Kirjutamise kunst Nimeta mõtete püüdmise vahendeid. Kirjelda neist ühte. Lihtsaim viis mõtete püüdmiseks on koostada nimekiri. Nimekirja koostamine on eriti hea mõtete püüdmise tehnika siis, kui tuleb kirjutada juhendit millegi valmistamiseks või kuhugi minemiseks, koostada katse või eksperimendi ülevaadet, loetleda argumentte mingi seisukoha kaitseks või selle vastu või kirjutada teaduslikku artiklit, ühesõnaga igasuguste vähem loominguliste tekstide koostamiseks. Esmalt tuleks endale täpselt sõnastada eesmärk, mille jaoks on nimekirja vaja koostada. Seejärel tuleks sinna alla lühidalt ja kiiresti kirjutada niipalju erinevaid põhjusi, kui iganes meelde tuleb. Järgmiseks tuleks nimekirja analüüsida ja neid kuidagi üldistada. Ning siis tuleb juba lõplik valimine, millised teemad sobiksid kõige paremini kokku ja millest annab parima kirjatüki kokku panna. Veel on mõtete püüdmiseks headeks vahenditeks teema veeretamine, skeemi koostamine....
Raamatu alguses on mees rikkast soost ja heal järjel, tal on naine ja kaks last, ühel päeval otsustas ta minna mila midgai ütlemata pariisi elama, naine ei teadnud temast midagi ja saatis oma tuttava teda üle vaatama. Sel ajal oli naine kindel ei jäta kunagi oma meest ja ei lahuta, kui aga sõber tagasi tuli ja teatas, et mees oli otsustanud maalimisega tegeleda, hoolimata sellest et ta polenud kunagi seda teinud, siis naine mõtles ümber ja tahtis koheselt lahutust. Naine jäi koju elama ja teda ei huvitanud enam mis mees teeb edasi, mees aga hakkas elama väga halvasti ja kiduralt, tal ei olnud raha, teenis seda vaid malet mängides, käis igal lõunaajal kohvikus seda tegemas. Üks sõrba tuttav maalija (Dick) oli kuulnud mehest ja ta aitas sõbral ta üles otsida. Nad kohtusid taas ja mehel(charles strickland) oli sama vana komme, kus ta lasi teistel oma jookide eest maksta, ta oli mõtlemiselt üsna heidik ja ei kartnud kellelegi halvasti öelda...
Stiilide töö Argistiil See oli jälle üks jumala tavaline pühapäevaõhtu. Dinneriks makaronid hakklihaga. Ikka oli emps sinna sibulat toppinud. Ma ei salli seda, aga ta ei suuda kunagi meeles hoida, et sibulaga on head ainult soustid ja salatid ja muu selletaoline. Ahjupraed. Makaronide juures on see aga viimane äka. Tegelikult ma ju laavin oma ema, vist. Tähendab, ma ei kujuta ette, kuidas oleks mõne teistsuguse emaga koos elada. Vahel vaatan oma tsikkide emasid ja mõtlen, mis oleks, kui minu ema oleks hoopis see või see. Aga emad on seinast seina. Mõni ainult sõimab. Mõni on jube sabarakk, tuleb ja litsub end ligi ja istub meie juures nagu liim, tahab kangesti chat'ida ja rääkida nagu meie. Mis ta kujutab ette või, et on sellepärast cool ja meie sõber. Kõrgstiil Oli taaskord kätte jõudnud üks harilik pühapäevaõhtu. Õhtueineks kõhtutäitvad itaalia makaronid veisehakklihaga. Kahjuks oli ema sibulat lisanud, mida ma silmaotsaski e...
Keelekorralduse põhimõtted Keelekorraldus on eriala, kus ei ole võimalik liigitada midagi õigeks või siis vastupidiselt täiesti valeks. Seejuures peitub aga paljudes meis kooliajal sisse süstitud veendumus, et kuskil on see ainuõige ja hea kirjakeel, mida emakeeleõpetaja on õpetanud meid väärtustama ja mida me kõik peaksime oskama. Paljude argiarusaamad keelekorraldusest pärinevad aga veel suuresti 100 aasta tagusest ajast, kuid nende arusaamade järgi meid ju õpetataksegi. Paljude kuldmedalistide ja isegi professorite kirjutistes võib kohata traditsiooni mõistes niinimetatud „vigaseid” keelendeid, mida on aga näiteks neile eelnenud põlvkondade puhul võimatu leida. See viitab omakorda sellele, et aeg on kirjakeelt tugevalt muutnud. Selle põhjuseks võib pidada meie igapäevast kõnekeelt ja sellega kaasnevaid muutusi. Igas ühiskonnas kehtivad erinevad normid, mis omandatakse tavaliselt sellest samast keskkonnast, kus ...
SAAMID Mariliis Kallion TKog 10 A 2012 Nimetus Enesenimetusteks on saam´ ja saamm´lja sabme, sabmelas. Teised rahvad on saame kutsunud fennideks (finnideks) ja hiljemalt 12. sajandist lappideks. http://1.bp.blogspot.com/_CrXKZd0 a_9Y/TJY6znpeIuI/AAAAAAAAAMk /MgPnDXU4kNY/s1600/Nenets_Chi ld.jpg Asuala Saamid on väheseid maailma põlisrahvaid, kelle põline asuala ei moodusta tänapäeval territoriaalset tervikut, vaid on jaotatud nelja riigi vahel-Norra, Rootsi, Soome ja Venemaa. Asustusvöönd nelja riigi territooriumil on umbes 2000 km pikk. Norras elab u 40 000, Rootsis u 10 000, Soomes u 5 000 ja Venemaal u 2 000 saami. Saamide rahvaarvu on hinnatud ka mitmeid kordi suuremaks. Erinevused tulene...
Töö välismaal hirm või ahvatlus? Aire Ilves XI b 7. november 2005 Kas mitte iga päev ei puutu me kokku ajalehtedega ja töökuulutustega, kus pakutakse meeldivat ja väga hea palgaga tööd? Ja need - parimad pakkumised ongi just need, mis meid kõige enam ahvatlevad ja millele me pöörame rohkem tähelepanu, kui teistele pakkumistele. Kuid endi üllatuseks me leiame, et need pakkumised ei ole mitte kohalikud vaid hoopiski välismaised. Minnes oma igapäevase eluga edasi, jääme me ikkagi mõtlema neile kuulutustele ja sellele, mis meid just nende poole tõmbas? Mis oli see mis meid ahvatles? Vastus nendele küsimustele tundub esialgsena üsnagi lihtne, kuid tegelikkuses see seda ei ole. Välismaised tööd tunduvad meile huvitavamad kui kohalikud, kuna nad pakuvad meile uusi kogemusi ja tead...
"Otsige iseendast ja te leiate kõik." Inimese olemus on juba kord niivõrd keeruline, et tihti on raske iseennastki mõista. Mitmesugused asjad, mis päevakorda kerkivad, vajavad lahendusi. Milline viis on kõige tulusam selle realiseerimiseks? Endasse vaatamine ja spekulatsioonid kvintessentsi üle ei tohiks olla võõrad mitte kellelegi meist. Alatasa tekivad küsimused erinevate aspektide kohta. Osad neist on lihtsalt möödapääsmatud ning neile tuleb kusagilt vasted leida. Tihtipeale hakatakse lahendusi otsima kõige keerulisemal moel ning enamasti kusagilt hoopis kaugemalt, mõistmata, et vastused tekkinud probleemile või küsimusele on lähemal kui arvatagi oskasime. Seda selgitab üks lihtne näide. Koolis käies tuleb ikka ette veidi komplitseeritumaid perioode, kus õpimotivatsioon hajub ning tulemused halvenevad. Lihtne on süüd n...
Kloonimine- poolt või vastu? Kloonimine on üks teemadest mis annavad ainet eetilisuse ja inimlikkusega seonduvatele aruteludele. Protseduur oma olemuselt tähendab täiskasvanud organismist pärit geneetilise materjali kasutamist uue, temaga identse organismi loomiseks. Juhuslikust keharakust võetakse rakutuum, mis süstitakse munarakku, millest tema enda tuum on eelnevalt eraldatud. See on Jumala tahtesse ja evolutsiooniprotsessi sekkumine, seega mitte loomulik. Niigi on meditsiini tohutu areng, mis võimaldab päästa inimelusid lootusetuna tunduvast seisust, takistanud looduslikku valikut oma tööd tegemast. Olgugi, et vahel oleks hea, kui saaksime kloonida oma parimat sõpra või kalleid inimesi, kui nad peavad kaua eemal olema, või neid enam mingil põhjusel meie seas ei ole. On ka lihtsalt neid, kes on väga üksikud, kuna pole sõpru, seillele on keerulise tehnoloo...
Tsitaadid ja refereer ingud 1. ,,Tsiteerin sageli iseennast; see annab jutuajamisele vürtsi juurde." (George Bernard Shaw) 2. ,,Tühipaljas pikaealisus võib olla hea neile, kes jälgivad elu pealtvaatajana. Ent neile, kes selles mängus osalevad, võib üks tund tunduda aastana ja üheainsa päeva töö igaviku saavutusena." (Gabriel Heatter) 3. ,,Aeg on materjal, millest ma olen tehtud. Aeg on jõgi, mis kannab mind edasi, kuid mina olengi jõgi; see on tiiger, mis mind alla kugistab, kuid mina olengi tiiger; see on tuli, mis mind hävitab, kuid mina olengi tuli." (Jorge Luis Borges) 4. ,,Liblikas ei loe kuid, vaid hetki, ja tal on aega küllaga." (Rabindranah Tagore) 5. ,,Mul pole eilseid. Aeg võttis need ära, homset ei pruugi tulla aga mul on täna!" (Pearl Y. McGinnis) 6. ,,Aeg on kõige väärtuslikum asi, mida inimene saab kulutada." (Theophrastos) 7. ,,Kes teab, võibolla on täna õhtul maailmalõpp?" (Robert...
Kas meie identiteet on kadumas? Laura Kupp Kõik siin maailmas on isiksused, eraldiseisvad ja isemoodi mõtlevad indiviidid, ent üsna paljud inimesed tahavad sarnaneda oma iidolitega. Kellegagi, kes neile eeskuju annab. Ent on ka neid, kes suudavad jääda iseendaks. Kuid kes olen mina ja mida tähendab jääda iseendaks? Et sellele vastata, peame kõige pealt vaatama tegureid, mis inimest mõjutavad. Inimest mõjutab kõige rohkem ühiskond ehk inimesed tema ümber. Teatud ajastul kehtivad õigekspidamised, tõed ja uskumused, ent alati leidub ka neid, kellele eelpool loetletu korda ei lähe. Näiteks A. Kivirähu raamatus ,,Mees, kes teadis ussisõnu" oli mets juba raamatu alguses inimestest üsna tühjaks jäänud, sest kõik läksid külasse elama, ning mida enam raamatu lõpu poole, seda hõredamaks jäi mets inimestest, ja lõpuks jäi metsa ...
Väärtustama väärtust andma? Me kõik väärtustame midagi kes raha, kes inimsuhteid, kes vabadust. Mitte keegi poleks õnnelik ilma rahata, kuid raha pole ju kõige olulisem, piisab ainult sellest, et meil oleks katus pea kohal ning sõbrad meie ümber. Või siiski raha eest saab ju osta endale maja või korteri ning ehk ka seltsilisi? Kas raha on kõige alus või on ka maistel väärtustel siia ilma asja? Rahaga võib nii elada kui seda kasutada ka tapamasinana, seega on rahal väga suur mõjuvõim inimeste üle. Vaene inimene soovib endale mõned kopikad, et osta süüa ning sooja saada, rikas aga ei tunnegi nii väikseid numbreid ning ihkab aina suuremaid summasid. Jõukas leer ei kujutaks ettegi elu ilma suurimate mugavustega, millest viletsal järjel olevad inimesed ainult unistada võivad. Rahatud aafriklased surevad tänapäevalgi nälga ning vaesusesse, nad lihtsalt ei oska oma eluga toime tulla. Ma tean, m...
Ma olen kevadine sulavesi maanteel, ma olen rnalt susisev hupall, ma olen tstuse robot tispretel ma olen kutsikas. Ma olen ellu rgand mngukaruke, ma olen trehtel kuhu valatakse snu, ma olen pilvest lbi tungiv pikesekiir, ma olen viljapea viljapllul. Ma olen kpsev ploom unaaias, ma olen vikese tnni vits, ma olen kitarrimng trummide prinal, ma olen, ma olen, ma olen...
Kas eesti keel on suur või väike keel? Eesti keelt peetakse tavaliselt väikseks keeleks, kuid ainult seetõttu, et oleme harjunud võrdlema eesti keelt teiste Euroopa riigikeeltega. Eesti keel on maailma suurimate keeltega võrreldes tõesti imetilluke, aga see ei tähenda, et eesti keel oleks väike keel. Eesti keelel on tegelikult väga suur kõnelejaskond. Rohkem kui poolte maailma keelte kõnelejaskond jääb vahemikku tuhat kuni sada tuhat kõnelejat. Üle 95% maailma keeltest on eesti keelest väiksemad. Eesti keele kõnelejaskonda saab ainult siis nimetada väikeseks, kui keeltena arvestada ainult riigikeeli. Keele suurust ei tohiks määrata pelgalt kõnelejaskonna järgi, vaid peaks arvestama ka keele arengutaset
Maal on parem elada kui linnas Millised on maal elamise eelised? Mis on parem linnas? Kas maal on parem elada kui linnas? Paljud inimesed koliksid võimaluse korral kindlasti maale elama. Kõik tahaksid ju rahulikku ja ilusat elu puhtas ning kaunis looduses. Maal elamise suureks eeliseks on see, et siin on värske ja puhas õhk. Veel on ka väga kaunis loodus. Siin saab võtta aja maha ja lihtsalt puhata ning lõõgastuda. Kindlasti on ka igal maal elaval inimesel omad metsarajad, kus jalutada ja oma peidupaigad, kuhu terve maailma eest peitu pugeda. Veel saab siin töid nautida. Maa peamisteks töödeks on põhiliselt loomade kasvatamine, nende toitmine , pügamine, lüpsmine. Samuti on maal palju istutamist, kastmist, rohimist ning ka riisumist. Maal kasvatavad inimesed endale ise kõike söögiks vajalikku nagu kartulit, porgandit, kapsast, peeti, kaalikat kui ka erinevaid puuvilju. Linnas on parem aga see, et kõik va...
Arvamus küsitlus(15-20aastaste noorte seas) Mis on Sinu meelest kõige suurem erinevus poiste ja tüdrukute käitumise vahel? Alvar vastas: ,,Poisid teevad rohkem lollusi kui tüdrukud. Koolis näiteks ütlevad õpetajale halvasti. Tüdrukud on korralikumad, õpivad paremini ja hoiavad end rohkem vaos." Andrese meelest on poistel paljudest asjadest ükskõiksem arvamus kui tüdrukutel ja lisas: ,,Enamik tüdrukuid võtavad asju tihtipeale liiga südamesse." Raimo sõnas, et poisid käituvad ülbemalt kui tüdrukud. Kerli arvates suurem erinevus poiste ja tüdrukute käitumise vahel on see, et tüdrukud muretsevad ja mõtlevad palju rohkem asjade üle kui poisid. Maria hinnangul on poisid äkilisemad ja tüdrukud rahulikumad ning hoolsamad. ,,Poisid tegutsevad enne, kui mõtlevad," toonitas ta. Kanepi Gümnaasiumi õpilane Kärt Laine leidis, et poisid on julgemad kui tüdrukud ja tüdrukud hoolivad poistest palju rohkem. ,,Poisid ei saa pi...
1.Keele tekkimine, keelkonnad, keelefunktsioonid Keele tekke kohta on esitatud palju hüpoteese kuid üksi neist ei ole võitnud üldist tunnustust.Arvatakse et keel tekkis niimoodi et kui inimahvist sai inimene kes käis kahel jalal siis muutus tema hingamisteede asend ning siis oli võimalik hääldada igasuguseid häälikuid. Selleks,et rääkida on vaja keelemeelt,mis eristab meid loomadest. On olemas kolm suuremat keelkonnda:Indoeuroopa keelkonnd(läti,rootsi,norra,saksa),hiina-tiibeti keelkond(hiina,tiibeti),uurali keelkond(eesti,soome,ungari).Uurali keelkond jaguneb kaheks:soome- ugri keelkond(ugri,volga,saami) ja samojeedi keelkond(samojeedi keel). Keele funktsiooni:info edastamine,kuuluvuse väljendamine,tunnete väljendamine,mõttlemine,suhtlemine. 2.Keelemärk ja leksikaalsed suhted Keelemärgid on sümbolid, mida kasutatakse keeles tähenduste edasiandmiseks. Sümbol-märk, millega tähistatakse mingit mõistet Tähistaja- sõna"lill" tähistatav-lill...
Mis hoiab inimesi Eestis kinni või hoopis sunnib neid lahkuma? On inimesi, kes ütlevad, et ei suudaks ilmaski elada mujal, kui Eestis. Korraks ära võib ju käia, aga kodu on siin ja sellest pikalt eemal või äralõigatuna ei suuda nad olla. Teised aga ütlevad, et igal pool mujal on parem kui kodumaal. Mis siiski hoiab inimesi Eestis kinni või hoopis sunnib neid lahkuma ? Eestisse jäädakse mitmetel põhjustel, millest esimeseks võib lugeda turvatunde. Siin elavatel inimestel on teadmine, et hommikul ärgates pole ukse ees uputust või väljas ei mölla tornaado. Samuti ei pea kartma, et iga hetk võib purskama hakata mõni vulkaan või et töölt tulles peaks koristama oma maja varemeid, kuna maavärin on kõik purustanud. Seega on siin üpris turvaline elada. Teiseks kodumaa-armastuse põhjuseks võib lugeda Eesti väiksuse. Siin kujundab rahvas oma maa ise, kuid mõnes miljoni elanikuga riigis seatakse inimesed teatud raamidesse,...
Töö eesmärgiks seadsin saada võimalikult põhjaliku ja täpset informatsiioni saamist saami keelterühma kohta, natuke ka saamide enda kohta ning nende kultuurist. Materjali kogun erinevatelt interneti lehekülgedelt. Paraku on paljude lehtede peal ainestik väga sarnane, mis raskendab mitmekesise töö koostamist. Samuti kasutan Martin Ehala eesti keele õpikut ,,Eesti keele struktuur," kust saan põhjaliku ülevaate saami murrete kohta ja uurali keelkonna kohta, kuhu kuulub ka eesti keel. Töö jaotan neljaks peatükiks, kus annan ülevaate saami rahvuse, saami keelte, tuntuimatae saamide ja geograafilise paiknemise kohta kaardil. 3 1. SAAMI RAHVUS 1.2. Saami rahvuse tutvustus Saamid on rahvas Euroopa Fennoskandia põhjaosas Norras, Rootsis, Soomes ja Venemaal (Murmanski oblastis) nad kõnelevad saami keeli. Kokku on maailmas 80 000100 000
Minu põlvkond ja selle tulevik eestis Mis on tulevik ilma noorteta? Seda ei olegi. Meie, noored olemegi oma kodumaa tulevik. Tundes ennast ja teades oma sõprade mõttemaailma, enda ümber, tean ma, meie põlvkond erineb täiesti teistest. Me usume , et me oleme igaüks oma maailma kuningad, ning tulevik, milleks seda meile vaja, kui meile ennustatakse iga nädal, et maailm on lõppemas. Omadest kogemustest tean, et meie põlvkond on erinev. Seda annab tunda käitumisest ja mõttemaailmast. Me oleme enda üle uhked. Me tunneme elust rõõmu ja pigistame elust välja ka viimsed piisad. ,,Elu tuleb võtta mõnuga" ,oleks nagu minu põlvkonna moto. Võrreldes end ja oma vanemaid , on erinevus märgatav. Meie vanemad on kohusetundlikud, seadusekuulelikud, moraalides kinni ning vahel ka natuke ebatolerantsed. Meie põlvkond aga uskumatult vabameelne. Põhjust, mis meie põlvkonna selliseks on muutnud ma ei tea, kuid ma tean , kes meid...
Viimne reliikvia Mina vaatasin klassikalist filmi Viimne reliikvia . Selle filmi lavastaja on Grigori Kromanov , film oli lavastatud 1969 aastal . Filmis on selgelt näidatud tolle ajastu jooned, näitlejate vestlus ja riided tõstavad esile aega millal sündmused toimusid. Selles filmis jutustatakse sellest kuidas Hans peab abielluma noore tütarlapse Agnesega selleks ,et kirikule päranduks reliivia, kuid sündmuste arenedes pulmad jäävad ära röövlite sekkumise tõttu ning ajal mil Agnes peitis ennast toas Gabriel lõi sisse akna ja päästis ta röövlite käest ning viis ta metsa. Nad suundusid Tallinna ja teel armusid üks teise. Ivo haavab Gabrieli, kuid õnneks metsnik leiab Gabrieli ja pääastab ta elu, seejärel Ivo tappab Hansu ja võtab reliikvia endale. Toimub lahing Ivo ja Gabrieli vahel, juba kirikus. Kohalikud elanikud alustavad ülestõusu ja võidavad lahingu laastate...
Rõuge Põhikool NOORED JA LUGEMINE Uurimistöö Karoliina Koppel 1. kl Rõuge 2010 SISSEJUHATUS Minu teema valik oli noored ja lugemine, sest ma ise olen suur raamatute austaja ja loen igal võimalikul hetkel. Ma tahtsin teada, kui palju on neid kes sarnanevad lugemise suhtes minuga. Mind huvitas ka, kui paljudele poistele meeldib lugeda, kuna mulle on siiamaani tundunud, et poisid ,,pelgavad" raamatuid ja lugemiskontrolliks otsivad internetist üles mingi raamatu kokkuvõtte. Ma tahtsin teada ka, kui palju ja milleks külastavad inimesed raamatukogu. Ma küsisin ka nende arvamust, et teada saada, mida minuvanused mõtlevad lugemisest. Ma küsitlesin 58 meie kooli 7.-9. klassi õpilasi vanuses 13-16. Vastanuist 19 olid tüdrukud ja 39 poisid. Tänu sellele, et küsitletuid oli nii vähe on raske üldist järeldust noorte lugemise kohta teha. Ma olen tähele pannud, et pa...
MAINORI KÕRGKOOL Juhtimise õppesuund Helen Kiili KAS ROHKEM ON IKKA ALATI PAREM Essee Rapla 2009 Kas rohkem on ikka alati parem1 KAS ROHKEM ON IKKA ALATI PAREM Kõndides mööda tänavaid võib pea igal sammul näha erinevaid reklaame. Reklaamitakse küll erinevaid erakondi, küll firmasid, tooteid ja kes teab mida veel. Tundub, et ollakse arvamusel mida rohkem seda parem. Kas tõesti on see tõsi ? Olles enamusajast jalakäija, viitsin vahel pilgu nendest reklaamidest isegi üle libistada. Paraku küll ainult selleks, et nentida fakti – jälle üks plakat üles riputatud. No ja kui vahel mõnda natuke rohkem silmitsengi, siis ei juhtu ka midagi hullu. Kellelegi või millelegi sisse ei kõnni. Autojuhtidele on see oht aga täiesti reaalne. Autosid reklaamitakse seksikate neidudega või 250 km/h sõitvatena. Milleks? Kas mina k...
Härra Poliitiliselt Korrektne Härra Pollitiliselt Korrektne on mees kes töötab õigusbüroos. Ta käib ringi pika musta värvi mantliga ja eriliselt suure torukübaraga, mis aitab tal kõik seadused ja õigused meeles pidada. Tal on alati kaasas suur paks lillade kaanega raamat milles on kõik seadused, ühiskonnanormid, eetilised ja moraalsed koodeksid. Tal on seda vaja, et inimestele moraali lugema hakata kui nad midagi valesti teevad. Näiteks kui inimene kõnnib punase tulega üle tee siis härra Poliitiliselt Korrektne loeb talle ette, et see on vale, nii ei tohi teha, sest see on vastuolus eetilise käitumisega, see ajendab ka teisi seda tegema ja selle eest võib 5 trahviühikut trahvi saada(!). Too imeline mees on ka väga keskkonnasõbralik, see väljendub selles, et ta sõidab ringi enda superautoga mille nimi on Toyota Prius, kusjuures teda ei häiri fakt, et Priusel on sama hea kiirendus kui jalgrattal. Ta kasutab...
Keelatud vili on magus Miks tänapäeva noored kasutavad järjest rohkem mõnuaineid? Kas need on tervist väärt?Ei, mitte mingil juhul, kõik mõnuained tekitavad sõltuvust.Kuid sellegipoolest ei hoolita kõrvalmõjudest.Jääb mulje, et noortel puudub empaatia panna ennast olukorda või mõelda, et kõk pole korras.Eestis on järjest rohkem noori, kes kahjustavad oma tervist mõnuainetega. Suitsetamine on juba nii tavaliseks muutunud, et igal tänavanurgal võib näha mõnda noort, kes salaja suitsu kimub.Olen isiklikult kokku puutunud inimestega, kes noorena on suitsetamise küüsi sattunud.Olgu need siis halvad sõbrad või mingi muu põhjus, mis sellisele teele viib.Võibolla peaks EV seadusi veel karmimaks muutma, et olukord paraneks.Samas ei saa mitte keegi suitsetavale noorele kätte ette panna.Ehk on kogu maailma parem, kui sigarettide tootmine lõpetada? Alkoholi suhtutakse kui suvalisse jooki.Mõni purk siidrit on ...
Raiskamine võtab tulevikult võimalused Muidugi on tore arvata, et elu on muretu. Vaadates paremale, vasakule, ette ja taha näeme metsi ja põlde meie ümber piisavalt. Miks siis muretseda? Kui jätkub meile, siis jätkub ka teistele. Sellisest arvamusest me kinni hoida ei tohiks. iial ei saa olla kindlad, kas sellist rikkust jätkub meie tulevastele põlvedele või kas üldse meiegi silmad seda mõnekümne aasta pärast veel näha saavad. Kaua aega tagasi erinesid inimesed teistest loomadest vähe. Elati koos väikeste kogukondadena, kütiti, tegeleti koriluse ning algelise käsitööga. Seda kõike tehti täpselt nii palju, kui oli vajalik ellujäämiseks. Kõik kasutati ära, millele vähegi otstarvet leiti. Kui ühes elupaigas hakkas toidust puudus tekkima, liiguti teise paika ning elati edasi. Niiviisi ei oldud loodusele koormavad. Inimeste arvukus oli sel ajal küll väga väike,sest selles ajastus oli elu juhtimine just looduse käes. Maailma painutamine ise...
Maarika Mägi Teie 06.12.2013 nr 2- 7/ 56 Rakvere mnt 37 44332 Jõgeva Meie 07.12.2013 nr 6- 3/ 48 Kauba asendamine Lugupeetud juhataja Täname Teid informatsiooni eest. Palume asendada transportimisel kahjustada saanud kaup uue kaubaga Kahjustatud kaup saata tagasi. Austusega Tiit Rätsep tegevdirektor Lisa: Tellimusleht 1lehel 2 tel 7086 5654, [email protected] AS Sajandivahetus Telefon 7086 5654 Arvelduskonto 1234567890 AS Sajandivahetus Telefon 7086 5654 Arveldusonto 1234567890 Tallinna tee 45 E- post [email protected] Metsapank 12333 Jõhvi Reg nr 56781234
Harjutav tekst kokku- ja lahkukirjutamise kohta Ühenda kokkukirjutatavad sõnad kaarega või sidekriipsuga vastavalt vajadusele. 1. Meie kesk koolis õpib umbes kuus sada õpilast. 2. Lindude hirmutamiseks oli aias herne hirmutis. 3. Raud tee lei sõideta mootor rattaga, vaid hoopis rongiga. 4. Harilikult võtab siil kala kaitse abi nõud juba aegasti kasutusele. 5. Kohev lumi kate kaitseb maa panda külma eest. 6. Lumega kaetud maa pinna temperatuur on märksa kõrgem kui paljal, vingetele talve tuultele avatud pinnasel. 7. Ka tali spordi harrastajatele pakub lumi rõõmu. 8. Õhus on alati vee auru. 9. Metall raha kukkumisel kivi põrandale tekib metalne heli. 10. Maiad sööjad panid pann kookidele ohtralt maasika moosi. 11. Kas te teadsite, et Eesti rahvus linnuks on suitsu pääsuke? 12. Ette võtete ja äri tegevuse taas käivitamine aitaks neil piir kondadel kiiremini kriisist välja tulla. 13. ÜRO rahvus vaheline katastroofide koordineerimi...
Argumendid Tõestusmaterjali leidmine viiest erinevast allikast, kasutades võimalikult palju erinevaid tõestuse liike. Väide: Kanepi legaliseerimine on/ei ole põhjendatud. Minu väide: Kanepi legaliseerimine ei ole põhjendatud. 1. Teadusuuring/statistika ( http://www.narko.ee/kanep/ ) Üks põhjustest, miks kanepi legaliseerimine ei ole põhjendatud seisneb selles, et kanepi tarbimine on tervisele väga kahjulik. Kanepitooteid tarvitades muutub inimese maailmataju ja käitumine. Pikaajalisel tarvitamisel tekib osadel tarvitajatel pidev väsimus, kaob huvi ümbritseva suhtes, tekivad keskendumisraskused, mäluhäired ja nõrgeneb tähelepanu. Pidev tarvitamine kipub tekitama ka unehäireid ning psüühilist sõltuvust. Tarvitamine võib põhjustada ka korduvaid pettekujutlusi.Lisaks tekivad limaskesta põletikud, krooniline bronhiit, oluliselt kahjustatakse hingamisteid. 2. Konkreetne näide elust enesest (http://www.ohtul...
Järvamaa Kutsehariduskeskus Metoodiline juhend KIRJALIKE ÕPILASTÖÖDE KOOSTAMISE JUHEND Järvamaa 2011 Sisukord Sisukord............................................................................................................................. 2 JÄRVAMAA KUTSEHARIDUSKESKUSE KIRJALIKE ÕPILASTÖÖDE KOOSTAMISE JUHEND............................................................................................................................. 3 1. Üldnõuded.................................................................................................................. 3 2. Tiitelleht....................................................................................................................... 7 3. Sisukord ..................................................................................................................... 8 4. Tabelid...........................................
Piirid meis ja meie ümber Piirid meis ja meie ümber määravad meie elu ja me ei saa neist üle ega ümber. Me ei saa hüpata üle iseenda varju. Me sipleme nagu kärbsed ämblikuvõrgus oma ja teiste loodud piiride rägastikus. Piirid seab meile maailm milles me elame, ja osa piire seame me endale ise. Eksisteerivad piirid meis endis ja piirid väljaspool meid. Sisemised piirid tulenevad meil isiksuslikust omadustest, temparemendist, mis on suures osas kaasa sündinud. Kas me oleme kartlikud, konservatiivsed, passiivsed ja lepime üsna rahulikult nende piiridega, mis on meile seatud väljaspoolt? Või oleme me aktiivsed , agressiivsed, rahutud ja ei taha, ei suuda leppida meile seatud piiridega? Kas me oleme kuulekad, juhitavad või oleme me ise juhtijad, kes suudavad teisi mõjutada ja sundida piire muutma? Piiride alla kuulub ka sõprus. Sõpru tuleb osata valida ja neid, kes nimetavad end su sõpradeks, ei tasu alati...
Kontrolltöö 10.klassile Kirjuta numbritega. 1.Läksin üheksandasse klassi. Vastus: Läksin 9.klassi. 2. Jäin seitsmendasse istuma. Vastus: 7.-sse 3. Viiel õpilasel kahekümnest oli kodune töö tegemata. Vastus: 5 õpilasel 20-st 4. Tallinnas teisel veebruaril kahe tuhande esimesel aastal. Vastus: 2.02.2001. aastal. 5.Õppetöö toimub esimesest septembrist kuni kolmanda juunini. Vastus: 1.09 3.06. 6. Kahe tuhande kaheksandast kuni neljateistkümnenda aastani õppisin kunstikoolis. Vastus: 2008. 2014. aastani 7. Aastal kaks tuhat kakskümmend olen kakskümmend viis aastat vana. Vastus: 2020 olen 25 aastat vana 8.Minu viisa kehtis kuni kahekümne esimese oktoobrini kaks tuhat üks. Vastus: kuni 21.10.2001 9. Olen sündinud kahekümnendal sajandil. Vastus: 20.sajandil 10. Minu ema sündis seitsmekümnendatel. Vastus: 70.-ndatel 11. Olen osalenud konkursil kaksteist korda. Vastus: 12 korda 12. Osalesin konkursil kaheteistkümnendat korda. Vastus: 12. Kord...
Seiklushimulised "Patrioodid" Õpetajaks, ehitajaks, ärijuhiks või koristajaks, kuhu tööle läheksid sina? See küsimus kummitab paljude Eesti noorte mõtetes. Noorte lahkumine Eestist kasvab nagu lumepall sulailmaga. Pole palju neid, kelle sõbrad või tuttavad on läinud välismaale paremat elu otsima. Põhjuseid on mitu, kuid siiski, miks? Lugesin ajalehest, et viimaste statistikaameti andmete järgi lahkujaid on tulijatest kolmandiku võrra rohkem. Kurb aga tõsi. Tean enda kogemusest, et jäetakse ametikool pooleli, et siirduda välismaale tööle. Mina arvan, et sellises olukorras tuleb ratsionaalselt mõelda, sest kuhu sa lähed, kui sul on pere, sõbrad ja tuttavad kõik Eestis. Nagu kõikides asjades on oma "aga", sest just nende sõbrad ongi need, kes neid välismaale kaasa tirivad, tekib nn lumepalliefekt. Miks? Põhjuseid on palju, majanduslik raskus, sõprade kutse, seiklushimu või armastus...
Tegusõna põhivormid. Vormidevahelised seosed. Maria Tsirkova 7.Klass Narva Vanalinna Riigikool 2014 Ma tegevusnimi tukku/ma Käändelised vormid: tukku/mas Tukku/mast Ma- Tukku/maks tegevusnimi Tukku/mata tukku/ma Kaudne kõneviisi olevik: tukkuvat V-kesksõna: Tukku/v Lihtmineviku jaatav vorm: Tukku/si/n da tegevusnimi tukku/da Käändeline vorm: tukku/des Da-tegevusnimi Tukku/da Nud-kesksõna: Tukk...
Kuidas kantakse eesti keele eest hoolt? ??!! Mis on keelenormid? • … ehk normid on on mingil ajal mingis keelekollektiivis objektiivselt eksisteerivad sõnade häälikehitus ja tähendused, sõnamoodustus- ja sõnamuutmismallid, süntaktiliste üksuste (sõnaühendite, lausete) mallid. • Keelenormi, mis on fikseeritud keelekorraldusallikais, nimetatakse keelenorminguks. Keelenormidest eristatakse Kirjakeele Ajakirjandus- normid normid Ilukirjandusnormid Kirjakeele normid • Kirjakeeles normitakse: sõnade õigekirjutust, hääldust (rõhk, välde), vormimoodustust (käänamine, pööramine, võrdlusastmed), sõnamoodustust (tuletised, liitsõnad), sõnade stiiliväärtust, lauseehitust ja soovitatavaid tähendusi. • Näited: ajameelne- hajameelne, sokk- sokkki, kapp- kapi- kappi, kodu + tu = kodutu, kodu + loom = koduloom, varas pani ehted pihta ja tegi vehkat j...
tingitud eesti kirjakeele arendamine mitte-eestlaste poolt Keele grammatikaliseerumine *muutus mille tagajärjel iseseisev sõna lüheneb ja muutub käändelõpuks või mõneks muuks tunnuseks. Kaasaütlev kääne kujunes eesti keeles. Analoogiamuutus keeles * muutus, mille tagajärjel liiga keeruline reegel lihtsustub mingi lihtsa reegli eeskujul. Eitussõna ei ja vältevaheldus kujunesid eesti keeles. 9 sotsioperioodi: 1) Muinasaeg(kuni 1200) eesti keel oli piirkonna ainus suhtluskeel, keelekontaktid esinesid piirialadel seoses kaubanduse ja sõjandusega, kirjakeel puudus, kultuur põhines suulisel traditsioonil. 2) Orduaeg(1200-1550) tänu ristiusustamisele rääkis eestis lihtrahvas eesti keelt, ametlik suhtlus toimus alamsaksa keeles ja kiriklik tegevus ladina keeles. Eestikeelne kultuur oli suuline, kirjakeel puudus. 3)Rootsi aeg(1550-1700) eesti keel oli endiselt alamklassi keel, alamsaksa keele kõrvale tekkis
Keeletüpoloogia-keeleteaduse haru, mis tegeleb maailma keelte ühisjoonte kirjeldamise ja süstematiseerimisega. Eesti keel on SVO keel, sest sõnade järjekord lauses on alus(subject), öeldis(verb), sihitis(object). Universaal-tunnusjoon. Üle 2000-de avastatud keeleuniversaali moodustavad inimkeelte tuuma. Neid on otsitud kaua, kuid suur osa omadustest on veel avastamata. Häälikud jagunevad vokaalideks(täishäälikuteks) ja konsonantideks(kaashäälikutest). Keele prosoodilised vahendid võimaldavad häälikujärjendeid erineval viisil hääldada. Vahendid on intonatsioon, rõhk, toonid, väited.
Kommunikatsioon - Informatsiooni edastamine, vastvõtmine, suhtlus. Identiteet - Teadmine endast sotsiaalseis olukordades ja suhetes; eneseteadvus. Indeks - Selline keelemärk, mille tähistaja on loogiliselt või põhjuslikult seotud tähistatavaga. Sümbol - Selline keelemärk, mille tähistaja ja tähistatava vahel on meelevaldne kokkuleppeline seos. Funktsioon - Ülesanne, kohustus, roll. See, mis tuleb kellelgi või millelgi teha. Euferism - sobimatuks peetava sõna või väljendi asemel kasutatav mahendav sõna. Keelemärk - Signaal (tähistaja), millega on seotud kokkuleppeline tähendus (tähistatav). n.Sõnad Ikoon - selline keelemärk, mille tähistaja sarnaneb tähistatavaga kas visuaalselt või heliliselt. n.Foto Achilleuse kand Archilluse ainuke haavatatav koht, st. Inimese nõrka ja haavatavat kohta. Parise otsus Tähendab tüliõuna või võimatut valikut. Sisyphose töö Sisyphos pidi allmaailmas suurt kalju rahnu mäetippu veeretama mis sealt iga...
Kas kodutööd on vajalikud? Juba mõnda aega on kombeks olnud kodutööde andmine õpilastele. Idee seisneb selles, et õpilastel oleks võimalus ka kodus õppida ja areneda. Aga kas kodutööd on ikka vajalikud või on see iganenud komme. Ei saa eitada, et kodutöödel on kasulikke külgi. Kui tunnis mingisugugune teema ei kinnistunud, siis on selle meeldejätmiseks vaja harjutada ning kuna keegi ei taha veeta koolis rohem aega kui vaja, siis on selleks ainuke võimalus kodus. Ei ole kahtluski, et kui nii tunnis kui ka kodus harjutusi teha, siis on teema selgem kui ainult tunnis kaasa tehes. Minu arvate on kodutöödel hoopis suurem tähtsus. Kodutööd arendavad inimese oskust ise probleeme lahendada ja see on oluline, kuna alati pole õpetajat kõrval, kes seletaks, kui aru ei saanud.Väga tähtis on arendada inimese oskust iseseisvalt töötada, kuna see on nii ka peale kooli, kui mindakse tööle mingisugusele erialale. Kõigele sellele vaatamata o...
Novelli tunnused: 1) Vähe tegelasi novellis ,,Kevad Supilinnas" peategelene on küünik Ülo Leib, kelle ümber kogu tegevus tiirleb. Kõrvaltegelasi on väha, neid pole nimepidi mainitud ning nende tegevus on minimaalne. 2) Lühikene 3) Ootamatu lõpuga (puänt) Ülo Leib saab lõpuks ootamatu üllatuse osaliseks. Lugejale jääb mõistatada,mis oli kogu selle loo sügavam mõte. 4) Tihe sündmustik kõrvaltegelased ja stseenid vahetuvad kiiresti, tegevus toimub kogu aeg. 5) Puuduvad liigsed detailid väga lühidalt on antud ülevaade ümbritsevast, liigsed detailid on mainimata jäetud. Keskendutakse tegevusele ja loo sisule. Leian, et novelli kandev mõte ja sõnum on inimestele näidata, et lõpuks saab iga pahategu teenitud karistuse ning elu on täis ootamatusi siis kui inimese seda kõige vähem oodata oskab, juhtub midagi. Ülo Leib käitus teistega inetult ta solvas teisi ning naeris nende rumaluse...
RAHA Raha on üldine seaduslik maksevahend, mille vastu saab vahetada teisi kaupu suhtega, mille määravad raha ostujõud ja kaupade hinnad. Raha olemasolu aluseks on ühiskondlik kokkulepe millegi kasutamiseks vahetusvahendina. See kokkulepe võib olla kas otsene või kaudne, vabatahtlik või sunduslik. Raha väärtus võib muutuda inflatsiooni ja deflatsiooni tõttu.Rahaga saab maksta kaupade ja teenuste eest, tasuda võlgu, maksta makse. Esialgu hakati kõige laiemalt rahana kasutama kulda ja hõbedat. Et kulla- ja hõbedatükikesi poleks vaja iga kord üle kaaluda, hakati vermima kindla kulla-, hõbeda- või muu metalli sisaldusega münte. Raha vermimise õigus oli tavaliselt valitsejal ja riigivõimul. Kaubanduse arenedes muutusid sularahaoperatsioonid müntidega tülikaks. Seepärast võeti kasutusele pankade ja pandimajade tsekid ning võlakirjad, seejärel ilmus paberraha (Hiinas11. sajandil eKr, Euroopas17. sajandil...
20. ja 21. sajandi eesti keel ja sõnavara muutumine Eesti keel on aastate jooksul väga palju muutunud. Samuti ei suuda keele tulevasi käänakuid mitte keegi ette ennustada. Keelte, seejuures nende sõnavara muutumine on arengu loomulik avaldumine. Mis muutub ja kuidas seda saame öelda ainult tagasi vaadates, võrdluses keele varasema olemisega. Tulevikku võime vaid oletada. 1990-ndate lõpuaastatel olid eesti keeles toimivad muutumistendentsid sedavõrd kindlad, et
Tegusõna käändelised vormid M. Tsirkova Narva Vanalinna Riigikool 2014 Tegusõna käändelised vormid Tegevusnimed Kesksõnad lugema lugenud kogeda kogetud lugev kogetav Tegevusnimed on ma- tegevusnimi ja da- tegevusnimi da- tegevusnime tunnus on ma- tegevusnime tunnus on -ma -da, -ta, -a Saab moodustada 4 Saab moodustada 1 käändevormi käändevormi Seesütlev: laul/mas Seesütlev: (kus) (kus) laul/des Seestütlev: laul/mast kuula/tes (kust) tööta/des Saav: laul/maks (milleks) Ilmaütlev: laul/mata (milleta) Kesksõnad jagunevad oleviku ja mineviku kesksõnadeks Oleviku kesksõna tunnuseks on Oleviku kesksõnadest saab -v ja tav (...
Karin Valt 01.2014 Eesti keele suulise ja kirjaliku väljendusoskuse eneseanalüüs Kirjalik eneseanalüüs Tugevused: Minu esimeseks tugevuseks kirjalikes töödes on korrektne vormistus. Lõpetan tööd sellega, kas olen vormistusnõuded täitnud, näiteks oluline on rööpjoonduse olemasolu ja et lõigud oleksid enam-vähem ühepikkused. Pean seda tähtsaks, sest töö hindamisel on esmamulje oluline faktor. Töö esimesel peale vaatamisel, peab see nägema välja korrektne ning lugemist soosiv. Õnneks peeti õppeaine esimese ja teise kodutöö vormistust korrektseks. Teiseks tugevuseks pean õigekirja. Õigekeelsusega pole mul viimasel ajal probleeme olnud. Ma ei saa väita, et kirjutan täiesti puhtalt, sest vahepeal võivad tulla hooletusvead. Näiteks kir...
Lõputu juuli Liisi Ojamaa Rebeka Kübard 12 klass Liisi Ojamaa · KatreLiis Ojamaa on Click to edit Master text styles Second level sündinud 26.veebruaril 1972 Third level eesti luuletaja, tõlkija, kirjanduskriitik Fourth level Fifth level ja toimetaja. · Ojamaa on tõlkinud üle 60 raamatu, peamiselt laste ja ulmekirjandust inglise keelest. · Tema luuletusi on viisistanud ansamblid Toojalind, Lunatic, Asylum, Anarch, Taak, Tuberkuloited ja HU?. Looming Mõtlemapanev ja kaugustesse viiv, hipilik. Leidub punkkultuuri kajastusi. Just maailma mitmekesisus ja muutuvus panevad teda hetki jäädvustam...
LIHTLAUSE Lihtlause on lause, mille koosseisu ei kuulu osalauseid. Lihtlause väljendab erinevalt liitlausest ühte tegevust, seisundit või olukorda, näiteks Laps laulis valjult. Lihtlause tuum on öeldis, millega seostuvad ülejäänud lauseliikmed, näiteks Koer (alus)lamas (öeldis) põõsa all. Öeldise leksikaalne ja grammatiline tähendus määrab ära lihtlause ehituse põhijooned. Lihtlause liigid Koondlause Koondlause on lihtlause, mis sisaldab vähemalt kahte ühele ja samale küsimusele vastavat, s.o ühe ja sama lauseliikmena käituvat lause moodustajat, mis on rinnastusseoses näiteks Silvi (kes?, alus), Pilvi (kes?, alus) ja Milvi (kes?, alus) läksid seenele. Verbikeskne lihtlause Verbikeskne lihtlause on lihtlause, mis sisaldab ainult tegusõnast sõltuvaid sõnu või fraase. Laiendatud verbikeskne lihtlause Laiendatud verbikeskne lihtlause on lihtlause, mis sisaldab tegusõnast sõltuvate sõnade või fraaside kõrval ka kogu la...
Inimene on ppiv olend. Seetttu on nii lapse kui lapsevanemaga, nii kodus, koolis kui hiskonnas toimuv pidev elukestev pe. Minu Eesti portaalist ji silma, et kige rohkem paneb eestlasi muretsema see, kuidas lapsi hsti kasvatada ning teise klje pealt, kuidas kasvatada vanemaid, kes kasvataksid oma lapsi hsti. Eelkige mtlevad eestlased hea kasvatuse all seda, et laps oleks elus edukas ja kituks vastavalt hiskonna normidele. Nii vib siinkohal ra tuua mned tpilisemad nited: Kuidas kasvatada oma lastest eluga toimetulejaid? Mida teha selleks, et tsta lapsevanemate vastutust laste kasvatamisel? Kuidas teha nii, et Eesti lapsed oleksid tkad, kohusetundlikud, viisakad? Hariduse ja hariduse vrtustamise juures on talguliste arvates vga thtsal kohal petaja ja tema tehtava t tunnustamine. Meie oleme seisukohal, et petajad peavad ka ise ennast tunnustama, sest muidu ei tee seda ka teised. Muret teeb inimestele laste vhene huvi kooli vastu. Pti vlja ...
Tallinna Ülikool Maria Meniv Eesti keel kui võõr keel ja kultuur I kursus ,,Slängi kasutamine noorte seas" Uurimustöö Tallinn, 2013 Sisukord Sissejuhatus 1. Släng. Kujunemine ja kasutamine 1.1 Mis on släng? 1.2 Kus ja kelle poolt slängi kasutakse? 1.3 Kust saadakse uusi slängi sõnu? 1.4 Slängi muutumine 1.5 Kus sobib ja kus ei sobi slängi kasutada Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Sissejuhatus
Mittesõnaline käitumine ja kehakeel 17.10 EKSAMIKS: vähemalt üks raamat kehakeelest Mittesõnaline käitumine Kogu kommunikatsiooni juures mittesõnalist suhtlemist on erinevates kultuurides 60-80%. Kultuuride keskne (tuleb õppida). Kompetentsus mittesõnalises osas oskaksime väljendada ja lugeda mittesõnalist osa. Sõnaline ja mittesõnaline osa oleksid teadlikult võimalikult kooskõlas. Mittesõnalise osa funktsioonid (sh kehakeel): * võime korrata mida oleme öelnud * võime asendada * täiendame sõnalist osa, et emotsionaalselt täiendada * reguleerida tule/stop * võime anda vasturääkivusi (no tule siis Teele) Kehakeele lugemine ei tuleks lugeda sõnaraamatu printsiibil, vaid dünaamikat suhtes, mingil hetkel, kuidas reageerib jne Nägu on kõige informatiivsem, samuti ka jäsemete otsad (aga me ka kontrollime nägu kõige paremini, oskame peita emotsioone, teised kehaosad näitavad tahtmatult väga palju). Mida jälgitakse: - silmad, nägu - ...
Eetilisus - igaveseks kadunud? Eesti katoliku kiriku piiskop Philippe Jordan on öelnud, et maailma valdab kriis, mis on tugevalt seotud eetiliste puudustega. Ühiskond vajab palju enamat kui uusi seadusi. Muutuste tegemiseks on vaja probleemi tunda. Milles seisnevad eetika- ja moraaliprobleemid ühiskonnas? Tänapäeva maailm on üles ehitatud kristlikele väärtusele. Nii meie käitumisnormid kui ka seadused on mõjutatud 10 käsust. Üha enam on inimkond hakanud eemale liikuma kristlikust moraalist. 10 käsku keelavad abielu rikkuda ja võõrast vara himustada. Täna ei ole see õpetus inimestele tähtis, sest levinud on lahutused ja truudusetus. 2012. aastal sõlmiti 5900 abielu, kuid lahutati 3100. Üle poolte abieludest ei jää püsima, see näitab, et inimkond on eraldunud headest kristlikest tavadest. Tänapäeva maailmas ei ole enam kohta püsivatele vanadele õpetustele. Kiire elutempo ei luba peatuda vanal, mis pole ...
Proovieksam Harjutus 1.3. 1.lugemine 1. Aureli meeleolu sünnimaalt lahkudes oli kõhklev, kuid lootusrikas. Ta pidi kõigiga hüvasti jätma, ema, Karlomekesega ja teistega. Aurel teadis, et see hüvastijätt on kõigiga igaveseks. Aurelit hoidis ema viimast korda käte vahel. Karlomeke andis Aurelile kaasa värskeid köömnekukleid, mida polnud Saksamaal saada. Aurel ei tahtnud saada emigrandiks ega võõrastes mõisates ja linnades ringi liikuda. Aurelil oli hullumeelne soov, ilma mingisuguse eesmärgi ja plaanita reisile minna. Aurel ei taha kuulata kibestunute hääli, hangehaldjate vestlusi, ta tahab vaid üksi olla. Aurel tahab iseendas selgusele jõuda. Aurel hakkas tasakesi kuulma muusikat, väikest meloodiat, mida polnud ta kuulnud. Aurel suhtus oma emasse hästi, ja ta jättis oma ema ja teenijatega hüvasti kurbusega. 2. Aureli meeleolu peegeldub ka looduskirjeldustes. Need paar inimest, ...
Miks tahavad noored Eestist lahkuda? Noorte lahkumine kodumaalt on saanud 21. sajandil aktuaalseks teemaks, seda küsimust on kajastatud nii poliitilistes diskussioonides kui ka ajakirjanduses. Vanuseliselt on enim emigreerunuid vahemikus 20-30 eluaastat. Välismaal elavate noorte täpset arvu pole hetkel teada. Olenemata sellest, et neid on rohkem kui kakssada tuhat ning see arv kasvab iga aastaga. Statistikaameti andmetel elavad Eestlased meelsamini pigem teises riigis kui kodumaal. Mis siiski sunnib noori Eestist lahkuma? Välisriikides on võimalik teenida suuremat palka, isegi kui Eestis hästi tasustatud töökohtadel. Eesti noori motiveerib suur palk niivõrd, et ollakse valmis selle nimel oma kodumaalt lahkuma. Näiteks on statistikaameti andmetel emigreerub Soome ligi 3000 inimest igal aasta. Välismaal on palgad kõrgemad, kuid kas on see väärt kodumaa ja eestluse hülgamist? Välismaal töötades ei saa suhelda o...
Kas kaotus võib olla ka võit? ,,Ükskord me võidame niikuinii!" hüüdis tuntud eesti kunstnik ja poliitik Heinz Valk oma lööklause aastal 1988. Seda lauset kuuleb ka tänapäeval, kuid mida see õieti tähendab. Mida annab elule kaotus? Kas elus tulebki elada selleks, et võita ning kas kõik peavadki üldse võitma? Igal kaotusel on ka võit, oleneb lihtsalt sellest, kuidas me sõna ,,kaotus" defineerime. Kui kellelegi rääkida mingisugusest kaotusest, kujutleb inimene ette kindlalt sõda, mille üle on peetud lahinguid või jalgpallimängu, mille skoor ei ole löödud vastasest kõrgemale. Siit tulenebki see, et ka kogemus on elu üks tähtis osa, sest selle võrra saab inimene ka võita. Toon näiteks malevõistluse. Laps mängis usinalt malet, kuid siiski vastane võidab. Mida laps sellest kaotusest sai? Loomulikult sai ta suurel hulgal kogemusi mida järgmine kord paremini teha, mis olid tema head ja halvad küljed ning õp...
PÖÖRDSÕNAD Pöördsõnu pööratakse, s.t neid saab muuta pöördes (ainsuse 1., 2., 3. pööre, mitmuse 1., 2., 3. pööre), ajas (olevik, minevik), kõneviisis (kindel, tingiv, käskiv, kaudne), tegumoes (isikuline, umbisikuline) ja kõneliigis (jaatav, eitav). Pööramisest räägitakse põhjalikumalt järgmistes peatükkides. Tähenduse põhjal nimetatakse pöördsõnu tegusõnadeks, sest enamasti väljendavad nad tegevust, nt jooksen, hüppame, töötavad. Tegusõna võib peale tegevuse väljendada veel nähtust (tuiskab), rääkimist (sosistame), olemist (on), tunnet (armastate), mõtlemist (mõtiskled), olukorda (seisavad) ja omamist (Mul on kaks koera.). Tegusõna võib tekstis olla liht- või liitvormina. Lihtvorm koosneb ühest sõnast, nt lugesin, loetakse, lugedes. Liitvorm koosneb mitmest sõnast, nt olen lugenud, ei ole lugenud, ära minema. Liitvormide hulka kuuluvad ka ühend- ja väljendverbid, nt üle elama, välja naerma, pead murdma, päh...
"Milliseid õpetajaid ja kaasõpiasi ma soovin näha oma koolis" Milliseid õppetajaid ja kaasõpilasi ma soovin näha oma koolis-see on väga raske küsimus,st ma olen rahul enamiku õpetaja ja kaasõpilastega. Aga , kui rääkida sellest,siis tahan alustada õpetajatest. Minu meeles, meie koolis peavad olema need õpetajad, kes on kindel ennast ja natuke range. See aitab säilitada distsipliini tundides. See on väga vajalik koolis.Oleks hea, et minu koolis oleks palju õpetajaid, kellel on hea humorimeel, kes oskab teha nalja, seltsiv ja aktiivne. Näiteks: organiseerib palju proekte ,reise ja üritusi.Kes on huvitatud teha koolielu põnevamaks.Kui need omadused on õpetajatel, siis nende tunnid on huvitavad, kõik õpilased kuulavad neid, lihtsalt on mõnus tulla tundidele. Jätkan minu arutlust minu meelega õpilastest. Kõigepealt mina tahtsin , et õpilased meie koolis oleks rahulikud: ei karjunud ,käiks sammuga, tunnidel oleks vaikus. Sell...
Enesetutvustus Minu nimi on … Olen 16-aastane ja elan .... Mul on õde ja kaks kassi. Hetkel õpin Tallinna Polütehnikumis esimesel kursusel. Erialaks valisin tarkvaraarenduse, kuna see on huvitav, mitmekesine ja kasulik. Kooliga olen rahul nii õpetajate kui ka õppeainete suhtes. Lemmikainet ei ole, ent erialalised ained on muidugi kõige paremad. Keeltest oskan hästi inglise keelt ja halvemini vene keelt. Hinded on mul head, peamiselt neljad ja viied. Edasi tahan kindlasti minna ülikooli. Vabal ajal tegelen enamasti arvutiga - nii uudiste lugemiseks, meediatöötluseks kui ka mängimiseks. Lisaks käin tihti ka kinos. Suvel meeldib rannas ujuda, talvel jäähallis uisutada. Iseloomult olen sõbralik, töökas ja kohusetundlik. Ma ei ärritu kergelt, proovin teisi inimesi aidata ning üritan olla alati positiivne. Üldiselt olen ma uutes kohtades ja sündmustes vaikne, aga teisi tundma õppides...
Mõista, mõista, mis see on? • Kolmkümmend kaks mehed ja nendel Üks ülem. Hambad ja keel • Kaksteist venda üksteise, järel käivad . Kuud • Ise ei tea päev aga teistele näitab . Kalender •Mitte kuningas aga kroon olemas, ei ole ratsanik, ja kannustab, ei ole äratuskell aga teisi ärkab. Kukk •Viis venda - Aastaid on võrdsed aga kasvu erinev. Sõrmed •Nutab kui laps, ulub kui koer? Tuul • Ilma tuleta põleb? Päike •Kasvab ja kahaneb, aga otsa ei saa? Kuu •Virvipuu, värvipuu, üle metsa mõõdupuu? Vikerkaar •Hommikul sünnib, õhtul sureb? Päike • Tiivuta lendab üle maailma? Pilv •Jaluta jookseb, käteta kisub, kõrita karjub, valuta vingub? Tuul • Sünnib sügisel, sureb kevadel? Jää •Külm kui jää, valge kui sai, pehme kui sulg? Lumi • Vinta-vänta, kinta-känta, silmapilgu sähvatus? Äike •Üks uks, viis tuba? Sõrmkinnas •Üks hani, kaks kaela? Püksid •Viis venda, igal vennal ...
1982-1994 Tartu Mart Reiniku Gümnaasium Täiendkoolitus: Nov. 2005 Riigimetsas harvendamine, OÜ Riigimets, maht 24 tundi Töökogemus: Juuli 2004 September 2006 OÜ RMK harvesterijuhina Peamised tööülesanded: 12 töötajaga MRK aladel harvesterimine Juuni 2000 Juuni 2002 OÜ Riigiasutaja töötaja Peamised tööülesanded: õppimine harvesterida, harvesteriosakonna töö(7 töötajat) korraldamine. Keeled: Eesti keel- emakeel Inglise keel- kõnes hea, kirjas rahuldav Autojuhiload: B-kategooria alates 1998 Huvialad: Reisimine ja metsandus Isikuomadused: Optimistlik, hea kohanemisvõimega, kiire uute teadmiste vastuvõtmisega, sõbralik. Muu: Eestimaa Looduse Ühingu liige Soovitajad: Mihkel Tamm, OÜ Riigiasutaja Juht, e-post [email protected]
Teel infoühiskonda Elades 21. Sajandil on imelik mõelda, kuidas võis näha välja inimeste elu eelmise sajandi keskpaigas. Puudusid telefonid ja muud elektroonilised seadmed, mille abil saaks olla teiste inimeste ühenduses juhtmevabalt. Tänapäeval kõlab see kõik uskumatuna. Kõigest kümne aasta pärast võib meie praegune elu tunduda igavana. Seetõttu oleme alles teel infoühiskonda. Kas see muudab meie elu tulevikus heaks võib viib meid hukka? Infoajastu kiire arengu alguseks võib lugeda 20.sajandi lõppu, kui interneti kasutamine sai alguse. Arvutid, mida sellel ajal kasutati olid väheste piiratud võimalustega ning aeglased. Tekkisid uue IT-firmad ning tootjad, kes hakkasid välja töötama uusi, parema riistvaraga seadmeid. Areng oli alguses aeglane, sest teadmised IT-valdkonnas olid vähesed ja see oli kogu ühiskonna jaoks uus väljakutse. Telefonid olid mõeldud helistamiseks ning sõnumite saatmiseks. Internet...
Inimene loodusega rinnutsi Inimeste elu on peaaegu igal sammul seotud loodusega. Tänu loodusele püsib inimkond elus ning ilma on elu raske ette kujutada. Inimesed suhtuvad ümbruskonda erinevalt, mis tähendab, et paljud ei hooli looduse puhtusest. Selleks on loodusel varuks omad vingerpussid, mille puhul on kombeks öelda, et tegemist on kättemaksuga inimeste tegude eest. Loodusnähtused on suure tähtsusega tegurid inimkonna elukeskkonna kujunemisel. Enamasti on katasroofide põhjuseks ilmastikunähtused ning maapinna liikumised. Ilmastikuga seotud nähtused nagu orkaanid, taifuunid, tornaadod ja muud tormid saavad alguse troopilistest piirkondadest. Tavaliselt on nendeks kohtadeks Lõuna-Ameerika keskosa, Aafrika keskosa või Okeaania. Nähtuste tagajärjed on laastavad ning nendega võivad kaasneda ka inimohvrid. Inimeste elukohad hävivad ning toidu- ja veepuudus on suureks probleemiks katastroofi järgsel perioodil....
Stiil Argistiil • Sina-vorm • Sõnade omavoliline lühendamine (teind, käind) • Kõne- või murdekeelse sõnavara juhuslik kasutamine (sihuke, tossud) • Släng (papp – raha tähenduses) • Ülearused täitesõnad või –fraasid (ikka, küll, ausalt öelda) • Vandesõnad ja vulgarismid (kurat, neetud, pagan) • Lohakas lauseehitus, elliptilised ja lõpetamata laused (Mina mitte) • Parasiitsõnad (noh, tead, nii, nagu, ühesõnaga) Ametlik stiil • Isikulise tegumoe vältimine (isikuid on teavitatud, karistuse määramisel võetakse arvesse) • Konkreetsuse vältimine (mitmesugused vabandatavad põhjused, tervislikel põhjustel) • Teonimede rohke kasutamine (postisaadetiste laialikandmine) • Standardväljendid (tunnistada kehtetuks; annab vastutuse üle kolmandale isikule) • Täpne ja neutraalne sõnavara, kujundlikkuse, emotsioonide ja isikupärase sõnakasutuse vältimine • Kirjakeele normide kõrvalekaldumatu järgimine Teadusstiil ...
Eesti inimene = pereinimene? Järjest rohkem on päevakorda kerkinud küsimused, mis seotud peremudelitega. Millised inimesed tohivad koos elada ning millised mitte? Millistes riikides lubatakse kodanikel elada koos nendega, kellega nad ise soovivad ja mis nendes riikides nii valesti on läinud, et elanikele sellised õigused on antud? Need on vaid mõned küsimustest, millega me kõik vähemalt korra kokku oleme pidanud puutuma. Veel hiljuti oli Eestis väga aktuaalseks teemaks uue perekonnaseaduse vastuvõtmine või tagasilükkamine. Uus seadus puudutas peamiselt samasooliste inimeste kooselu seadustamist. Seadus ei käsitlenud mitte abiellumiseks õiguste andmist kahele samast soost isikule vaid ametlikult ühe katuse all elamise legaliseerimist. Rahvalt koguti isegi allkirju, et sellist tavade ja traditsioonide „rüvetamist“ meie koduriigis mitte lubada. Kuid kas mitte ei peaks olema see iga inimese...
Lugupeetud õpetaja ja kaasõpilased! Kas te teadsite et Eestis on märkimisväärsel suur arv elanike ilma koduta, kes otsivad igal õhtul magamiseks sooja kohta. Toetudes statistikaameti rahvaloenduse tulemustele oli 2010 aastal Eestis ligikaudu 10 000 kodutud ja tänavu on see arv kasvanud ligi paari tuhande võrra. Kui räägitakse kodututest, siis reeglina mõistetakse selle all inimesi, kellel puudub kindel elukoht ja kes elavad ning magavad valdavalt tänaval või üldkasutatavates kohtades nagu raudteejaamad, bussijaamad jne. Mõeldes sõna kodutu peale tuleb kindlasti ette kasimata ja haisev inimene, kes käib tänaval kerjamas ja prügikastis pudeleid otsimas. See mõjub kindlasti paljudele väga eemaletõukavana ja ei soovita selliseid enam aidata. Vale on kõiki kodutuid ühe puuga mõõta asotsiaalseteks joodikuteks, kes haiseb ja prügist omale toitu otsib. Vastik on ehk tõesti vaadata, aga ega keegi vabatahtlikult kodutuks pole hakanud. Mõelge, kus...
William Shakespeare „Romeo ja Julia“ 1. Tegevus toimub 16. sajandil Tegevus algab pühapäeval. Pühapäeva õhtul toimub pidu, kus noored kohtuvad. Esmaspäeval noored abielluvad ning Romeo tapab Tybalti. Esmaspäeva öösel vastu teisipäeva suundub Romeo pagendusse Mantuasse. Teisipäeval teatab Julia isa, et neljapäeval on Julia ja Parise pulmad. Need aga tuuakse päeva võrra varemaks. Seega teisipäeva õhtul võtab Julia rohtu, mis suigutab ta 42 tunniks varjusurma. Neljapäeval lõppeb teose tegvus, kui Julia ärkab varjusurmast ning leides surnud Romeo tapab enda. 2. Selle tragöödia tegevus toimub Itaalias. Põhiliseks paigaks on Verona linn. Ja kohe tragöödia algul ütleb koor: „Veronas kaunis“. Tegevuspaikadeks on Capulettide majas tuba, saal, Julia magamistuba, Capulettide aed, väljak, Lorenzo kong, kalmistu ja hauakamber. Hauakambris on pime, külm ning hauakambri lähedal asuvad jugapuud. Ka Mantuas toimub tegevus. Seda...
Uurimistöö koostamisest UURIMISTÖÖ KOOSTAMINE Õppematerjalid ja Soovitusi uurimistöö koostamiseks, Uurimustöö kui õppimise kasulikud viited: moodus, Uurimistöö juhend, Uurimistööde koostamise ja vormista- mise juhend NB! Sisujuhi ja alajaotuste pealkirjad toimivad linkidena! SISUJUHT 1. Uurimistööst ............................................................................................................................................... 1 2. Uurimistöö teaduslikkus. ............................................................................................................................ 2 3. Uurimistöö koostamise protsess .........................................................................................
Tallinna Muusikakeskkool Sissejuhatus Värskele Rõhule Tallinn 2014 Ajakirja Värske Rõhk esimene number ilmus 2005. aasta septembris ning seda antakse välja kord kvartalis. Carolina Pihelgas on Värske Rõhu uus juht, tänavu kümne aastaseks saava väljaande üle väga rõõmus, et ajakirjast ei saanud kitsa ringi asi. Pihelgas on olnud ajakirja tegemistega algusest peale seotud, algul kaasautorina, siis toimetajana ja nüüd juhina. Alguses oli ta kuulnud, et on olemas uus ajakiri, mis avaldas noorte autorite loomingut ja kuhu võis kaastööd saata. Enne 2011. aastat oli ta ajakirjas välja andnud luuletusi, arvustusi ja tõlkeid Ajakirja alustamisest saati on tuldud pika maa, näiteks 2011. aastast alates on ajakirjas olemas tõlkerubriik, kus noored tõlkjad vahendavad nooremat välismaist kirjandust. Erinevalt vanematest sarnastest ajakirjadest, nagu Looming ja Vikerkaar, keskendubVärske Rõhk noorele kirjandusele, sammuti püütakse a...
Tere hommikust, armsad ja austatud õpetajad, hea koolipere! Ma loodan, et siinviibijatest ei pea keegi pikalt mõtlema ega arutama, miks me täna hommikul oleme kogunenud siia saali. Täna on see päev, kus me pöörame õpetajatele suuremat tähelepanu kui me oleme seda harjunud igapäevaselt tegema. Oleme harjunud neid võtma iseenesest mõistetavalt ja just nimelt täna on meil võimalus kõikidele õpetajatele soovida õnne nendele pühendatud päeva puhul, soovides neile kõike paremat edaspidisteks kooliaastateks, mida on kindlasti ees ootamas veel palju. Kindlasti õpetaja töö pole kerge ning seda saavad meie abituriendid täna ka omal nahal tunda. Õpetaja on inimene, kes on meile tervel kooliteel teejuhiks. Hea õpetaja aitab kujundada noore inimese maailmavaadet, hea õpetaja muudab meid ilusateks inimesteks. Lisaks suunab meid õigele rajale, kui tundub, et oleme kaotanud õige tee. Õpetaja on inimene, kelle käe all kasvab suureks sadu lapsi ja kes ...
Õnne otsides Õnn on miski, mille poole me kõik pürgime, kuid millel pole kindlat tähendust, sest igaüks mõistab seda erinevalt. On inimesi, kes seostavad õnne raha, kuulsuse ja luksuslike esemetega, kuid on ka neid, kelle jaoks peitub õnn väikestes asjades. Olgu selleks kasvõi pisike naeratus võõralt inimeselt tänaval. See on isegi teaduslikult tõestatud, et naeratus tõmbad “niidikesi” meie aju “õnneosakonnas” ning naeratusega koos paraneb ka meie tuju, mis omakorda manab naeratuse näole ka meid ümbritsevatel inimestel. Ma arvan, et kõige paremini iseloomustab minu mõttekäiku kirjanik ja tõlkija Ellen Niit, kes on öelnud, et õnn on inimeste kätetöö. Paraku on elu näidanud, et liigne raha- ja kuulsusearmastus viib üksinduseni, sest tahes- tahtmata hakatakse seda kõike aina juurde soovima. See on kui kokaiin ja suits - sõltuvust tekitav. Kõige paremaks näiteks on ilmselt August Kitzbergi “Kauka jum...
Elu pisiasjad Iga pisiasi paneb aluse millelegi uuele, ilusale ning ahvatlevale ja nii juhtus ka selle, teismelise poisi Fedjaga, kellel juba lapsepõlvest peale on olnud unistus saada maailma parimaks tennisemängijaks. Isa rahapuuduse ja ema töötuse tõttu ei ole Fedjal olnud meeldiv lapsepõlv, sest elades ja kasvades tänavatel on ta näinud ümberringi palju vaesust, nukrust ja ka allaandmist. Tahes tahtmata on Fedja pidanud sõpradega mängimise asemel tegema juhutöid, et aidata kaasa oma pere paremale elukvaliteedile. Igal vabal hetkel üritas ta ka oma unistust täide viia, tehes trenni nii palju kui vähegi võimalik. Kuna poisikratil polnud võimalik rentida endale väljakut, rääkimata eratreeneri palkamisest, siis pidi ta leppima vastu maja seina mängimise ja metsas füüsise arendamisega, samal ajal kui kõik rikkad, kuulsad inimesed käisid oma füüsilisi võimeid arendama...
eRaamatupidaja.ee [Asutuse nimetus, juhatajale/direktorile] [KUUPÄEV] AVALDUS Palun lõpetada minu [nimi] tööleping [asutuse nimetus] [kuupäev]. [Kuupäev] lugeda viimaseks tööpäevaks. Ees- ja perekonnanimi amet kontaktandmed allkiri
Sünniaeg ja-koht: 3. mai 1990, Paide Aadress: Kesk 3, 35305 Paide Telefon: 55 123 456 E-post: [email protected] Kodakondsus: Eesti Hariduskäik: 2009-... Tallinna Ülikool, avalikud suhted 2006-2009 Paide Gümnaasiumi reaal- haru Täiendusõpe: 2006-2009 müügitöö koolitus Paide Koolituskeskuses Lisainformatsioon: Keeleoskus: eesti keel väga hea inglise keel rahuldav vene keel suhtlustasandil soome keel hea Arvutioskus: Ms Office`i programmid, kodulehe tegemine Autojuhiluba: A- ja B-kategooria Hobid: jalgrattasõit, poliitika, lugemine
annaabi.ee 
