10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-05-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
10 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Triinut6
Õppematerjali autor
,,Elus peab oskama nii võita, kui ka kaotada." Tihti leian ennast unistamas, et tahaksin olla jälle väike laps. Nende elu on nagu lill. See on muretu ja neil pole veel aimugi, mida toob tulevik või mida tähendab murekoorem. Nad ei pea igapäev langetama otsuseid ja lahendama probleeme, mille tagajärgedeks on vastavalt, kas võidud või kaotused. On iseenesest mõistetav, et meil kõigil on unistused ja eesmärgid, mille poole igapäev püüdle- me. Unistused peavad olema midagi niisugust, mis iialgi ei täitu, sest mille nimel me muidu edasi elaksime? Meil on ideaalid, millele püüame sarnaneda. Isegi, kui nende püüdluste jooksul on tagasilööke, siis ei tohi anda alla vaid tuleb hoida pea püsti ja edasi minna. Ideaalid on püüdmiseks, mitte kättesaamiseks. Kaotused teevad meid ainult tugevamaks. On teada
Vähe haaval....jõuad kaugele. John Ronald Reuel Tolkien *** Esimene mees kes võrdles noore naise põski roosiga oli arvatavasti poeet,esimene kes seda kordas oli arvatavasti idioot. Salvador Dali Surm on palju universaalsem kui elu,kõik surevad aga mitte kõik ei ela. A. Sachs Kuulus on tore olla kuna kui sa oled ise igav,siis teised arvavad,et see on nende endi süü. Henry Kissinger Kass vaatab inimesele ülevalt alla, koer alt üles, ainult siga vaatab sind kui võrdset. W. Churchill Rumalad ei andesta ega unusta, naiivsed andestavad ja unustavad, targad andestavad, aga ei unusta. T. Szasz
Konflikti puhul takistab ühe osapoole tegutsemine teisel osapoolel eesmärgi saavutamist. Eriarvamusi on võimalik väljendada nii positiivsel kui negatiivsel moel. Konflikti lahendamine ei tähenda selle vältimist ja allasurumist, vaid ärakasutamist, et ise kasu saada ja edasi liikuda. Konflikti lahendamise filosoofia põhineb usul, et enda eest vastutust võttes saadakse üheskoos asjaga hakkama (Lacey 2002:7-8, 26). Konflikt ei avaldu alati ilmselgelt avalikes lahkarvamustes, sõimamises või karjumises. Konfliktist annavad tunnistust ka liialdatud viisakus, halvustavad kommentaarid, iroonia, pidev norimine ja alavääristamine, samuti ignoreerimine, mitte kohale ilmumine jne (Lacey 2002:30). 1.1.1 Konflikti tasandid Eristatakse nelja tasandi konflikte (Lewicki, Saunders, Minton 1999:31-32). 1. Isiksusesisene konflikt. Sisekonflikt ehk tunnetuslik ebakõla (kognitiivne dissonants) tähendab seda, et meil on ühe ja sama idee, mõtte, soovi, tunde, väärtuse, eelarvamuse,
arusaamine. Enesesüüdistamine ja häbitunne saavad alguse lapse maagilisest minakesksest mõtlemisest, mistõttu nad peavad oma mõtteid, tundeid ja tegusid toimunu põhjustajateks. Lapse fantaasiates seostub haigus tihti karistusega, seega peaks lapsele kinnitama, et tema pole haiguses süüdi. Samuti ei mõista väikelapsed täielikult asjadevahelisi seoseid ja saavad seetõttu vale ettekujutuse surmapõhjustest -- näiteks: haiglasse minemine põhjustas haige surma. Siinkohal võib olla põhjuseks lapse mõistmisvõime alahindamine -- lapsele polegi seoseid piisavalt selgitatud. Kuuenda ja kümnenda eluaasta vahel hakkab laps mõistma surma pöördumatust ja elutegevuse lõppemist, samuti selle paratamatust ja et see puudutab kõiki. Sealjuures ei pruugi nad veel mõista iseenese surma võimalikkust. Sel perioodil võivad lapsed mõtiskleda sündmuste ebaõigluse üle -- miks "halvad" asjad juhtuvad "heade" inimestega.
....................... 16 VERBAALNE JA MITTEVERBAALNE SUHTLEMINE.....................................................23 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................................25 2 SUHTLEMISOSKUS Sotsiaalpsühholoogia põhimõisted on hoiak, normid, võimustruktuurid, rollid, rühmadünaamika ja etalongrupp. Hoiakud on õpitud kalduvused reageerida teatud isiku või objekti suhtes pooldavalt või mittepooldavalt. Normid on ühiskonna või mingi grupi reeglid, mis kujundavad ja suunavad selle liikmete käitumist. Normide hulka kuuluvad ametlikud seadused ja seisukohad, traditsioonideks kujunenud tavad ja grupisisesed tegevusreeglid. Normide tekkimine peegeldab ühiskonna või grupi võimu suhteid, taotlusi ja vahekorda teiste gruppidega. Võimustruktuurid ja -suhted tähendavad kollektiivi või grupi käsu- e alluvussuhteist moodustuvat tervikut
Kreeklastel tuleb su poja solvamise eest kallilt maksta." II laul On öö. Kõik inimesed ja jumalad magavad. Oma telgis magab Agamemnon. Siis aga laskub tõttaval lennul taevast alla Uni ja läheneb talle hääletult, sosistades kõrva: ,,Sa magad, Agamemnon, ja ometi juhatad sa armeed ja laevastikku! Kuula: mind saadab Zeus, öeldes sulle minu suu läbi, et sa enam ei viivitaks kogu oma armee kokku ja liigu Trooja peale. Võitle, ja sa võidad. Nii on otsustanud Zeus ja teised jumalad. Võit kuulub sulle, Agamemnon. Võta see!" Uni kaob, Agamemnon virgub ning on ärgates sügavalt une mõju all. Niisiis on jumalad otsustanud. On vaja rünnata ja kohe: võit on kindel. Ta riietub, paneb mõõga vööle ja võtab valitsuskepi; muidugi ei oska ta arvata, et talle Und saates ja teda võitlusele õhutades soovib Zeus kreeklasi alandada, nagu ta on lubanud oma armastatud Thetisele. Niisiis laseb Agamemnon kohale kutsuda kõik juhid ja jutustab neile oma unenäost.
. See inimeste omadus panna tähele õiglast ja ebaõiglast ongi see, mis eristab neid teistest, sest inimene on vaid võimeline eristama head ja halba... Homo sapiens sapiens on kahejalgne primaat hominiidide perekonnast, kellel on kõrgeltarenenud aju, mis võimaldav abstraktset mõtlemist ja arenenud keelekasutust. Mõtlev loom. Kas kõik mõistust kasutavad loomad on inimesed? Kas inimene kui loom oma tunnusjoonega on parem või halvem kui teised loomad? Kas meil on eelis või kompensatsiooni mehhanism? · Voluntaristlik- inimesest räägitakse läbi tema tahte · Eksistentsialistlik inimene on kahe maailma vahepealne. Miks inimene on armetu? Võõrastusefekt inimese ja maailma vahel. Heidegger- kohalolu. Kus siin see inimene siis on? See siin on maailmas. Maailmas olemine. Seda iseloomustab inimese sotsiaalsus, enda määratlemine teiste kaudu. Meeleolu, mis on Heidengeri termin õigele toonile, mis teda oma olemise põhiküsimusele häälestab.
...................................... 34 ......................................................................................................................................34 2 SISSEJUHATUS Me puutume kokku konfliktidega iga päev oma elus. Eriarvamused, arusaamatused, tülid lähedaste inimestega. Pinged, sallimatus ja tagakius töökohal. Kõik selle võib paigutada mõiste ´´konflikt`` alla. Samas aga on konfliktil ka positiivne pool. Need tülid ja arusaamatused ehk vastasseisud aitavad sageli iseendas ja teistes inimestes selgusele jõuda. Konflikti käigus tekkinud pinged panevad inimesi otsima lahendusi, mille peale ei oleks ehk ilma konfliktita tulnudki. Konfliktidega kokkupuutumisel tekib alati küsimus, et kuidas seda lahendada, mis on selle valdkonna keerulisem osa.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid