Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kuu ja kuuepenniline (0)

1 HALB
Punktid
Raamatu alguses on mees rikkast soost ja heal järjel, tal on naine ja kaks last, ühel päeval otsustas ta minna mila midgai ütlemata pariisi elama, naine ei teadnud temast midagi ja saatis oma tuttava teda üle vaatama. Sel ajal oli naine kindel ei jäta kunagi oma meest ja ei lahuta, kui aga sõber tagasi tuli ja teatas, et mees oli otsustanud maalimisega tegeleda, hoolimata sellest et ta polenud kunagi seda teinud, siis naine mõtles ümber ja tahtis koheselt lahutust. Naine jäi koju elama ja teda ei huvitanud enam mis mees teeb edasi, mees aga hakkas elama väga halvasti ja kiduralt, tal ei olnud raha, teenis seda vaid malet mängides, käis igal lõunaajal kohvikus seda tegemas. Üks sõrba tuttav maalija ( Dick ) oli kuulnud mehest ja ta aitas sõbral ta üles otsida. Nad kohtusid taas ja mehel(charles strickland) oli sama vana komme , kus ta lasi teistel oma jookide eest maksta, ta oli mõtlemiselt üsna heidik ja ei kartnud kellelegi halvasti öelda, käitus naiste suhtes ebaviisakalt. Töötas maalijana peale seda kui ta kaasa võetud raha otsa sai, ta maalis väga hästi kuid teda ei huvitanud mida teised tema töödest arvasid ja niisiis ta ei andnud neid ka müüa. Jõuluõhtul said nad teada kus Str. Elas ja äksid teda vaatama, ta oli raskesti haige, voodis . Dick tahab tuua enda juurde et teda ravida kuid ta naine ei luba, ja ta pani mehele valiku kas tema või siis stri . Lõpuks aga suutis ümber veenda. Stir oli haige 6 nädalat. Naine ei rääkinud stri.iga kordagi kuid kandis tema eest hoolt.talle meeldis panna inimesi enda järel koristama , ühel päeval kui nad koos maalisid, siis ajas stir. Dircki oma kodust välja ilma sõnagi ütlemata. Dirck tahtis teda välja ajada ja siis selgus et ta oma naine oli ka otsustanid striga koos minna..enne seda naine ei sallinud teda üldse. See oli dirckile suureks üllatuseks. Ta üritas stiri kägistada kuid too paiskas ta pikali. Tali oli mingi imeline võime meeste üle.( enne seda oli naine Blees öelnud et kui stri tuleb siis juhtub midagi halba) Dirck otsustas armastuse tõttu ise minna et ta naine saaks õnnelikult ja rahamuresid katrmata olla. Ühel õhtul sai dirck teada stir oli bleesi jätnud ja too oli võtnud mürki. Kui dirck läks tagasi oma korterisse leinama siis leidis ta sealt viimase stir. Tehtud pildi see oli alatsi blance, selle asemel et sea hävitada viis ta selle ( hollandist pärit dirck) stir tahtis vaid üksindust ja et ta naine ta rahule jätaks. Ta tahab minna troopilisele saareleselleks saareks oli tahhiti. Seal kohtas ta kapten nicolsit, ta oli viskilembeline ja kuulujutte rääkiv, ta teadis triclandi juba enne saarele jõudmist, tema ütleski et sinna tulla. Tal oli naine kes oli uhkelt riides aga väga kole . Stricland abiellus uuesti? Tiara sonson, talle meeldis nali, ilusad mehed jajms. ( class of winw)ta oskas väga hästi süüa teha, egi suitsu, oli alati valmis oma kogemusi jagama, tall oli 6 nmeest 6 ja NÄIDEEEE)stricland käis tema juurde sööma ja seal kohtas üht eorbu, järsku võlus stric ka selle naise, ..orb unistas temaga abiellumisest(adda?) et tema eest hoolt kanda j asüüa teha.. toimusid suured pulmad, , kirik oli täis putukaid, toimusid erinevad pidustused, ne neil oli laps, stricland maalis kõiki aga kõige rohkem actat, stricland tundis end väga õnnelikult actaga...ta oli temasse armunud ise seda teadmata, dr gutra, tal oli temast kahju , ta arvas etta on midagi öelda aga miidagi takistas seda, (inglise maalija) acta oli pärismaalane ja õppis kinglise ja ??keele ära....kui doktor kohtas stiri.. tal on hirmus haigus, zileppa(silepa) leprecy, (stir maalis maja seinud) talle ta andis arstie ühe pilid , ja ütles et kunagi on see väga väärtsuslik, stir ütles et ta läheb mägedesse..ja peab ta tapma .. kui ta jätab siis acta poob end üles. Naised on veidrad olendid, sa võid neid peksta ja teha aga nad ikka armastavad sind...ja siis otsustas ta jääda:D inmesed olid vihased et acta pesi mehe riideid jõkke ja teda ähvardati rahva poolt... mees ei onud kunagi moidagi teinud ja nüüd hakkas ta acta eest hoolitsema ja puhastas ta haava..2 aastat hiljem ja arst otsis actat , seal nägi ta majas maale seintel, ...(tal oli koguaeg kaasas kujuke) arst kuulis nuttu majast acta nuttis, ja arst mattis ta ära, ta oli torganud endal silmad välja ja acta põletas oma maja maha kus need maalid olidacta oli lubanud oma mehele et ta põletaks ooma maalid peale surma, ja kõik hävis ta elu oli sellega täiuslik..
Kuu ja kuuepenniline #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-04-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 17 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Sirjemagi Õppematerjali autor
Kokkuvõte

Sarnased õppematerjalid

Kirjanduse eksami küsimused
59
doc

Kirjanduse eksami küsimused

kirjanduse eksami küsimused 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus. Seos teiste kunstiliikidega. Ilukirjandus ehk belletristika. Tekstid jagunevad: teaduskirjandus (teatmeteosed, uurimustööd, referaadid), publitsistika (artiklid, uudised, intervjuud, reklaamid), ilukirjandus (novell, sonett, tragöödia, draama, ...), tarbetekstid (telefoniraamatud, õpikud, viidad, kalendrid), graafilised (skeemid, joonised, tabelid), elektroonilised tekstid (e-mail, msn, sms, reklaam netis). Ilukirjanduse alaliigid: proosa, lüürika(luule), ja näitekirjandus(dramaatika). Ilukirjanduse funktsioonid: emotsioonid, silmaringi laiendamine, meeleolustik, faktid, keeleoskus. Proosa: müüt, naljand, romaan, novell, mõistatused. Miniatuur: ,,Poiss ja liblik" ­ Tammsaare. Luule: haiku (E. Niit), sonett (M. Under), ballaad (M. Under), ood (Peterson), pastoraal (Peterson). Lüroeepika: eepos, valm (jutustava sisuga, tegelased tihti loomad, lõpus moraal), poeem, värss. Jõgiromaan: tegelased kattuvad erin

Kirjandus
11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted
99
doc

11. klassi kirjanduse eksami konspekt + raamatu kokkuvõtted

1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur Reklaam Gloobus

Kirjandus
A dumas Kolm musketäri terve raamat
0
docx

A.dumas Kolm musketäri terve raamat

Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep?

Kirjandus
Kirjanduse eksam erinevad PILETID
33
rtf

Kirjanduse eksam erinevad PILETID

PILET NR1 - ILUKIRJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS, SEOS TEISTE KUNSTILIIKIDEGA (SELLE JAOTUS) Teaduskirjandus Publitsistika Tarbetekstid Graafilised Elektroonilised väitkirjand (ajakirjandus) eeskirjad tekstid tekstid artikkel uudis päevik kaardid telekas essee kuulutus juhised gloobus internet uurimustöö reklaam spikker skeemid arvuti referaat artikkel reklaam plakatid telefon koomiks kuulutused e. grafiti reportaaz fisid tatoveering kiri kujundatud tekstid Ilukirjandus ehk belletristika (kirjandus kui kunst) I Eepika ehk proosa 1)Rahvaluule muinasjutud - " 3põrsakest" muistendid ehk müüdid - Suur Tõll naljandid - "Peremees ja sulane" Leida Tiagme anekdoot mõistatused vanasõnad( lühike, terviklik, hinnanguline ja

Kirjandus
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017
82
doc

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017

PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps

Kirjandus
12-klassi kirjanduse lõpueksami koolieksami piletite põhjalikud vastused
112
doc

12. klassi kirjanduse lõpueksami/koolieksami piletite põhjalikud vastused

Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sünd

Kirjandus
Suuline exam
69
doc

Suuline exam

1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal

Kirjandus
tammsaare tode ja oigus i-9789949919925
345
pdf

tammsaare tode ja oigus i-9789949919925

See e-raamat on skaneeritud ja koostatud Tartu Linnaraamatukogus Tartu, 2011 I See oli läinud aastasaja kolmanda veerandi lõpul. Päike lähenes silmapiirile, seistes sedavõrd madalas, et enam ei ulatunud valgustama ei mäkke ronivat hobust, kes puutelgedega vankrit vedas, ei vankril istuvat noort naist ega ka ligi kolmekümnelist meest, kes kõndis vankri kõrval. Varsti jõudsid teelised mäerinnakul nii kõrgele, et päikeses helendama lõid mehe nägu – laiavõitu, tugevate lõuapäradega, terassilmadega, lühikese, kuid tiheda musta habemega –, naise nukrad silmad, look ja hobuse kikkis kõrvadega pea. «Seal ta ongi, see Vargamäe,» lausus mees ja näitas käega üle soo järgmise väljamäe poole, kus lömitas rühm madalaid hooneid. «Meie hooned paistavad, teiste omad seisavad mäe taga orus, sellest siis rahva suus Mäe ja Oru, mõisakirjas aga Eespere ja Tagapere. Paremat kätt s

Kategoriseerimata




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun