Kas kaotus võib olla ka võit? (0)

Kas kaotus võib olla ka võit?
„Ükskord me võidame niikuinii!“ hüüdis tuntud eesti kunstnik ja poliitik Heinz Valk oma lööklause aastal 1988. Seda lauset kuuleb ka tänapäeval, kuid mida see õieti tähendab. Mida annab elule kaotus? Kas elus tulebki elada selleks, et võita ning kas kõik peavadki üldse võitma?
Igal kaotusel on ka võit, oleneb lihtsalt sellest, kuidas me sõna „kaotus“ defineerime. Kui kellelegi rääkida mingisugusest kaotusest, kujutleb inimene ette kindlalt sõda, mille üle on peetud lahinguid või jalgpallimängu, mille skoor ei ole löödud vastasest kõrgemale. Siit tulenebki see, et ka kogemus on elu üks tähtis osa, sest selle võrra saab inimene ka võita. Toon näiteks malevõistluse. Laps mängis usinalt malet, kuid siiski vastane võidab. Mida laps sellest kaotusest sai? Loomulikult sai ta suurel hulgal kogemusi – mida järgmine kord paremini teha, mis olid tema head ja halvad küljed ning õpib ka vastase mängutaktikat. Esimese asjana, kui inimene kaotab, hakkab ta mõtlema, mis on ta valesti teinud ja mida saaks paremini teha.
Kaasaegse kognitiivse psühholoogia üks eestvedajaid Nancy Etcoff on öelnud, et inimesed kardavad enam kaotada, kui tahavad midagi võita. Lauluvõistlustel on tihti nii, et laulja ei julge minna lavale, kuna ta kardab , et ta ei oska laulda ning kõik vilistavad ta välja ehk ta kardab kaotada. Kuid kui laulja ei oskagi laulda ja ta vilistataksegi välja, saab ta sellest võidu. Ta mõistab, et võib olla polegi see ala tema jaoks ja et ta peaks valima endale uue tegevuse, seega võit ei olnudki temale mõeldud, pigem oli kaotus talle märguanne, et on aeg mõelda oma hobi üle järele, kas see on ikka õige. Kuid teisest küljest võtan näiteks sportlased, kes tõesti pingutavad selle nimel, et oma vastast võita, kuid edudult. Nad kindlasti mõtlevad selle üle, kas sport on ikka nende jaoks. Siit tulenebki see, et võit ei ole mõeldud kõigile, isegi kui inimene valdab oma ala sajaprotsendiliselt.
Küsides teistelt nende elu mõtet, saab vastusteks tihti „ elan selleks, et täita oma püstitatud eesmärke“ või „elan, et olla õnnelik“. Kuid selleks, et täita oma eesmärke ja selleks, et olla õnnelik, peab inimene elus taluma kaotusi. Kaotus on ka lähedase inimese lahkumine siit ilmast, seda juhtub iga inimesega ning see viib teiste elu edasi, sest nii pidigi minema. Kaotused on normaalsed osad meie elust ning iga kaotus tähendab midagi. Iga kaotus avab inimesele uue võimaluse ukse ning iga kaotus toob inimese ellu uue inimese, seega kõik on pooleldi võit.
Siinkohal tsiteeriksin brasiilia lüürikut ja romaanikirjanikku Paulo Coelhot: „Kaotusest me õpime, aga põgenemisega näitame ainult, et vaenlane on võitnud.“ Seega me peame võitlema, vastu astuma , kuid mitte selleks, et võita, vaid selleks, et õppida. Vastaksin ka Heinz Valkile, et see võidu päev ei saabu mitte ükskord tulevikus, vaid me võidame iga päev, lihtsalt me peame enda sisse vaatama ja mõtlema, mis asjad on kaotus ja võit meie endi jaoks.