Miks tahavad noored Eestist lahkuda? (0)

Miks tahavad noored Eestist lahkuda?
Noorte lahkumine kodumaalt on saanud 21. sajandil aktuaalseks teemaks, seda küsimust on kajastatud nii poliitilistes diskussioonides kui ka ajakirjanduses. Vanuseliselt on enim emigreerunuid vahemikus 20-30 eluaastat. Välismaal elavate noorte täpset arvu pole hetkel teada. Olenemata sellest, et neid on rohkem kui kakssada tuhat ning see arv kasvab iga aastaga. Statistikaameti andmetel elavad Eestlased meelsamini pigem teises riigis kui kodumaal. Mis siiski sunnib noori Eestist lahkuma ?
Välisriikides on võimalik teenida suuremat palka, isegi kui Eestis hästi tasustatud töökohtadel. Eesti noori motiveerib suur palk niivõrd, et ollakse valmis selle nimel oma kodumaalt lahkuma. Näiteks on statistikaameti andmetel emigreerub Soome ligi 3000 inimest igal aasta. Välismaal on palgad kõrgemad, kuid kas on see väärt kodumaa ja eestluse hülgamist? Välismaal töötades ei saa suhelda oma emakeeles, ilma jäädakse Eesti traditsioonidest. Eestlased on valmis tegema ka raskemaid ja keerulisemaid töid, mida kohalikud elanikud ei väärtusta. Kõik noored tahavad suurt palka ja ilusamat elu, aga riigist põgenemine ei lahenda seda probleemi. Inimesi ei saa süüdistada selles, et ta tahab saada oma panuse eest ühiskonda suuremat tasu
Eestis leidub noori, kes soovivad oma haridusteed jätkata hoopis välismaises kõrgkoolis. Selleks asutakse õppima ülikoolidesse endale meelepärast ametit. Välisriigis omandatud kõrgharidusega ei pruugi tööd saada leida Eestis, sest meil lihtsalt puuduvad väga spetsiifilisi oskuseid nõudvad töökohad. Selle tulemusel on noored sunnitud töötama ka välisriikides. See mõjub jällegi majanduslikult Eesti riigile negatiivselt Välismaal õppides tuleb veenduda ka selles, kus edaspidi soovitakse tööd leida. Eesti ülikoolid on küllaltki mainekad ja annavad kvaliteetse hariduse. Seega tuleb vaadata kõigepealt üle siine olukord, mitte hakata kritiseerima
Eestlase lahkuvad riigist seoses kliima ja seiklushuviga. Inimestele tundub, et just soojemates riikides on palju paremad kliimatingimused, neil rohkesti päikest ja talvel pole väga külm. Sellegi poolest nad ei arvesta probleemidega, mis neid seal ees ootavad . Eesti asukoht on tegelikkuses soodsas geograafilises asendis, meil pole maavärinaid ega vulkaane . Näiteks tunnevad Jaapanis elavad inimesed tihti hirmu maavärinate pärast, sest need võivad igahetk saada neile saatuslikuks. Kodumaal elades on kindlasti palju turvalisem ja kaitstum ilmastiku olude eest kui välisriikides). Inimesed on tõesti tihti seiklushuvilised ning soovivad külastada mitmeid riike, aga see ei tähenda ilmtingimata, et teie teise riiki peab elama jääb. Reisida on võimalik nii, et tunduv tutvud kultuuriga ning hiljem tulla kodumaale tagasi. Reisimine on igati positiivne ja teretulnud nähtus, kuid pärast rännakuid on mõnus jälle koju jõuda.
Välismaal võivad palgad olla suuremad, kuid see ei tähenda, et Eestist põgenemine mõjub hästi nii riigile kui ka rahvale. Tegelikkuses saavad mõlemad pooled kannatada nii kultuurselt kui ka rahaliselt. Hariduse saamiseks ei tohi kohe kindlasti kritiseerida meie ülikoole, need piisavalt mainekad ning suudavad pakkuda tööturul kõrget konkurentsi teiste inimeste seas. Eesti kliimal pole midagi viga, me saame turvaliselt ja kaitstult elatud. Riigi heaolu sõltub enamalt, kuidas hinnata olukorda hinnata teiste riikidega.