Arvamus küsitlus(15-20aastaste noorte seas)
Mis on Sinu meelest kõige suurem erinevus poiste ja tüdrukute
käitumise vahel?
Alvar vastas: „Poisid teevad rohkem lollusi kui tüdrukud.
Koolis näiteks ütlevad õpetajale halvasti. Tüdrukud on
korralikumad, õpivad paremini ja hoiavad end rohkem vaos.“
Andrese meelest on poistel paljudest asjadest ükskõiksem
arvamus kui tüdrukutel ja lisas : „Enamik tüdrukuid võtavad
asju tihtipeale liiga südamesse.“
Raimo sõnas, et poisid käituvad ülbemalt kui tüdrukud.
Kerli arvates suurem erinevus poiste ja tüdrukute käitumise
vahel on see, et tüdrukud muretsevad ja mõtlevad palju rohkem
asjade üle kui poisid.
Maria hinnangul on poisid äkilisemad ja tüdrukud rahulikumad
ning hoolsamad. „Poisid tegutsevad enne, kui mõtlevad,“ toonitas
ta.
Kanepi Gümnaasiumi õpilane Kärt Laine leidis, et poisid on
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2011-11-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
11 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ELaane
Õppematerjali autor
Tallinna Reaalkool LUGEMISHARJUMUSED TALLINNA REAALKOOLI ERI VANUSES ÕPILASTE SEAS Uurimistöö Taavi Pungas 11b Juhendaja: õp Sirje Jaup Tallinn 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 4 1. UURIMISTÖÖ ÜLDISED PÕHIMÕTTED ............................................................................... 6 1.1. Sihtgrupp .............................................................................................................................. 6 1.2. Ankeedi koostamine ............................................................................................................. 6 1.2.1. Üldised kaalutlused ......................................................
·Atroofilised armid ehk madalad õhukesed armid, mida eriti ei märka. Nende armide põhi võib olla veidi kortsus. ·Hüpertroofilised armid on nahast veidi kõrgemad armid, mis on sageli punakat värvi. (Akne armid, 2018) Joonis 2. Akne armide jaotus. (Akne tunnused, 2015) Vistrikud võivad põhjustada tõsiseid psühholoogilisi ja sotsiaalseid probleeme. Samal ajal kui tekib akne, kujuneb välja noore isiksus ja identiteet. Selles eas on ümbritsevate arvamus väga tähtis. Ollakse äärmiselt tundlik igasuguste kriitiliste märkuste suhtes, eriti kui need puudutavad välimust. Iga halvustav kommentaar võib põhjustada pahameelt ja muret, isegi stressi. Paljud häbenevad oma kahjustatud nahka ja loobuvad sellepärast oma hobidega tegelemisest või üldse teistega suhtlemisest. See tekitab omakorda stressi ja akne võib ägeneda, sest stressi all kannatav inimene ei hoolitse enam oma välimuse eest nagu varem või
Jõhvi Gümnaasium Jõhvi Gümnaasiumi noorte arvamus alaealiste abordi tegemise kohta Uurimistöö Kadriliis Rääsk, Kerli Hindo 11a Juhendaja: Erika Prave Jõhvi 2010 SISUKORD 1. Sissejuhatus........................................................................... 3 2. Teoreetiline taust..................................................................... 4 3. Empiirilised alused...
Murde- ja noorukiea probleemid *referaat- 9 detsember- arenguvaldkond /probleem *eksam- avatud materjalid, piiratud aeg, suuline [email protected] Assotsioonitest 1)murdeealine- probleemid (-) 2)teismeline- eneseuhkus(-) 3)nooruk- välimus (+) *Sõnade tähendus- näitab meie hoiakut ja suhtumist selle inimese suhtes, kellega me oleme kontakstis. Oluline kui sa murdeealisega koostööd teed, kuidas sa teda nimetad. Teemad(1.loeng) 1Murde- ja noorukiea mõiste ja koht elukaares 2Müüdid 3Definitsioon noorukiea kohta 4Noorukiea kui vanuseperioodi varieerumine 1.1Murde- ja noorukiea mõiste *Murdeiga ehk puberteet(kasutakse meditsiinilises terminoloogias) ehk mürsikuiga(rohkem kasutatakse arengupsühholoogias)- on suguküpseks saamise iga. See on protsess kus inimese produktsiooni organid hakkavad funktsioneerima. (ld.keeles pubertas- meheiga, suguline küpsus, sigimisjõud, mehisus, mehejõud) Tal on puht maskuliine tähendus. *Nooruki
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Eripedagoogika osakond BLA BLA ÕPILASTE SOTSIAALSE ARENGU JA SOTSIALISEERUMISE MÕISTED. PEREKONNA MÕJU ÕPILASTE SOTSIAALSELE ARENGULE Referaat Juhendaja BLA BLA Tartu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Referaadi eesmärk on lahti seletada mõned tähtsamad mõisted seoses õpilaste sotsiaalse arenguga ning selgitada nende olulisust. Lisaks tutvustatakse selles töös erinevaid kasvatusstiile ja nende põimumisi. Referaadis püütakse anda vastused küsimustele, nagu mis on perekondlik kasvatusstiil, kuidas kujunevad soorollid, mis vahe on autoritaarsel ja autoriteetsel kasvatustiilil ning millist mõju avaldavad tüüpilised äärmuslikud kasvatustiilid lapse isiksusele. Töö jaguneb kolmeks peatükik
ja isiksuse haavatavusel. Tihti on anorexia haiged väga tundlikud, eriti oma välimuse ja kehakaalu suhtes. Sageli on see suureks eneseväärtuse näitajaks. Nad on tavaliselt pärit perekonnast, kus ollakse heal järjel ja kus on tähtsal kohal olla edukas. Sageli on rohkem tähelepanu pööratud tegude tulemusele, hinnetele, saavutustele. Vähem on tähtsaks peetud seda, kuidas inimene ennast tunneb ja mida üle elab. Oma osa häire kujunemises omab ka ühiskondlik ja kultuuriline taust. Arvamus, et hea välimuse ja madala kehakaaluga inimene on edukas igas elu valdkonnas viibki kehakaalu ja välimuse ületähtsustamisele. Tähtis on ka meedia mõju, kus hinnatakse inimest, kes on kõhn ja hea figuuriga (missi valimised, modelliks olemine). Kõige olulisem on aga siiski perekonna mõju, omavaheline läbisaamine ja usaldus. Häire avaldub alatoitumises ja sellele lisanduvates hormonaalsetes ja ainevahetuslikes muutustes.
Iisaku Gümnaasium HARIDUSEST EESTIS NÕUKOGUDE VÕIMU AJAL Uurimuslik töö tasemeeksamina Koostas: Anu Järvepera Juhendas: Karin Voist Iisaku 2009 1 Sisukord 2 1. Sissejuhatus.......................................................................................................... ....4 2. Eesti hariduse ajalugu (keskkoolid ja gümnaasiumid).............................................5 3. Ideoloogiline surve õpikute näol..............................................................................9 3.1. Lugemik kui mõjutusvahend..............................................
Tallinna Pedagoogiline Seminar Noorsootöö ja täiendusõppe osakond KNT2 Nadezda Vassiljeva ÕPILASTE SOTSIAALSE ARENGU JA SOTSIALISEERUMISE MÕISTED. PEREKONNA MÕJU ÕPILASTE SOTSIAALSELE ARENGULE Referaat Juhendaja- Uusberg Urve Tallinn 2012 Sisukord Sotsiaalne areng............................................................................................................................... 3 2. Sotsialiseerimine..........................................................................................................................4 3. Sotsiaalne keskkond arengufaktorina.......................................................................................... 6 3.1. Perekonna mõju.................................................................................................................... 6
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid