Eesti keele suulise ja kirjaliku väljendusoskuse eneseanalüüs (0)

Karin Valt
01.2014
Eesti keele suulise ja kirjaliku väljendusoskuse eneseanalüüs
Kirjalik eneseanalüüs
Tugevused:
Minu esimeseks tugevuseks kirjalikes töödes on korrektne vormistus. Lõpetan tööd sellega, kas olen vormistusnõuded täitnud, näiteks oluline on rööpjoonduse olemasolu ja et lõigud oleksid enam-vähem ühepikkused. Pean seda tähtsaks, sest töö hindamisel on esmamulje oluline faktor. Töö esimesel peale vaatamisel, peab see nägema välja korrektne ning lugemist soosiv. Õnneks peeti õppeaine esimese ja teise kodutöö vormistust korrektseks.
Teiseks tugevuseks pean õigekirja. Õigekeelsusega pole mul viimasel ajal probleeme olnud. Ma ei saa väita, et kirjutan täiesti puhtalt, sest vahepeal võivad tulla hooletusvead. Näiteks kirjutade kiirustades ning paratamatult arvutis trükkides võivad mõned vead jääda kahe silma vahele. Õigekirja vigade vältimisel kasutan tihti järgmist taktikat: pärast teksti kirjutamist proovin tegeleda millegi muuga, et värske peaga uuesti kontrollida või siis äärmisel juhul annan kellegile läbilugemiseks. Tavaliselt teised näevad paremini teiste vigu kui iseenda omi. Mõne sõna kirjutamisel , näiteks kas peab kirjutama kokku või lahku, kasutan julgelt õigekeelsussõnaraamatut. Samas võin julgelt öelda, et esimeses tunnis tehtud etteütluses oli mul vähe vigu ning semestri eelviimases tunnis, kus lahendati erinevaid ülesandeid, polnud eriti vigu. Teadustöö aluste uurimistöös ei täheldatud ka eriti palju õigekirjavigu.
Nõrkused:
Oma suurimaks nõrkuseks kirjalikes töödes pean kiirustamist. Tihti jätan asjad viimasele minutile, mille tõttu võib töö tõsiselt kannatada. Proovin alati tähtaegadest kinni pidada ja soovin kellaajaliselt õigel ajal esitada, kuid seejuures võin tehtud töö pealiskaudselt läbi lugeda ja mitte märgata rumalaid vigu.
Kiirustamise tagajärjel võivad mul tekkida väga pikad liitlaused. See teeb lugejale lause mõttest arusaamine keeruliseks ning lause alguses esitatud mõte võib ära kaduda. Näiteks 12ndas klassi kirjandis kirjutasin : „Kui praeguste 14-22- aastaste inimeste vanemad olid samas vanuses iseseisvamad, egoistlikumad ning üritasid ise eesmärke saavutada, siis 2009.aastal tehtud uuring 15-29-vanuste seas näitas teistsuguseid tulemusi, mida võib pidada tänapäeva noorte üheks suurimaks probleemiks.” Arvan, et korrektselt peaks seda lauset kindlasti poolitama, lõpetades esimest lauset sõnaga tulemusi. Kahjuks sellist tüüpi vead tekkisid ka teises kodutöös ning refereerija ei saanud minu tööst aru.
Minu kirjalikes töödes esinevad ka sõnastusvead. Esineb probleeme sõnade järjekorraga ja ka lausete tähenduse selgusega. Põhjuse ajendiks on kiirustamine ning ebakindlus, sest vahel võin ma muuta mitu korda ühte lauset ja esimest poolt ei loegi läbi. Hea näitena toon välja lause teise kodutöö kokkuvõttest: „Minu arvates jäi puudu selles teadusartiklis, et ei analüüsitud lääne maailma jaoks kõige ohtlikkumat terroriorganisatsiooni Al Queda.” Lause mõttest on raske aru saada ja selle paremaks mõistmiseks oleks pidama kirjutama: Minu aravates oleks pidanud analüüsima selles artiklis lääne maailma jaoks kõige ohtikumat terroriorganisatsiooni Al Queda. Sedagi märkas refereerija ja kommenteeris: „Mitmed laused olid arusaamatult sõnastatud”. Kiirustamine tekitab ka vigast öeldiste paiknemist. Näiteks teadustöö aluste uurimistöös kirjutasin: „Paljudes osades peetakse päikesepaistelist poliitikat võetuna Willie Brandti poolt.” Arvan, et korrektselt peaks olema järgnevalt: „Willie Brandt on võtnud arvesse päikesepaistelist poliitikat.”
Minu kolmas negatiivne külg kirjalikus eneseväljenduses on sõnakordused. Kirjutades jääb mul tihti puudu sõnadest ning siis ei jõua välja mõelda sünonüüme. Juhtubki nii, et terves lõigus kordan igas lauses ühte ja sama sõna. Ühes proovikirjandis täheldati, et võiks rohkem kasutada erinevaid sõnu. Samas vahel kasutan ühes lauses liiga palju võõrsõnu, millest lugejal on raske aru saada, näiteks teises kodutöös kirjutasin: „Väike osa uuringust on aadresseeritud fokusseerima irratsionaalselt enesetapu käitumisest üksikisiku vaadetest.” Nagu näha kolm sõna lausest on võõrsõnad ja kodutöö nn parandaja märkis, et lause on võõrsõnu täis.
Mida ma kirjalikus eneseväljenduses edaspidi silmas pean?

Sõnastusvigade parandamiseks püüan vältida sõnakordusid ja otsetõlkimist. Otsetõlkimisega kaasnevad arusaamatud eesti keelsed laused, seda vältides proovin ise sõnastada lauset, et oleks arusaadav ka teisele lugejale.

Lauseehituse parandamiseks proovin koostada lühemaid lauseid ning loen enne esitamist töö tähelepanelikult läbi, et vältida konarlikke lauseid.

Edaspidi ei jäta töö kirjutamist viimasele hetkele. Tunnis räägiti, et kõige parema kirjutamise nimel on hea enne teha kirjutamiskava. Edaspidi koostan kavandi , millest lähtudes hakkan oma tööd kirjutama. Olen kindel, et antud kursuse tööde madalad hinded on seotud viimasel hetkel kirjutamisega.
Suuline eneseanalüüs
Tugevused
Minu esimeseks tugevuseks suulise ettekande ajal on entusiastlik esitamine ja publiku tähelepanu võitmine. Soovin, et pealtkuulajad kuulaksid mind ja tunneksid huvi minu teema vastu. Samuti kasutan kehakeelt, et esitus ei oleks tuim ega üksluine. Väldin esitamise ajal istumist, sest minu arvates on selline teguviis publikule solvav. Istumine tähendab ebakindlust ja ükskõiksust kuulajate vastu ning märkasin, et need esiatjad, kes istusid , lugesid paberilt maha ja ning neid oli halvasti kuulda.
Teiseks tugevuseks pean ma esitamist ilma materjalideta. Enne esitamist teen paar korda läbi, et teema oleks enam-vähem peas ja probleemide korral on slaidid alati toetavad . Kümne minuti jooksul on publikule kurnav edasi anda palju infot, mille tõttu toetun maksimaalselt viiele põhipunktile. Proovin lisada ka igale punktile isiklikke näiteid, mis teeb kindlasti kuulamist huvitamaks. Tagasisides kirjutati ka, et mul olid head isiklikud näited.
Nõrkused
Minu suurimaks probleemiks suulises eneseväljenduses on närveerimine, millega kaasneb kiirustamine. See teeb kuulajatel kõne jälgimise ja arusaamise keeruliseks. Ma satun pabinasse ja selle tagajärjel kannatab diktsioon. Kuigi tavaliselt mul ei esine tõrkeid pikemate sõnade ja numbrite lugemisel, siis esitluse ajal tekkis sellega probleeme. Kiirustamine esitluse ajal tuleneb sellest, et tavaelus räägin ka keskmiselt kiiremini ja kõne ajal soovin inimesi publikut köita erinevate näidetega. Samuti on probleemiks vähene ajaline ettevalmistus, mille tõttu ei oska täpselt arvestada, kui kaua ma esitan oma teemat.
Nagu ka kirjalikus eneseväljenduses on minu probleemiks töö tegemise jätmine viimasele hetkele. Valisin viimasel minutil teema, mis ei osutunud eriti edukaks. Selle kursuse raames sain tagasisidemelt teada, et minu valitud teema „ Savisaar ja Tallinn” oli liiga aktuaalne. Paljud olid sellest teemast palju teadnud ning neile tundus see igav.
Mida ma suulises eneseväljenduses edaspidi silmas pean?

Esitluse koostamist ei tohi jätta viimaseks minutiks. Tuleb ohverdada rohkem aega hea teema valimisele, et inimesed oleksid huvitatud teemast.

Edaspidi proovin vältida kiirustamist, mille tõttu on minust raskem aru saada. Kaasnenud kiirusega proovin tulevikus vältida sõnastus probleeme.

Tulevikus proovin tegeleda rohkem avaliku esinemisega. Arvan, et ühe korraga ei õpi hästi esinenema. Samuti räägitakse, et pidev harjutamine säilitab enesekindlust ja lihvib korrektset esitamist.