Saamide kultuur, keel ja olemus (0)

SAAMID
Mariliis Kallion
TKog 10 A
2012
Nimetus
Enesenimetusteks on saam´
ja saamm´lja sabme,
sabmelas.
Teised rahvad on saame
kutsunud fennideks
(finnideks) ja hiljemalt 12.
sajandist lappideks.
http://1.bp.blogspot.com/_CrXKZd0
a_9Y/TJY6znpeIuI/AAAAAAAAAMk
/MgPnDXU4kNY/s1600/Nenets_Chi
ld.jpg
Asuala
Saamid on väheseid maailma põlisrahvaid, kelle
põline asuala ei moodusta tänapäeval territoriaalset
tervikut, vaid on jaotatud nelja riigi vahel-Norra, Rootsi,
Soome ja Venemaa.
Asustusvöönd nelja riigi territooriumil on umbes 2000
km pikk.
Norras elab u 40 000, Rootsis u 10 000, Soomes u
5 000 ja Venemaal u 2 000 saami. Saamide rahvaarvu
on hinnatud ka mitmeid kordi suuremaks. Erinevused
tulenevad peamiselt erinevatest saamluse
määratlemise kriteeriumidest, kas aluseks võetakse
emakeeleoskus või päritolu.
Keel
Soome-ugri keelte hulka kuuluvad saami keeled on
läänemeresoome keelte (soome, eesti jt) kõige
lähemad sugulaskeeled.
Kokku on saamidel kuus kirjakeelt: lõunasaami
(Norra), luulesaami (Rootsi), põhjasaami (Rootsi,
Soome ja Norra), inari- ja koltasaami (Soome) ja
kildinisaami (Venemaa).
Tänaseks on nii Norras, Soomes kui Rootsis vastu
võetud saami keele seadused, mis annavad laiemad
võimalused saami keele funktsioneerimiseks kooli- ja
asjaajamiskeelena.
Ajalugu
Saamid kuuluvad Euroopa aborigeenide hulka.
Oma ajaloo jooksul on saamid olnud sunnitud pidevalt
taganema lõunast tuleva ekspansiooni ja
kolonisatsiooni eest.
Keskajal ulatus saami asustus Lõuna-Soomeni.
Esimene riigipiir tõmmati läbi Saamimaa aastal 1751
Norra-Rootsi piirilepinguga, mis aga garanteeris
saamidele vaba liikumise üle piiride. Enne seda võis
juhtuda, et ühe saami käest nõudsid makse kolm riiki.
Kultuur
Traditsiooniliselt on saamid tegelenud kalapüügiga,
karusloomade jahtimise- ja lammaste karjatamisega,
ent enim tuntud on põhjapõtrade kasvatamine ja
karjatamine.
Nüüdisajal tegeleb umbes 10 protsenti saame
traditsiooniliste aladega nagu põhjapõdrakasvatus,
mida säilitatakse võimalusena hoida sidet
rahvakultuuri ja rahvakommetega.
Saami rahvas on rikas oma traditsioonide ja ajaloo
ning kultuuri poolest. Nii käsitöö, laulud, tantsud kui ka
rõivastus on tugevalt säilinud.
Guovdageaidnus tegutseb saami rahvuslik teater
Beaivvás Sámi Teáhter.
Usund
Saamide ürgne usund oli loodususk (animism,
samanism). Selle asemele asus koos
uusasustuse levimisega ristiusk.
Saamid ristiusustati 16.­17. sajandil.
Enamus saame on luterlased, koolasaamid ja
koltad tunnistavad apostellikku õigeusku.
Väga suur tähtsus on lestadiaanlusel, saami
päritolu pastori Lars Lavi Laestadiuse (1800-
1861) algatatud äärmuslikult hardal
äratusliikumisel.
Sümbolid
1986. aastal kehtestatud saami rahvuslipu
keskel olev rõngas sümboliseerib nõiatrummi,
punane pool temast paremal päikest, sinine
vasakul kuud. Värvid ­ punane, roheline,
kollane ja sinine ­ pärinevad saami
rahvarõivastelt.
http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Sami_flag.svg
Tänapäev
Praeguseks on läänepoolsetel saamidel hommikust
õhtuni põhjasaami keeles töötav saami raadio,
igaõhtused teleuudised, aga samuti raadiosaateid
teistes saami keeltes. Pidevalt ilmub kaks ajalehte ja
mitmeid ajakirju. Saamid on asunud vallutama ka
internetti: saami- ja härraskeelseid võrgulehekülgi on
neil mitusada.
Emakeelne kooliharidus on võimalik Norras ja Rootsis.
Allikad
http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Sami_flag.svg
http://et.wikipedia.org/wiki/Saamid
http://www.suri.ee/r/sami/index-ee.html
http://www.erm.ee/et/Avasta/Soome-ugri-rahvakultuur/Saamid
http://www.fennougria.ee/index.php?id=11843
http://www.virufolk.ee/image/Kiri/46/manker68.png
http://www.norra.ee/FileCache/PageFiles/5803/samefolket.jpg/width_
https://encrypted-tbn0.gstatic.com/images?q=tbn:ANd9GcSMA8LaoU
http://2.bp.blogspot.com/_WSQsPuiQ9Nc/R2wv0rSdpPI/AA
Tänan Tähelepanu eest!