Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Elu pisiasjad kirjand (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Elu pisiasjad
Iga pisiasi paneb aluse millelegi uuele, ilusale ning ahvatlevale ja nii juhtus ka selle, teismelise poisi Fedjaga, kellel juba lapsepõlvest peale on olnud unistus saada maailma parimaks tennisemängijaks.
Isa rahapuuduse ja ema töötuse tõttu ei ole Fedjal olnud meeldiv lapsepõlv, sest
elades ja kasvades tänavatel on ta näinud ümberringi palju vaesust , nukrust ja ka allaandmist.
Tahes tahtmata on Fedja pidanud sõpradega mängimise asemel tegema juhutöid, et aidata kaasa oma pere paremale elukvaliteedile.
Igal vabal hetkel üritas ta ka oma unistust täide viia, tehes trenni nii palju kui vähegi võimalik. Kuna poisikratil polnud võimalik rentida endale väljakut, rääkimata eratreeneri palkamisest, siis pidi ta leppima vastu maja seina mängimise ja metsas füüsise arendamisega, samal ajal kui kõik rikkad, kuulsad inimesed käisid oma füüsilisi võimeid arendamas jõusaalis.
Fedja oli loonud endale oma jõusaali metsa, kasutades selleks puuoksi, millelt sai lõuga tõmmata, puupakke, kus sai treenida jalalihaseid ning harjutas ka täpsusviskeid, valides endale sobiva sihtmärgi. Lisaks sellele tegi ta mäkke-, pikamaa- ja ka joonejookse.
Vanaisalt päritud tennise algõpetuse raamatust ajas ta järge tennise põhitõdede kohta ja harjutas neid vastu seina mängides.
Nii möödusid need Fedja päevad täis tööd ja trenni kuni ühel päeval lugedes ajalehte tass kohvi kõrvale leidis ta täpselt temale loodud artikli. Lugedes jutu otsast lõpuni põhjalikult läbi, hakkas ta rõõmust karjuma , sest just nende väikelinn oli valitud välja ühe maailma kuulsa tennisisti poolt.
Artikli sõnul saabub tennisist nimega Serena Wiliams kahe nädala pärast nende kodumaale ja ootab kõiki tennisehuvilisi temaga päeva veetma . Fedja mõistis , et see on tema uks heldema tuleviku poole, see on tema võimalus saada parimaks tennisistiks maailmas ja see on tema võimalus teha oma kodumaa paremaks ja ohutumaks elukohaks tulevastele põlvkondadele.
Päev täis ärevust, rõõmu ja pisaraid motiveeris teda tohutult ja pani teda veel rohkem pingutama oma unistuse nimel. Järgnevatel päevadel ei näinud vanemad Fedjat peaaegu üldse, sest poiss veetis oma kõik päevad metsas ja maja seina vastas trenni tehes.
Fedja ootas seda kohtumist nii väga ja kui lõpuks vaid loetud tunnid lahutasid poissi kohtumast legendaarse ja väga austatud tennisemängija Serena Williamsiga, hakkas ta veidi kartma. Ta kartis seda, et mis siis kui tal ei avanegi võimalust Serenaga näost näkku kohtuda , mis siis kui ta ei meeldi talle , mis siis kui ta lööb ise verest välja, neid küsimusi oli tal tohutult palju ja see muserdas teda veelgi, kuid lõpuks kõigest hoolimata vajus ta sügavasse unne.
Järgmisel päeval ärkas Fedja varakult ja tõttas kohe metsa, et enne kohtumist Serenaga end veel veidi vormi seada. Peale väikest treeningut küüris ta end korralikult puhtaks, pani kõige korralikumad riided selga , mis tal olid ja hakkas vaikselt tenniseklubi poole sammuma, kus väidetavalt pidi avanema võimalus kohtuda Serena endaga.
Jõudnud kohale, leidis ta eest suure rahvamassi, kes kõik olid Serenaga kohtuma tulnud. Iga tenniseklubisse siseneja sai ühe pileti, millel oli istekoha number ja selle piletiga sai osaleda ka pärast loosis, mille võiduks oli kohtumine Serenaga.
Astunud sisse jäi Fedjal veel veidi aega klubi avastamiseks, sest ta jõudis ette antud ajast varem kohale. Nii ta uuris kõik kohad läbi, proovis uusi reketeid ja riideid , mis sest et tal selle jaoks nii kui nii raha ei olnud.
Serenaga kohtumiseks oli nüüd jäänud vaid viimased viis minutit ja seetõttu öeldi ka mikrofoni , et kõik tennisehuvilised otsiksid oma istekohad ülesse ja paneksid oma telefonid hääletu peale. Fedjal ei läinud oma istekoha otsimisega kaua aega, sest ta pileti peal oli number üks ja sellest võis järeldada et ta istus kõige esimeses reas, kas vasakul või paremal pool. Lõpuks kui terve rahvamass oli oma kohtadele jõudnud paluti saalis vaikust , et anda sõna tenniseliidu presidendile .
Peale tenniseliidu presidendi kõnet, kutsuti saali naine, keda Fedja nii kaua ja pingsalt ootas. Kõik tennisehuvilised ja muidu huvilised tõusid püsti. Terve rahvamass karjus ja plaksutas kui Serena lõpuks saali astus. Rahvas, kes oli teda nii kaua oodanud, ei tahtnud maha rahunedagi, kuid siiski lõpus paluti vaikust, et saaks asja kallale asuda .
Kõige pealt tutvustas Serena ennast ja rääkis oma raskest lapsepõlvest, kuidas ta isa oli pere maha jätnud ja kuidas ema vaevu tuli toime sellega, et kõigil kõhud täis toita ja riided selga saada. Järgmiseks võttis ta kätte reketi ja hakkas tegema erinevaid lööke ja õpetas tehnikat .
Fedja kuulas seda juttu nii tähelepanelikult ja tundis selles loos midagi ühist endaga. Ta vaatas igat Serena liigutust nii suure huviga , et hakkas ka ise kaasa imiteerima.
Nüüd kus oli jäänud viimased paar tundi, avanes kellelegi selle õhtu kõige põnevam võimalus, milleks oli kohtuda Serenaga näost näkku.
Saalis oli salapärane vaikus. Kõik võtsid oma piletit välja ja ootasid pingsalt seda numbrit, mille Serena kõvahäälega välja hõikab. Fedja värises üle terve keha, sest ta tahtis olla see võitja.
Nüüd ongi kätte jõudnud see aeg, mil Serena kuulutab selle ühe ja ainsa numbri välja. Number mille Serena välja hõikas oli tuhat .
Fedja oli väga pettunud ja hakkas nutma . Ta ei suutnud uskuda , et kõik tema üritused on luhta läinud, ta ei suutnud uskuda, et kõik ongi läbi nüüd. Seejärel võttis oma asjad ja hakkas saalist tasapisi lahkuma .
Saalist aga ei astunud kümne minuti jooksul keegi publiku seast välja, et oma võitu tunnistada ning siis hõikas Serena uue numbri välja ja selleks oli üks.
Fedja kuulis seda numbrit ja sattus pöördesse. Ta jooksis nii kiiresti kui sai Serena juurde ja puhkes rõõmust veel rohkem nutma.
Serena kallistas Fedjat kõvasti ja peale pikka kallistust hakkasid nad mängima. Fedja näitas talle kõiki oma oskuseid mida ta oli oma eluajal iseseisvalt õppinud . Serena sattus vaimustusse temast.
Peale mängu küsis Serena Fedjalt, et kas ta sooviks saada üheks parimaks tennisistiks maailmaks. Selle peale vastas Fedja aga, et ta soovib saada ainult maailma parimaks tennisistiks.
Serena oli väga rahul selle vastusega ja küsis veel, et kas Fedja tahaks, et ta treeniks teda ja viiks ta sinna tippu. Fedja oli hämmingus sellisest küsimusest ja vastas sellele ilma vähima kõhkluseta jah. Nüüdseks on Fedja maailma parim mängija.
Elu pisiasjad kirjand #1 Elu pisiasjad kirjand #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-03-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 123ets123 Õppematerjali autor
Iga pisiasi paneb aluse millelegi uuele, ilusale ning ahvatlevale ja nii juhtus ka selle, teismelise poisi Fedjaga, kellel juba lapsepõlvest peale on olnud unistus saada maailma parimaks tennisemängijaks.
Isa rahapuuduse ja ema töötuse tõttu ei ole Fedjal olnud meeldiv lapsepõlv, sest
elades ja kasvades tänavatel on ta näinud ümberringi palju vaesust, nukrust ja ka allaandmist.
Tahes tahtmata on Fedja pidanud sõpradega mängimise asemel tegema juhutöid, et aidata kaasa oma pere paremale elukvaliteedile.

Sarnased õppematerjalid

Turgenev-Aadlipesa
4
doc

Turgenev "Aadlipesa"

,,Aadlipesa" I. Turgenev Oli ilus kevadine päikesepaisteline päev. O...kubermangulinna ühes kõrvalises tänavas, lahtise akna all istusid kaks naist: üks neist viiekümne aastane, teine juba eideke, seitsmekümne aastane. Esimese nimi oli Marja Dmitrijeva Kalitina. Tema mees suri 10 aastat tagasi. Mees oli tal saanud hea kasvatuse, oli õppinud ülikoolis, ent sündinud kehvas perekonnas. Marja abiellus temaga armastusest. Eideke kellega Marja Dmitrijeva istus akna all, oli tema isa õde. Teda kutsuti Marfa Timofejevna Pestovaks. Teda peeti iseäratsejaks, ta oli iseseisva meelelaadiga, ütles kõigile tõtt näkku. Kadunud Kalitinit ei võinud ta silmaotsaski sallida ja niipea kui vennatütar abiellus temaga, kolis ta üle oma külasse, ksu elas talumehe juures suitsutares tervelt kümme aastat. Marja kartis oma tädi. Tädi kandis alati valget tanu jja valget jakki. Akna all istudes ootas Marja

Kirjandus
Hingede öö - Karl Ristikivi
9
doc

Hingede öö - Karl Ristikivi

Karl Ristikivi ,,Hingede öö" Mees istus vanaaasta õhtul üksi kodus ja meenutas kuidas ta lapsepõlves jõule veetis, et jalad küll külmetasid ja õuest tuppa toodud heinad olid külmad, kuid jõululaupäeva soojus oli nii suur, et ei tundnudki seda külma. Meest oli kutsutud küll teiste tuttavate juurde uut aastat vastu võtma, aga ta oli ennast välja vabandanud, et mitte minna. Siis otsustas mees välja minna, ta jalutas mööda tänavat, ta kuulis tänavatel inimeste naeru ja ülemeelikust. See mees oli tegelikult siin maal pagulane ja talle oli suur väljakutse minna välja kodust. Kui ta tänaval kõndis siis ta lootis et keegi inimestest naerataks talle otsa, et ta saaks ka ennast tunda osana sellest ülemeelikust seltskonnast kes tänaval liikus. Tal aga hakkas nüüd hirm, kuid koju joosta ta seekord polnud suuteline. Ta tundis, et hirm ümbritseb teda igalt poolt. Ta pööras tänavalt kõrvale, esimesse vaiksesse risttänavasse. Talle tundus nagu oleks ta mõnel keel

Kirjandus
Suvearmastus
3
doc

Suvearmastus

Suvearmastus ,,Jess, suvevaheaeg!" hõikas Kersti rõõmsalt koduuksest sisse astudes emale. ,,Viskan kohe koolikoti nurka ega puuduta seda enne sügist." Tumedapäine sihvakas tüdruk jooksis oma tuppa, peitis kirju seljakoti üheskoos asjadega kappi, sulges silmad ning hingas naerusuil sügavalt sisse ja välja. Silmi avades tõmbas ta topi seljast, viskas selle voodile ning astus kapi juurde T-särki võtma. Uksele ilmus varajastes 40-ndates ema jäätisekausiga. ,,Kullake, sinu lemmik- shokolaadijäätis. Mõtlesin, et tahad täna end vabamalt tunda ja algavat suve sisse õnnistada." Kersti huulile ilmus veel suurem naeratus, kui ta kausi enda kätte haaras ja arvuti taha istus. ,,Emake, sa justkui loeksid mu mõtteid," tänas tütar. Seejärel vaatas ema kella ning sõnas: ,,Olgu, mina lähen nüüd tädi Maretile külla. Onu Viktor ja tädi Maie tulid tagasi, teeme neile väikese grillpeo." Juba interneti-vestlusesse sü

Kirjandus
Sõnamõrvar
48
doc

Sõnamõrvar

Sõnamõrvar Olen üks keskeas naine, mul on üks poeg ja üks tütar. Mul on ka mees. Ma jutustan teile ühe endaga juhtunud loo. Ma töötan pitsabaaris ettekandjana. Meil vahetati ülemust. Sellega kaasnes ka kostüümi muutus. See oli jube! Ühel esmaspäeva hommikul hiilisin kikivarvul toast välja, trepist alla ja olin peaaegu köögis, kui kuulsin enda selja taga naeruturtsatusi. Pöörasin ringi ja nägin, et see naerja oli Stiiv-Maikel, minu mees, kes tuli dusi alt. "Kuhu sa selle klounikostüümiga lähed?" küsis ta. "See poe mingi klounikostüüm, vaid mu töövorm!" ütlesin vihaselt ja natuke häbelikult. See kostüüm nägi välja nagu meeshotellitöötajatelgi, aga see kuueosa oli püksteosa küljes, mitte eraldi. See kostüüm oli erkroheline. See sarnanes pigem klouniülikonnaga, kui pitsabaari töötaja vormiga. Kõige hullem oli see, et mul oli peas skaudimüts, kaelas skaudirätik ja peas oranzid päikeseprillid. Müts oli erkroheline ja rätik oranz, kollaste ser

Kirjandus
Rafael Nadal – saviliivväljakute kuningas või mitte
29
doc

Rafael Nadal – saviliivväljakute kuningas või mitte?

Kooli nimi NIMI 12a Rafael Nadal ­ saviliivväljakute kuningas või mitte? Uurimustöö 2011 Sisukord SISSEJUHATUS..........................................................................................................3 1. Rafael Nadal Parera noorus.....................................................................................4 1.1 Tee professionaalsesse tennisesse.......................................................................5 2. Erinevus väljaku materjalide vahel...........................................................................7 3. Nadal saviliivväljakutel..............................................................................................8 4. Aasta 2005...............................................................................................................9 4.1 Aasta 2006........................................

Kehaline kasvatus
Rafael Nadal – saviliivväljakute kuningas või mitte
29
doc

Rafael Nadal – saviliivväljakute kuningas või mitte?

Tallinna Laagna Gümnaasium 12a Rafael Nadal ­ saviliivväljakute kuningas või mitte? Uurimustöö 2011 Sisukord SISSEJUHATUS..........................................................................................................3 1. Rafael Nadal Parera noorus.....................................................................................4 1.1 Tee professionaalsesse tennisesse.......................................................................5 2. Erinevus väljaku materjalide vahel...........................................................................7 3. Nadal saviliivväljakutel..............................................................................................8 4. Aasta 2005...............................................................................................................9 4.1 Aasta 2006.............................................................

Kehaline kasvatus
P Coelho-Alkeemiku-sisukokkuvõte
11
doc

P.Coelho "Alkeemiku" sisukokkuvõte

Alkeemik Paulo Coelho Tegelased: Santiago - poiss, peategelane, lambakarjus Kaupmees - tüdruku isa Tüdruk ­ Andaluusia neiu, pikkade ronkmustade juuste ja silmadega,ei oska lugeda Santiago isa Vana naine- unenägude seletaja Melkisedek- Vanamees,Tarifa elanik, jutukas,nägi välja nagu araablane, sündinud Saalemis, Saalemi kuningas, oskab lugeda Araablane-petis, varas Baariomanik-abivalmis inimene Kristallikaupmees ­ mees, kes müüs mäe otsas asuvas poes kristalle. Inglane ­ tahab kohtuda Alkeemikuga. Alkeemik ­ mees, kes aitab Santiagol Oma Loo järgi elada. Ja kes suudab muuta kõik metallid kullaks. Fatima ­ kõrbenaine, Santiago eluarmastus Munk ESIMENE OSA Jutt algab sellega, et õhtu läheneb, väljas hämardub, kui poiss oma lambakarjaga vana mahajäetud kiriku juurde jõudis, millel katus oli ammu sisse langenud. Ta veetis seal öö. Ta magas mantli peal põrandal ja pea alla pani alati raama

Draama õpetus
Erki Nool
10
odt

Erki Nool

sissejuhatus Mulle meeldib sporti teha ja pole kunagi seda kartnud, vahest ka olen seda telekast vaadanud. Erki Nool on eestis paljudele noorte sportlastele iidoliks, niiga mulle. Sellega mull kaasnes idee teha uurimustöö Erki Noolest kuna ta on Eesti tuntuim sportlane kes on teinud paljutki. Mind on huvitanud palju asju tema elus ja spordis, mis innustaski seda uurimustööd just temast tegema. Uurimistöö räägib Erki Noole elust: lapsepõlvest, nooruspõlvest kuni tema karjääri tipp hetkestest. 1.Erki Noorus 1.1 Lapsepõlv Erki Nool sündis 25. juunil 1970 aastal Võrus. Peres on kokku kuus last: neliõde-Margit, Ragne, Kairi, Elen ja vend Joel. Erki sündis perre neljanda lapsena. Ta vanemad on lihttöölised: ema Miina Nool töötas varem laojuhatajana, praegu töötab ta algkoolis majandusjuhatajana. Isa Lembit Nool oli Võru Mööblikombinaadis hinnatud tisler, kes käis kutsemeisterlikkuse võistlustel auhindu korjamas. Suved veetis Erki kiriku

Kehaline kasvatus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun