Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Maal on parem elada kui linnas (0)

1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised on maal elamise eelised?
  • Mis on parem linnas?
Maal on parem elada kui linnas
Millised on maal elamise eelised? Mis on parem linnas? Kas maal on parem elada kui linnas?
Paljud inimesed koliksid võimaluse korral kindlasti maale elama. Kõik tahaksid ju rahulikku ja ilusat elu puhtas ning kaunis looduses. Maal elamise suureks eeliseks on see, et siin on värske ja puhas õhk. Veel on ka väga kaunis loodus. Siin saab võtta aja maha ja lihtsalt puhata ning lõõgastuda. Kindlasti on ka igal maal elaval inimesel omad metsarajad, kus jalutada ja oma peidupaigad, kuhu terve maailma eest peitu pugeda. Veel saab siin töid nautida. Maa peamisteks töödeks on põhiliselt loomade kasvatamine , nende toitmine , pügamine, lüpsmine. Samuti on maal palju istutamist, kastmist, rohimist ning ka riisumist. Maal kasvatavad inimesed endale ise kõike söögiks vajalikku nagu kartulit, porgandit , kapsast, peeti, kaalikat kui ka erinevaid puuvilju .
Linnas on parem aga see, et kõik vajalik on käe ulatuses. Poed on lähedal, haiglad on olemas ja ka erinevad asutused , kus on pidevalt vaja käia. Kõige tähtsam on see, et abi on läheduses ka siis , kui on väga halvad ilmastikuolud. Maal on siiski suurem võimalus, et elekter või levi võib kaduda. Kus on siis parem elada? Kindlasti maal . Siin on palju ohutum, eriti laste jaoks. Ka vanematel ei pea muretsema sellepärast, et äkki jookseb laps auto ette, või leiab endale väga halva seltskonna, kes tarbivad erinevaid keelatud aineid. Selle teise variandi võib muidugi ka maal leida, kuid selle võimalus on kordi väiksem. Maal saab endale võtta ka erinevaid koduloomi, kes linnas elamisega toime ei tuleks. Nendeks on lehmad, sead, kitsed. Linnas poleks neil loomadel kuskilt saada suures koguses puhast rohtu ja neil ei oleks rahulikku elu. Igasugune vaikus ja rahu ka linnas puudub ning värsket õhku hingamiseks praktiliselt pole. Suur sa elanikkonnast eelistaks ilusat ja rahulikku elu puhtas looduses kui kiires ja rahutus linnas.
Maal on parem elada kui linnas #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-11-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 60 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Vivian Naidjonova Õppematerjali autor
Kirjand

Sarnased õppematerjalid

Transport-keskkond ja elukvalitreet Tallinnas-2007
150
pdf

Transport, keskkond ja elukvalitreet Tallinnas, 2007

võimalikult väikese otsese ja kaudse energia- ning materjalikuluga, otstarbeka maakasutusega keskkonda kahjustamata. Säästva linnaplaneeringu toetamiseks on mitmeid erinevaid võimalusi (Kjaersdam, F.1997. Tsit. Tengström, E. 1997): - Linnakeskuste rekonstrueerimine eesmärgiga vähendada autoliiklust ja eelisarendada ühiskondlikku transporti. - Kompaktse linna idee, kus eesmärgiks on takistada suburbaniseerumist, mis suurendaks mobiilsust. Linnas tuleb vabad pinnad muuta eluasemeteks, mitte ametiruumideks. Linna ümbritseks aga väljaehitamata looduslikud alad. - Ühistransporti toetav planeering, kus ei mängi olulist rolli mitte vahemaa linnakeskusega vaid ühistranspordi süsteemi kaugus elu- ja töökohast. Mida kaugemal on ühistranspordi peatused nii töö kui ka kodukohast, seda kõrgem on autokasutamise tase. - Lineaarse linna idee, kus strateegilised kohad linnas asuvad ühistranspordiga

Keskkond ja säästev areng
EESTI PULMA TRADITSIOONID
30
doc

EESTI PULMA TRADITSIOONID

Küla sai tavaliselt asjast teada pühapäevasel kirikus mahaütlemisel. Enne seda käisid noored kirikuõpetaja juures oma soovist teada andmas. Lugemisel esitas õpetaja neli küsimust: 10 1. Kas teie kallid noored ,olete meie koguduse liikmed? 2. Kas teil on kirikumaksud makstud? 3. Kas teie olete leeritatud ja armulaual käinud, et teie oskate ise kiriklikus vaimus elada ja oma tulevasi lapsi kiriklikus vaimus kasvatada? 4. Kas teie armastate teineteist? Nagu näha oli see kõige olulisem küsimus kiriku jaoks viimasel kohal. Kui kõik küsimused olid jaatavalt vastatud, siis öeldi noorpaar pühapäeval kirikus maha. Pärast kirikuõpetaja juures käiku peeti kodus maha kihluspidu. Sellest võtsid tavaliselt osa vaid lähemad sugulased ja sõbrad. Põhiliselt arutati tulevase pulma ettevalmistamist, pakuti paremaid sööke ja jooke.

Perekonnaõpetus
Lugemispäevik
134
docx

Lugemispäevik

ja sirvima. Eriti meeldisid luuletused: Pada ja Katel- lastele lugemiseks seoses käitumisega ja tunnetega Kägu ja tigu- lihtsalt vahva ettelugemine Naljalammas- sobib kadripäeval ettelugemiseks Röövpoiss-saab lastele lugeda seoses käitumisega Peep ja sõnad Illustreerinud Kristiina Reineller See trükitähtedega -raamat jutustab sellest, kuidas Peep oli suvel vanaema ja vanaisa juures maal. Sellest kuidas ta jäi mõnikord sõnadega kimpu ja kuidas ta viimaks hakkas sõnadest õigesti aru saada. Tuttavad, aga ritta pannes tähendavad mõnikord hoopis midagi muud, kui Peep alguses arvab. Kristiina Reinelleri suurepäraste piltidega raamat teeb koolieelikutele lihtsalt ja lõbusalt selgeks mitme tuntud kõnakäänu tähenduse. Raamat on I klassi soovitusliku kirjanduse nimekirjas. Sisaldab jutukesi: Võta jalad alla- „Peep, võta jalad selga ja mine kutsu vanaema sööma“

Alusharidus
Eesti kultuuri ajalugu
15
doc

Eesti kultuuri ajalugu

15.sajandil hakati esialgsed kodakirikud ehitama umber basiilikateks,maakirikutele ehitati juurde tornid.Kirikutel oli ka kaitsefunktsioon. Kloostriarhitektuuri ehk sakraalarhitektuuri on tänapäevaks vähe säilinud.Kuigi Katarina kirik pidi Tallinnas olema ääretulkt suur,pole tast peale fragmentide midagi järel.Kloostrid ehitati suureks,et rohkem inimesi sinna sisse mahuks Ilmalikust arhitektuurist võib mainida mõisaid,linnuseid ja maju. Mõisad olid esimesed kivihooned maal talupoegade puuhoonete kõrval.Linnused olid eelkõige rajatud kaitsefunktsioonina,keskaja lõpuks hakkavad ilmuma tornlinnused,järgmisena konvenditüüpi linnused(Nt ordulinnused Kuressaares,Rakveres).Majad linnas olid 2-4 korrulised viilkatusega,kus 1.korrusel oli eluruumid nagu esik ,eluruum,kook,teasel korrusel magamisruumid (mitteküetavad,sest soe õhk alt läks üles). Kirjandus: põhilise osa moodustavad kroonikad.Ladina keel taandub ja asendub kesk-alamsaksa keelega

Ajalugu
Portugali põhjalik referaat
226
doc

Portugali põhjalik referaat

hirved jne. Mererannikul elab palju linde. Portugalis on peaaegu kõik inimesed ühte päritolu, räägivad sama keelt ja kuuluvad katoliku usku. Portugallased on hispaanlastele lähedane rahvas, kes on tekkinud peamiselt romaani, araabia ja keldi hõimude segunemisel. Palju kultuurimõjutusi on saadud ka Brasiiliast (Brasiilias räägitakse just nimelt portugali keelt) ja Indiast. Portugali keel on lähedane galeegi keelele, mida räägitakse Loode-Hispaanias. Umbes 70 % portugallastest elab maal. Lissabon: Sadamalinn Lissabon on Portugali pealinn. Lissabon on riigi iga viienda elaniku kodulinn. Pealinnas on üks Lõuna-Euroopa parimaid sadamaid. Seal laaditakse laevadele keraamikatooteid, sardiine, korke, tomatipastat ja veini, et vedada seda üle kogu maailma. Lissabon on iidne linn, aga palju ehitisi pärineb ka 18. sajandist. Assoorid: Assoorid kuuluvad Portugalile, kuigi nad asuvad riigi põhjaosast 1200 kilomeetri kaugusel Atlandi ookeanis

Geograafia
Õuesõppe pedagoogika - raamatu kokkuvõte
32
docx

Õuesõppe pedagoogika - raamatu kokkuvõte

lõimumine, otsekontakt õpilase, õpetaja ning õppeobjekti vahel. See annab võimalused luua teadmiste omandamise tekstipõhiste ja tekstiväliste praktikate ja meelte vahendusel saadud kogemuste koosmõjus, kus füüsiline tegevus ja liikumine toetavad õppimist. Õppimise koht Tänapäeva laste ja noorte põhiline liikumistrajektoor on sageli kolmnurk kodu, ostukeskuse ja kooli vahel. Et inimeste tervis oleks tulevikus parem, kuidas saaks tuua maastiku kooli ja kool viia maastikule. Õues õppimine peaks suurendama meie motivatsiooni ja ümbritseva ümbritseva maailma mõistmist, eriti laste ja noorte kaasamist keskkonnaga seotud problemaatikasse. Jätkusuutlik areng tähendab bioloogilise ja kultuurilise mitmekesisuse edasiandmist järgnevatele põlvedele. Õuesõpe ­ ajaloolised traditsioonid ja juured Õuesõppe juured ulatuvad antiikaega. Üheks mõtteajalooliseks võtmeisikuks on Aristoteles

Pedagoogika
Öko ja keskkonnakaitse konspekt
90
pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda ­ 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui varem) ja 1890. aastaks elas Maal 1,6 miljardit inimest. Järgmine rahvastiku

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
M Twain Tom Sawyeri seiklused-terve raamat
281
docx

M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat

polnud seda kavalust kasutanud. Siis tuli tal uus mõte: «Tom, ega sa ei tarvitsenud pumba all särgi kraed lahti rebida, mille ma kinni õmblesin? Tee kuuenööbid lahti!» Tomi näolt kadus murepilv. Ta avas kuue. Särgi krae oli korralikult kinni õmmeldud. «Tont võtaks! Noh, olgu peale. Ma olin kindel, et sa poppi tegid ja suplemas käisid. Kuid ma andestan sulle, Tom, usun, sa oled selline kass, kes on kord juba oma käpad kõrvetanud, nagu öeldakse. Oled parem, kui sa välja näed -- seekord.» Tädi Polly oli pooleldi kurb, et tema teravmeelsus polnud märki tabanud, ja pooleldi rõõmus, et Tom oli ometi kord kogematagi kuulekalt käitunud. Kuid Sidney ütles: «Noh, minu arvates õmblesid sa tema krae valge niidiga kinni, see seal on aga must.» «Muidugi õmblesin valge niidiga! Tom!» Kuid Tom ei hakanud järge ootama. Uksest välja lipates ütles ta: «Siddy, selle eest sa alles saad!»

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun