale, näiteks kui pereliige tuleb mõne probleemi kohta abi küsima või lihtsalt sööma kutsuma, siis samal ajal mingit kommentaari kirjutav või online-mängu mängiv sõltlane võib küsija peale päris vihaseks saada ja karjuma hakata, kuigi selleks pole mingit mõistlikku põhjust. Ka D.Vaarik tõi eespoolmainitud artiklis välja selle, et virtuaalmaailmade tõttu nõrgenevad inimeste juba pikemat aega hõrenenud perekondlikud sidemed veelgi. See mõjub neile aga emotsionaalselt halvasti ja süvendab stressi. Inimesed suudavad ja tahavad arvuti taga istuda ka järjest kauem, kuna aina rohkem saab Interneti kaudu ära tehtud, näiteks igasugu ametlikud asjaajamised, arvete maksmine , isegi uute kodumasinate ja kasvõi auto ostmine , ja ei pea enam nii palju väljas käima. Värskes õhus viibimine ja enda liigutamine on aga tervisele väga oluline ja nii muutuvadki tunde järjest arvuti taga istuvad inimesed loiuks, apaatseks ümbritseva suhtes ning nende tervis ja füüsiline vorm halvenevad tunduvalt.
Internetil on väga palju häid külgi ja võimalusi, paljud inimesed ei oska aga neid kasutades piiri pidada ja elavad seetõttu liiga vähe reaalset elu. Mõistlikult kasutades Internet siiski sõltuvust ei tekita ning iga internetikasutaja peaks ise mõtlema kui palju aega ta arvuti taga veedab ning jälgima, et selline ajaveetmismoodus ei kahjustaks tema töö- ja eraelu ega tervist.