Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kas kaotus võib olla ka võit? (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

  • Kuid siiski vastane võidab Mida laps sellest kaotusest sai?
Kas kaotus võib olla ka võit?
„Ükskord me võidame niikuinii!“ hüüdis tuntud eesti kunstnik ja poliitik Heinz Valk oma lööklause aastal 1988. Seda lauset kuuleb ka tänapäeval, kuid mida see õieti tähendab. Mida annab elule kaotus? Kas elus tulebki elada selleks, et võita ning kas kõik peavadki üldse võitma?
Igal kaotusel on ka võit, oleneb lihtsalt sellest, kuidas me sõna „kaotus“ defineerime. Kui kellelegi rääkida mingisugusest kaotusest, kujutleb inimene ette kindlalt sõda, mille üle on peetud lahinguid või jalgpallimängu, mille skoor ei ole löödud vastasest kõrgemale. Siit tulenebki see, et ka kogemus on elu üks tähtis osa, sest selle võrra saab inimene ka võita. Toon näiteks malevõistluse. Laps mängis usinalt malet, kuid siiski vastane võidab. Mida laps sellest kaotusest sai? Loomulikult sai ta suurel hulgal kogemusi – mida järgmine kord paremini teha, mis olid tema head ja halvad küljed ning õpib ka vastase mängutaktikat. Esimese asjana, kui inimene kaotab, hakkab ta mõtlema, mis on ta valesti teinud ja mida saaks paremini teha.
Kaasaegse kognitiivse psühholoogia üks eestvedajaid Nancy Etcoff on öelnud, et inimesed kardavad enam kaotada, kui tahavad midagi võita. Lauluvõistlustel on tihti nii, et laulja ei julge minna lavale, kuna ta kardab , et ta ei oska laulda ning kõik vilistavad ta välja ehk ta kardab kaotada. Kuid kui laulja ei oskagi laulda ja ta vilistataksegi välja, saab ta sellest võidu. Ta mõistab, et võib olla polegi see ala tema jaoks ja et ta peaks valima endale uue tegevuse, seega võit ei olnudki temale mõeldud, pigem oli kaotus talle märguanne, et on aeg mõelda oma hobi üle järele, kas see on ikka õige. Kuid teisest küljest võtan näiteks sportlased, kes tõesti pingutavad selle nimel, et oma vastast võita, kuid edudult. Nad kindlasti mõtlevad selle üle, kas sport on ikka nende jaoks. Siit tulenebki see, et võit ei ole mõeldud kõigile, isegi kui inimene valdab oma ala sajaprotsendiliselt.
Küsides teistelt nende elu mõtet, saab vastusteks tihti „ elan selleks, et täita oma püstitatud eesmärke“ või „elan, et olla õnnelik“. Kuid selleks, et täita oma eesmärke ja selleks, et olla õnnelik, peab inimene elus taluma kaotusi. Kaotus on ka lähedase inimese lahkumine siit ilmast, seda juhtub iga inimesega ning see viib teiste elu edasi, sest nii pidigi minema. Kaotused on normaalsed osad meie elust ning iga kaotus tähendab midagi. Iga kaotus avab inimesele uue võimaluse ukse ning iga kaotus toob inimese ellu uue inimese, seega kõik on pooleldi võit.
Siinkohal tsiteeriksin brasiilia lüürikut ja romaanikirjanikku Paulo Coelhot: „Kaotusest me õpime, aga põgenemisega näitame ainult, et vaenlane on võitnud.“ Seega me peame võitlema, vastu astuma , kuid mitte selleks, et võita, vaid selleks, et õppida. Vastaksin ka Heinz Valkile, et see võidu päev ei saabu mitte ükskord tulevikus, vaid me võidame iga päev, lihtsalt me peame enda sisse vaatama ja mõtlema, mis asjad on kaotus ja võit meie endi jaoks.
Kas kaotus võib olla ka võit #1 Kas kaotus võib olla ka võit #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-05-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Triinut6 Õppematerjali autor
„Ükskord me võidame niikuinii!“ hüüdis tuntud eesti kunstnik ja poliitik Heinz Valk oma lööklause aastal 1988. Seda lauset kuuleb ka tänapäeval, kuid mida see õieti tähendab. Mida annab elule kaotus? Kas elus tulebki elada selleks, et võita ning kas kõik peavadki üldse võitma? ...

Sarnased õppematerjalid

Elus peab oskama nii võita kui ka kaotada
2
doc

Elus peab oskama nii võita kui ka kaotada

,,Elus peab oskama nii võita, kui ka kaotada." Tihti leian ennast unistamas, et tahaksin olla jälle väike laps. Nende elu on nagu lill. See on muretu ja neil pole veel aimugi, mida toob tulevik või mida tähendab murekoorem. Nad ei pea igapäev langetama otsuseid ja lahendama probleeme, mille tagajärgedeks on vastavalt, kas võidud või kaotused. On iseenesest mõistetav, et meil kõigil on unistused ja eesmärgid, mille poole igapäev püüdle- me. Unistused peavad olema midagi niisugust, mis iialgi ei täitu, sest mille nimel me muidu edasi elaksime? Meil on ideaalid, millele püüame sarnaneda. Isegi, kui nende püüdluste jooksul on tagasilööke, siis ei tohi anda alla vaid tuleb hoida pea püsti ja edasi minna. Ideaalid on püüdmiseks, mitte kättesaamiseks. Kaotused teevad meid ainult tugevamaks. On teada

Kirjandus
Tsitaadid
54
doc

Tsitaadid

Vähe haaval....jõuad kaugele. John Ronald Reuel Tolkien *** Esimene mees kes võrdles noore naise põski roosiga oli arvatavasti poeet,esimene kes seda kordas oli arvatavasti idioot. Salvador Dali Surm on palju universaalsem kui elu,kõik surevad aga mitte kõik ei ela. A. Sachs Kuulus on tore olla kuna kui sa oled ise igav,siis teised arvavad,et see on nende endi süü. Henry Kissinger Kass vaatab inimesele ülevalt alla, koer alt üles, ainult siga vaatab sind kui võrdset. W. Churchill Rumalad ei andesta ega unusta, naiivsed andestavad ja unustavad, targad andestavad, aga ei unusta. T. Szasz

Kirjandus
Konflikt-probleem-läbirääkimine-lahend
17
docx

Konflikt, probleem, läbirääkimine, lahend

Konflikti puhul takistab ühe osapoole tegutsemine teisel osapoolel eesmärgi saavutamist. Eriarvamusi on võimalik väljendada nii positiivsel kui negatiivsel moel. Konflikti lahendamine ei tähenda selle vältimist ja allasurumist, vaid ärakasutamist, et ise kasu saada ja edasi liikuda. Konflikti lahendamise filosoofia põhineb usul, et enda eest vastutust võttes saadakse üheskoos asjaga hakkama (Lacey 2002:7-8, 26). Konflikt ei avaldu alati ilmselgelt avalikes lahkarvamustes, sõimamises või karjumises. Konfliktist annavad tunnistust ka liialdatud viisakus, halvustavad kommentaarid, iroonia, pidev norimine ja alavääristamine, samuti ignoreerimine, mitte kohale ilmumine jne (Lacey 2002:30). 1.1.1 Konflikti tasandid Eristatakse nelja tasandi konflikte (Lewicki, Saunders, Minton 1999:31-32). 1. Isiksusesisene konflikt. Sisekonflikt ehk tunnetuslik ebakõla (kognitiivne dissonants) tähendab seda, et meil on ühe ja sama idee, mõtte, soovi, tunde, väärtuse, eelarvamuse,

Kombed
Lapse arusaam surmast
12
docx

Lapse arusaam surmast

arusaamine. Enesesüüdistamine ja häbitunne saavad alguse lapse maagilisest minakesksest mõtlemisest, mistõttu nad peavad oma mõtteid, tundeid ja tegusid toimunu põhjustajateks. Lapse fantaasiates seostub haigus tihti karistusega, seega peaks lapsele kinnitama, et tema pole haiguses süüdi. Samuti ei mõista väikelapsed täielikult asjadevahelisi seoseid ja saavad seetõttu vale ettekujutuse surmapõhjustest -- näiteks: haiglasse minemine põhjustas haige surma. Siinkohal võib olla põhjuseks lapse mõistmisvõime alahindamine -- lapsele polegi seoseid piisavalt selgitatud. Kuuenda ja kümnenda eluaasta vahel hakkab laps mõistma surma pöördumatust ja elutegevuse lõppemist, samuti selle paratamatust ja et see puudutab kõiki. Sealjuures ei pruugi nad veel mõista iseenese surma võimalikkust. Sel perioodil võivad lapsed mõtiskleda sündmuste ebaõigluse üle -- miks "halvad" asjad juhtuvad "heade" inimestega.

Sotsiaalteadused
REFERAAT- SUHTLEMISOSKUS
25
doc

REFERAAT- SUHTLEMISOSKUS

....................... 16 VERBAALNE JA MITTEVERBAALNE SUHTLEMINE.....................................................23 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................................25 2 SUHTLEMISOSKUS Sotsiaalpsühholoogia põhimõisted on hoiak, normid, võimustruktuurid, rollid, rühmadünaamika ja etalongrupp. Hoiakud on õpitud kalduvused reageerida teatud isiku või objekti suhtes pooldavalt või mittepooldavalt. Normid on ühiskonna või mingi grupi reeglid, mis kujundavad ja suunavad selle liikmete käitumist. Normide hulka kuuluvad ametlikud seadused ja seisukohad, traditsioonideks kujunenud tavad ja grupisisesed tegevusreeglid. Normide tekkimine peegeldab ühiskonna või grupi võimu suhteid, taotlusi ja vahekorda teiste gruppidega. Võimustruktuurid ja -suhted tähendavad kollektiivi või grupi käsu- e alluvussuhteist moodustuvat tervikut

Käitumine ja etikett
Iliase pool raamatut
24
doc

Iliase pool raamatut

Kreeklastel tuleb su poja solvamise eest kallilt maksta." II laul On öö. Kõik inimesed ja jumalad magavad. Oma telgis magab Agamemnon. Siis aga laskub tõttaval lennul taevast alla Uni ja läheneb talle hääletult, sosistades kõrva: ,,Sa magad, Agamemnon, ja ometi juhatad sa armeed ja laevastikku! Kuula: mind saadab Zeus, öeldes sulle minu suu läbi, et sa enam ei viivitaks ­ kogu oma armee kokku ja liigu Trooja peale. Võitle, ja sa võidad. Nii on otsustanud Zeus ja teised jumalad. Võit kuulub sulle, Agamemnon. Võta see!" Uni kaob, Agamemnon virgub ning on ärgates sügavalt une mõju all. Niisiis on jumalad otsustanud. On vaja rünnata ja kohe: võit on kindel. Ta riietub, paneb mõõga vööle ja võtab valitsuskepi; muidugi ei oska ta arvata, et talle Und saates ja teda võitlusele õhutades soovib Zeus kreeklasi alandada, nagu ta on lubanud oma armastatud Thetisele. Niisiis laseb Agamemnon kohale kutsuda kõik juhid ja jutustab neile oma unenäost.

Eesti keel
Sissjuhatus filosoofiasse
6
docx

Sissjuhatus filosoofiasse

. See inimeste omadus panna tähele õiglast ja ebaõiglast ongi see, mis eristab neid teistest, sest inimene on vaid võimeline eristama head ja halba... Homo sapiens sapiens on kahejalgne primaat hominiidide perekonnast, kellel on kõrgeltarenenud aju, mis võimaldav abstraktset mõtlemist ja arenenud keelekasutust. Mõtlev loom. Kas kõik mõistust kasutavad loomad on inimesed? Kas inimene kui loom oma tunnusjoonega on parem või halvem kui teised loomad? Kas meil on eelis või kompensatsiooni mehhanism? · Voluntaristlik- inimesest räägitakse läbi tema tahte · Eksistentsialistlik ­ inimene on kahe maailma vahepealne. Miks inimene on armetu? Võõrastusefekt inimese ja maailma vahel. Heidegger- kohalolu. Kus siin see inimene siis on? See siin on maailmas. Maailmas olemine. Seda iseloomustab inimese sotsiaalsus, enda määratlemine teiste kaudu. Meeleolu, mis on Heidengeri termin õigele toonile, mis teda oma olemise põhiküsimusele häälestab.

Sissejuhatus filosoofiasse
Konfliktipsühholoogia
34
doc

Konfliktipsühholoogia

...................................... 34 ......................................................................................................................................34 2 SISSEJUHATUS Me puutume kokku konfliktidega iga päev oma elus. Eriarvamused, arusaamatused, tülid lähedaste inimestega. Pinged, sallimatus ja tagakius töökohal. Kõik selle võib paigutada mõiste ´´konflikt`` alla. Samas aga on konfliktil ka positiivne pool. Need tülid ja arusaamatused ehk vastasseisud aitavad sageli iseendas ja teistes inimestes selgusele jõuda. Konflikti käigus tekkinud pinged panevad inimesi otsima lahendusi, mille peale ei oleks ehk ilma konfliktita tulnudki. Konfliktidega kokkupuutumisel tekib alati küsimus, et kuidas seda lahendada, mis on selle valdkonna keerulisem osa.

Psühholoogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun