Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Novelli tunnused "Kevad Supilinnas" (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Novelli tunnused:
  • Vähe tegelasi – novellis „Kevad Supilinnas“ peategelene on küünik Ülo Leib, kelle ümber kogu tegevus tiirleb. Kõrvaltegelasi on väha, neid pole nimepidi mainitud ning nende tegevus on minimaalne.
  • Lühikene
  • Ootamatu lõpuga (puänt) – Ülo Leib saab lõpuks ootamatu üllatuse osaliseks . Lugejale jääb mõistatada,mis oli kogu selle loo sügavam mõte.
  • Tihe sündmustik – kõrvaltegelased ja stseenid vahetuvad kiiresti, tegevus toimub kogu aeg.
  • Puuduvad liigsed detailid – väga lühidalt on antud ülevaade ümbritsevast, liigsed detailid on mainimata jäetud. Keskendutakse tegevusele ja loo sisule .
    Leian, et novelli kandev mõte ja sõnum on inimestele näidata, et lõpuks saab iga pahategu teenitud karistuse ning elu on täis ootamatusi – siis kui inimese seda kõige vähem oodata oskab, juhtub midagi. Ülo Leib käitus teistega inetult – ta solvas teisi ning naeris nende rumaluse üle - mitte millegagi polnud mees rahul.
    Lõpuks sai aga mees täiesti ootamatu üllatuse osaliseks. Üllatus oli nii suur, et mees hakkas rõõmust naerma – ta ei jõudnud aru saadagi, et peagi ootab teda ees tõsine õnnetus. Nii saigi teistele halba teinud mees teenitud karistuse.
    Künism tähendab teisisõnu häbematust, jultumust ja jõhkrat avameelsust. Loetud novellis kutsuti Ülo Leiba küünikuks, sest ta ei suutnud pea millestki rõõmu tunda. Peaaegu kõiges ilusas nägi mees vaid halba. Teda ärritas teiste inimeste heameele nägemine - seepärast käitus ta nendega inetult ja avaldas avameelselt oma arvamust toimuva kohta.
    Ka igapäevaelus tuleb ette olukordi, kus mõni inimene näeb kõiges vaid negatiivset. Ollakse nii pessimistlik, kuid tegelikult pole selleks põhjust. Vahel on inimesed, kes just armsamast lahku käinud, kibestunud ja küünilised. Teiste armunud paaride nägemine mõjub valusalt ning seda üritatakse inetuid kommentaare öeldes varjata. Tegelikult tuleks aga mõelda just positiivselt ja tunda armunud inimsete üle rõõmu.
    Saatuse iroonia all peetakse tavaliselt silmas olukorda, kus saatus kas maksab kätte või siis nii öelda tögab ehk naerab inimese üle. Novellis „Kevad Supilinnas“ käitus küünik Ülo Leib teistega väga inetult. Just kui saatuse tahtel juhtus mehega lõpuks õnnetus. Enne seda jõudis aga Ülo tõelise üllatuse osaliseks saada. Kui enne ei suutnud teda mitte miski rõõmustada ega üllatada, siis taevast alla langev kivi tegi ta tuju väga heaks - Ülo unustas sel hetkel kõik muu. Võibki öelda, et saatuse iroonia lasi Ülol kordki rõõmustada, kuid kohe pärast seda sai ta telliskiviga pähe.
    Novelli pealkiri on „Kevad Supilinnas“. Tegevus võib toimuda kevadel kohas, mida kutsutakse Supilinnaks. Samas aga tundub see pealkiri sügavamõttelisem ning metafooriline.
  • Novelli tunnused-Kevad Supilinnas #1
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-04-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor tukiii Õppematerjali autor
    "Kevad Supilinnas", Mehis Heinsaar, novelli tunnuste analüüs teose põhjal, näited.

    Sarnased õppematerjalid

    Mats Traadi-Harala elulood-Uurimistöö
    68
    doc

    Mats Traadi „Harala elulood” Uurimistöö

    Mats Traadi ,,Harala elulood" -- ühe rahva portree ja saatus Uurimistöö Sissejuhatus Mats Traadi kirjutatud ,,Harala elulood" sisaldavad 168 epitaafi. Iga tegelase lugu on teisest erinev, samuti ka aeg, milles tegelased elavad. ,,Harala elulood" toovad lugeja nõukogude ajast aastasse 2001, mil ,,Harala elulood" täiendatuna ilmus. Uurimistöö koostaja valis selle teema osalt varasemate kokkupuudete pärast teatriklassis õppides, kui eksamietendusel esitati mõningaid epitaafe ,,Harala elulugudest". Antud teema andis palju võimalusi oma fantaasia rakendamiseks ja see oli samuti üks valiku põhjusi. Põhilise osa uurimusest hõlmavad tegelaste nn. ankeedid, kus on analüüsitud igaühe teatavaid omadusi ja fakte tema kohta. Samuti sisaldab see uurimus ajaloolise tausta analüüsi, mis näitab, milline oli tolleaegne elu. Lähemalt on uuritud meeste ja naiste osakaalu, surmapõhjusi (kõik teose tegelased peale üh

    Kirjandus
    Kirjandus
    9
    docx

    Kirjandus

    Sama motiiv on ka ,,Ametniku surma" juures. Tsehhovi väike inimene on ise süüdi, Tsehhov nõuab väikeselt inimeselt inimeseks saamist (et oleks eneseväärikus). Tsehhovi väikest inimest iseloomustab käitumise automatism ­ kuidas madalate ja kõrgematega käituda: esimestega üleolev, teiste ees lömitab ja oma isiksus nagu puudub. automatism ­ kiire voolav monoloog, mille üle subjekti kriitikameelel puudub kontroll; mõtete tüeline käik, ilma et mõistus neid kontrolliks tsehhovi novelli tegelastel on psüühika lihtsustatud ja nad käituvad kui nukud, kes ei mõtle, kuidas nad käituvad ja saavad alles hiljem aru, mida nad teinud on. autoritest, keda võiks teada i. turgenev, pärisorjust kritiseeriti, ühiskond taandarenes ja kuidas see mõjutas inimest, ühiskonnas valitsevad situatsioonid(poliitilist situatsiooni kirjeldati ­ inimese vastutus), haridus, armastus, sõprus ja sotsialismi ideed olid ka mõned ideed.

    Kirjandus
    11-klassi kirjanduse eksam
    33
    odt

    11. klassi kirjanduse eksam

    1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus 2. Vabalt valitud teose analüüs. 3. Rühmitused Noor- Eesti 1904-1915 Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Aino Kallas, Kristjan Raud, Villem Grünthal Ridala, Bernhard Linde, Johannes Triik Sisu: laiapõhjaline, pearõhk kirjandusel. Avaartikli 1. albumis kirjutas Gustav Suits: "Enam kultuuri! See olgu kõigi vabastavate ideede elemendiks/.../Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks." Väljaanded: 5 albumit I 1905, II 1907 (keskendub ilukirjandusele), III 1909 (sensatsioon, jahmatab avalikkust, keskendub kunstile, essee "Ruth" J.Randvere, prantsuse sümbolistid, C.Baudelaire "Raibe" tõlkis J.Aavik), IV 1912, V 1915. 1910-11 ajakiri (6 nr). Oma ajast ette rutanud, mistõttu väljaandmine lõpetati- Eestis polnud veel nii palju kõrgelt haritud lugejaskonda. Peale 3. numbri ilmumist arvustati rühmituse taotlusi ja loomingut taunivalt mitmel pool. Samanimeline kirjastus

    Kirjandus
    Kirjanduse eksami küsimused
    59
    doc

    Kirjanduse eksami küsimused

    kirjanduse eksami küsimused 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus. Seos teiste kunstiliikidega. Ilukirjandus ehk belletristika. Tekstid jagunevad: teaduskirjandus (teatmeteosed, uurimustööd, referaadid), publitsistika (artiklid, uudised, intervjuud, reklaamid), ilukirjandus (novell, sonett, tragöödia, draama, ...), tarbetekstid (telefoniraamatud, õpikud, viidad, kalendrid), graafilised (skeemid, joonised, tabelid), elektroonilised tekstid (e-mail, msn, sms, reklaam netis). Ilukirjanduse alaliigid: proosa, lüürika(luule), ja näitekirjandus(dramaatika). Ilukirjanduse funktsioonid: emotsioonid, silmaringi laiendamine, meeleolustik, faktid, keeleoskus. Proosa: müüt, naljand, romaan, novell, mõistatused. Miniatuur: ,,Poiss ja liblik" ­ Tammsaare. Luule: haiku (E. Niit), sonett (M. Under), ballaad (M. Under), ood (Peterson), pastoraal (Peterson). Lüroeepika: eepos, valm (jutustava sisuga, tegelased tihti loomad, lõpus moraal), poeem, värss. Jõgiromaan: tegelased kattuvad erin

    Kirjandus
    Kirjanduse eksam
    58
    doc

    Kirjanduse eksam

    Sisu: 1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega..................+2 3. Kirjanduslikud rühmitused (4)..................................................................+3 4. Saaremaalt pärit kirjanikke..........................................................................4 5. August Kitzbergi draamalooming.............................................................+4 "Kauka jumal".........................................................................................+5 6. Betti Alveri looming + 1 luuletus peast....................................................+6 7. Edvard Vilde draamalooming...................................................................+6 "Pisuhänd"...............................................................................................+7 8. Fjodor Tostojevski elu ja looming + "Idioot"...........................................+8 Lühike sisukokkuvõte "Idioot".......................................................

    Kirjandus
    KIRJANDUSE EKSAMI PILETID
    42
    doc

    KIRJANDUSE EKSAMI PILETID

    Nehljudov. Perekonna ees- ja perekonnanimi langevad kokku Tolstoi esikteose ühe peategelasest aadliku nimega. Tahab viia silla, või rääkida sellest peategelasest, et kasvaski niisugune noormees, kes pole sugugi halb. Kasvanud niisugune noormees, et ei vastuta oma tegude eest. Lihavõttepühade eel sõidab Nehljudov maale. Vene kiriku ombed on hoopiski grandioossemad ja seal on sugulaste mõisas imearmas Katjusa, sõna otseses mõttes võrgutab ta ära, räägib ja räägib. Kevad ja nii ilus noormees. Kõik lähebki täpselt nõnda, et järgmine kohtumine on tõesti kohtus, kui Katjusa on kohtualune bordellist, kus süüdistatakse varguses ja kliendi tapmiseks, Nehljudov, kes tema allakäigus süüdi on, on vandekohtunik, kes tegelikult seda tüdrukut absoluutselt ära ei tunne. Pikkamisi hakkab meenuma. Elu ja töö avalikus majas on selline, mis jätab naisterahva näole jälje. Nüüd pikkamisi tunneb Nehljudov Katjusa ära, algab tema uuestisünd. Katjusa ka

    Kirjandus
    Kirjanduse koolieksam 2011 piletid
    33
    docx

    Kirjanduse koolieksam 2011 piletid

    Rabelais. Dante Alighieri ,,Jumalik komöödia", Francesco Petrarca ,,Africa", Giovanni Boccacio ,,Dekameron" Giovanni Boccacio ,,Dekameron" See on kümne päeva raamat, mille alguses annab autor ülevaate 1348. aastal möllanud katkust. Et hoiduda katku nakatumast ja mitte näha õnnetusi, lahkub linnast 7 neidu ja kolm noormeest. Nad veedavad koos 15 päeva mängides mänge ja rääkides lugusid, kokku kümme päeva. 10 päeva*10 inimest=100 novelli. Kesksel kohal on novellides inimene. Ta peab olema tark, haritud, osav, vahva, tugev ja kauni välimusega. Neljas päev, viies novell Tegevus toimub Messinas, kus elavad kolm venda. Vennad olid kaupmehed, kes said pärast isa surma said rikkaks. Vendadel oli ka õde Lisabetta, keda nad veel mehele polnud pannud. Lisabetta oli väga kaunis ja tark.Vendade kaupluses töötas noor pisalane Lorenzo, kes korraldas vendade äri. Lisabetta ja Lorenzo hakkavad üksteisele pööraselt meeldima ning

    Kirjandus
    Kirjanduse eksam
    55
    doc

    Kirjanduse eksam

    Kirjanduse eksami piletid 1. Ilukirjanduse olemasolu ja seos teiste kunstiliikidega.(+) 2. Vabalt valitud teose analüüs.(+) 3. Kirjandus rühmitused 20 saj. algul.(+) 4. Saaremaalt pärit kirjanikke + 1. teos vabalt valitud.(+) 5. Kitzberi draama looming. 2 periood. ,,Libahunt", ,,Kauka jumal"(+) 6. P. Alveri looming + 1 luuletus peast.(+) 7. Vilde draama looming + ,,Mäeküla piimamees"(+) 8. Dostojevski elu ja looming.(+) 9. Dostojevski romaani ,, Idioot" analüüs.(+) 10. Juhan Liivi looming ja elu + 1 luuletus.(+) 11. Lev Tolstoi elu ja looming.(+) 12. Visnapuu elu ja looming + 1 luuletus.(+) 13. Tolstoi romaani analüüs.(+) 14. Heiti Talviku luule + 1 luuletus(+) 15. Tsehov looming(+) 16. Tsehov elu looming(+) 17. Marie Underi elu ja looming + 1 luuletus.(+) 18. Eepika olemus: romaan ja selle liigid. (+) 19. Hemingway elu ja looming. ,,Kellele lüüakse hingekella"(+) 20. Tammsaare elu ja loomingu ülevaade.(+) 21. Remarque looming + romaanide vaatl

    Kirjandus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun