Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mõista, mõista, mis see on? (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui sulg ?
Mõista, mõista, 
mis see on?
•  Kolmkümmend  kaks 
mehed ja nendel Üks 
ülem. 
 
Hambad ja keel
• Kaksteist venda 
üksteise, järel käivad .
  
Kuud
• Ise ei tea päev aga 
teistele näitab .
 
  
Kalender
•Mitte kuningas aga kroon 
olemas,
ei ole ratsanik , ja 
kannustab,
ei ole äratuskell aga teisi 
ärkab.
  
Kukk
•Viis venda -
Aastaid on võrdsed aga 
kasvu erinev.
  
Sõrmed
•Nutab kui laps, ulub kui 
koer?        
  
Tuul 
•  Ilma tuleta põleb?       
Päike
•Kasvab ja kahaneb, aga 
otsa ei saa?        
Kuu
•Virvipuu, värvipuu, üle 
metsa mõõdupuu?       
Vikerkaar
Hommikul sünnib, õhtul 
sureb ?      
Päike 
•  Tiivuta lendab üle 
maailma?      
Pilv
•Jaluta jookseb, käteta 
kisub, kõrita karjub, 
valuta vingub?       
Tuul
•  Sünnib sügisel, sureb 
kevadel?       
Jää
•Külm kui jää, valge kui 
sai, pehme kui sulg ?       
Lumi
•   Vinta -vänta, kinta-känta, 
silmapilgu sähvatus?      
Äike
•Üks uks, viis tuba?     
Sõrmkinnas
•Üks hani , kaks kaela?       
Püksid
•Viis venda, igal vennal 
ise kamber ?         
   
Sõrmkinnas 
•  Aitäh  teile tähele panu eest

Document Outline

  • Slide 1
  • Slide 2
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Slide 7
  • Slide 8
  • Slide 9
  • Slide 10
  • Slide 11
  • Slide 12
  • Slide 13
  • Slide 14
  • Slide 15
  • Slide 16
  • Slide 17
  • Slide 18
  • Slide 19
  • Slide 20
  • Slide 21
  • Slide 22
  • Slide 23
  • Slide 24
  • Slide 25
  • Slide 26
  • Slide 27
  • Slide 28
  • Slide 29
  • Slide 30
  • Slide 31
  • Slide 32
  • Slide 33
  • Slide 34
  • Slide 35
  • Slide 36
  • Slide 37
  • Slide 38
Vasakule Paremale
Mõista-mõista-mis see on #1 Mõista-mõista-mis see on #2 Mõista-mõista-mis see on #3 Mõista-mõista-mis see on #4 Mõista-mõista-mis see on #5 Mõista-mõista-mis see on #6 Mõista-mõista-mis see on #7 Mõista-mõista-mis see on #8 Mõista-mõista-mis see on #9 Mõista-mõista-mis see on #10 Mõista-mõista-mis see on #11 Mõista-mõista-mis see on #12 Mõista-mõista-mis see on #13 Mõista-mõista-mis see on #14 Mõista-mõista-mis see on #15 Mõista-mõista-mis see on #16 Mõista-mõista-mis see on #17 Mõista-mõista-mis see on #18 Mõista-mõista-mis see on #19 Mõista-mõista-mis see on #20 Mõista-mõista-mis see on #21 Mõista-mõista-mis see on #22 Mõista-mõista-mis see on #23 Mõista-mõista-mis see on #24 Mõista-mõista-mis see on #25 Mõista-mõista-mis see on #26 Mõista-mõista-mis see on #27 Mõista-mõista-mis see on #28 Mõista-mõista-mis see on #29 Mõista-mõista-mis see on #30 Mõista-mõista-mis see on #31 Mõista-mõista-mis see on #32 Mõista-mõista-mis see on #33 Mõista-mõista-mis see on #34 Mõista-mõista-mis see on #35 Mõista-mõista-mis see on #36 Mõista-mõista-mis see on #37 Mõista-mõista-mis see on #38
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 38 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-03-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor dika Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Mõistatused
5
doc

Mõistatused

MÕISTATUSED 1) Pool on temast üks jooginõu, pool hoiab rakmes härja jõu, kuid terve õitseb siniselt, kui lumi läinud kinkudelt. 2) Tules ei põle, vees ei upu, mullas ei mädane. 3) Laut lambaid täis, ühelgi pole saba. 4) Väike mees, terav kirves. 5) Valge poiss, rohelised juuksed. 6) Punane pullike, jõhvist lõoke. 7) Kuldkera keset koplit. 8) Ilma jaluta käib, ilma tiivuta lendab. VASTUSED: (1. kannike 2. nimi 3. leivad ahjus 4. mesilane 5. kartul 6. jõhvikas 7. päike 8. pilv) Üks teeb timp-tamp, teine teeb timp-tamp, kolmas teeb timp-tamp, neljas teeb timp-tamp, viies teeb karviuhti. (Hobune) Sööda kui venda, seo kui varast. (Hobune) Üks ait, neli nurka, iga nurga all nael rauda. (Hobune) Tüügas ülespidi, latv alaspidi. (Hobuse või lehma saba) Neli andjat, neli kandjat, kaks koerakaitsjat, üks parmupiits. (Lehm) Kuum kivi aida ääre all. (Lehma udar) Ma olen loodud karune, ei siiski karvu kanna ma. (Lehma keel) Rähn raiub raudses linnas. (Kell

Eesti keel
Mõistatused
15
pdf

Mõistatused

Väga tunnuslikult mõistatamisteemaline on muistend, kus mõistatamistoa lakke ilmub verine rusikas, punane käsi või must jäme sõrm, või siis vaatab ukse vahelt sisse punase lauguga hobune, pistetakse sisse verine hobusenahk, parsilt hüppab alla tahmane mees, sealt visatakse mõistatajate sekka verine vasikas, tuppa ilmub sarvik või must mees või juhtub muid koledusi. Igal juhul saadab aga võigast sündmust hääl, mis ütleb vormeli: "Mõista, mõista, mis SEE on!" Tihti esitatakse seda juhtumit karistusena mõistatajaile liiga rohke või liiga hilisõhtuse või valel ajal toimuva mõistatamise eest. Eesti vanemas pulmakombestikus tuleb ette humoristlik mõistukõneliste pulmakinkide tegemise tava. See akt oli nähtavasti läbinisti lubaduslik, sümboolne ja puhtsõnaline, tegelikku kinkimist ei toimunud. Nende mõistuvormelite hulgas on kümmekond sellist, kus on kasutatud mõistatustest laenatud kujundeid

Folkloristika alused
Hiir rätsepaks
57
doc

Hiir rätsepaks

Nägin unes, et olin veel pisike trull ja keksisin kodumäe nõlvakul, mu ümber lambad ja kadarik ning mänguks õhtuni aeg nii pikk. Oli kevad ja taevas nii sinine, all orus niit lillist kuldsilmine. Ei häirinud mõtteid päevade rutt, veel kastena kerge nii naer kui nutt... Muri ja Mall Õues kõndis väike Mall, leivapäts käes oli tal. Ja kui Muri nägi Malle, haukus, nurus, ütles talle: ,,Minu kõht on tühi ka, luba leiba hammusta!" Väike Mall oh hää ja pai: Muri tüki leiba sai. Korstnapühkija Korstnapühkija imelik mees: nägu must, pool pääd kübara sees, kõnnib tänaval, redel õlal, luud kaenla all... Hoia, Mann, ta tuleb ligi: tõuseb käsi lai, teeb sulle pai -- ning oled must kui pigi! Kiisu Õues jooksis kiisuke, meie Tiisu-Miisuke, luusis üksi pisi poju. Kes viiks kiisukese koju? Varblane Varblane, pisike linnuke, õue pääl nokitseb kaeru, Nakitseb, nokitseb

Kirjandus
LOODUSNÄHTUSED VANARAHVA KÜSITLUSES
32
docx

LOODUSNÄHTUSED VANARAHVA KÜSITLUSES

LOODUSNÄHTUSE D VANARAHVA KÄSITLUSES ÕPIMAPI SISU: 1. Sisukord .................................................................................... 2 2. Sissejuhatus ................................................................................ 3 3. Materjal õpetajale: ......................................................................... 4 3.1. Loodusnähtused........................................................................... 4 3.2. Vanarahva arvamusi ilma kohta......................................................... 9 3.3. Kuude rahvapärased nimetused, tähtpäevad ja ilma ennustamine vanasti......... 12 4. Tegevuskavad: .............................................................................. 18 4.1 .Õppekäik Carl Robert Jakobsoni Talumuuseumi..................................... 18 4.2 .Aastaajad (tunnused, nähtused)......................................................... 22 5. Ülesanded, katsed ja töölehed

Füüsika
Ülevaade erinevatest usunditest ja eesti vana usu määratlus nende taustal
20
doc

Ülevaade erinevatest usunditest ja eesti vana usu määratlus nende taustal

Ülevaade erinevatest usunditest ja eesti vana usu määratlus nende taustal Animatism: vägi on ebaisikuline. Palju väge on kõrgel ja madalal. Suur vägi on metsas – kivi, lohk, küngas, suurim puu. Igal puul on vägi, pole elusaid ega surnud asju. Palju väge on luudes, juustes, küüntes..vähe väge lihastes. Inimestel puudub hing. Niikaua kuni luustik on säilinud, võib inimene surnust üles tõusta. Suhe surnutesse on kartev ja seepärast luustik põletatakse. Et surnu üles ei tõuseks – seoti laip kinni, murti jäsemed või selgroog, suleti koobas, surnu torgati vaiaga läbi, maeti sügavamale.. Looma luusid süües ei murta, need viiakse metsa tagasi, kus neist uued loomad tekivad. Animism = esivanemate kultusaeg. usk hingedesse, haldajad, eestlastel emad-isad. Oruvaim, kivivaim. Tekivad iskustatud vaimolevused. Toimus mina-teadvuse moodustumine. Usuti, et inimesel on erinevad hinged: 1) kehahing – keha juures: hingushing, leil, toss 2) vabah

Usuõpetus
Õpetajaraamat
120
pdf

Õpetajaraamat

valise käitumise harjumusi; · anda võimalus koguda muljeid ümbritsevatest asjadest, nähtustest ja nende oma- dustest; · arendada peenmotoorikat (käelised tegevused, näpumängud); · tutvustada lapsi eesti kultuuritraditsioonidega; 2) arendada keelelisi ja vaimseid oskusi ning äratada huvi eesti keele vastu: · õpetada kuulama ja tajuma eesti keele kõla; · arendada oskust tähelepanelikult kuulata ja mõista eestikeelset kõnet tuttavates olukordades; · julgustada vajaduse ja võimaluse korral kasutama eestikeelseid väljendeid; · sisendada usku oma keelevõimekusse; · arendada õiget hääldust ja intonatsiooni; · tutvustada uut sõnavara õppekavas ette nähtud teemade raames; · harjutada uue sõnavara kasutamist töölehtedel kujutatut kirjeldades ning nende põhjal vesteldes; · arendada jutustamis- ja vestlusoskust tuttavates situatsioonides;

Eesti keel
Eesti vana usk konspekt
19
pdf

Eesti vana usk konspekt

EESTI VANA USK LOENG 1 08.09.2011 Animatism: vägi, usk kõige väetatusse, vägi on ebaisikuline · preamanism · vitalism · filossoofiline hülosoism x4 · panpsühhism - x3 areng ja nö tihenemine, tihenemine inimeses x2 x1 x4 on suurem väe tajuvus kui x1? Subjektiivne tajumine. Väe tajumine langeb kokku geograafilise eristusega. Välised märgid: -geograafiline eristusega (Nt. põdrad...suurem vägi millisel põdral?) -sarved, nende suurus -viljakus -juht -suurus -hääl -liikuvus -anomaalia(värv nt. Must/kollane-mürgine, Sinine-paradoksaalne värv, sest materiaalses maailmas sinist peaaegu ei esine) -lõhn Subjektiivne tajumine: -muutused tunnetes -muutused kehaaistingutes -vibratsioon -tasakaal -proportsioonide muutus jne. Inimene(vägi): -haavatavus(kõige vä

Eesti vana usk
Neid linde me tunneme
36
pdf

Neid linde me tunneme

A V E N Õ M M E · K A D R I J O O S T NEID LINDE ME TUNNEME Õ P P E M A T E R J A L L I N D U D E S T L E E V I K E R A S V A T I H A N E S I N I T I H A N E K Ü N N I V A R E S H A L L V A R E S H A R A K A S L I N A V Ä S T R I K S U U R - K I R J U R Ä H N P Õ L D L Õ O K E K O D U V A R B L A N E P Õ L D V A R B L A N E S U I T S U P Ä Ä S U K E K U L D N O K K K Ä G U VALGE-TOONEKURG A V E N Õ M M E · K A D R I J O O S T NEID LINDE ME TUNNEME Õ P P E M A T E R J A L L I N D U D E S T E E S T I M A A LO O D U S E FOND ­ TARTU 2006 Õppe

Bioloogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun