Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kloonimine- poolt või vastu? (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kus on inimvõimete piirid?
  • Milleks ikkagi see kõik?
Kloonimine - poolt või vastu?
Kloonimine on üks teemadest mis annavad ainet eetilisuse ja inimlikkusega seonduvatele aruteludele. Protseduur oma olemuselt tähendab täiskasvanud organismist pärit geneetilise materjali kasutamist uue, temaga identse organismi loomiseks. Juhuslikust keharakust võetakse rakutuum, mis süstitakse munarakku, millest tema enda tuum on eelnevalt eraldatud. See on Jumala tahtesse ja evolutsiooniprotsessi sekkumine, seega mitte loomulik. Niigi on meditsiini tohutu areng, mis võimaldab päästa inimelusid lootusetuna tunduvast seisust, takistanud looduslikku valikut oma tööd tegemast.
Olgugi, et vahel oleks hea, kui saaksime kloonida oma parimat sõpra või kalleid inimesi, kui nad peavad kaua eemal olema, või neid enam mingil põhjusel meie seas ei ole. On ka lihtsalt neid, kes on väga üksikud, kuna pole sõpru, seillele on keerulise tehnoloogia asemel palju lihtsam lahendus: muutuda ise avatumaks. Kuigi kloonimine oleks üks abinõu hakkama saamiseks igatsus- ja üksikustundega, peame siiski tõdema, et isiku omapära ei jääks alles, isiksust on võimatu kloonida, tänu sellele oleme kõik unikaalsed . Kloonimise pikaajalisem tagajärg oleks looduse ja inimkonna mitmekesisuse vähenemine.
Usun, et on palju neid kes tahavad kloonida ilusaid ja andekaid inimesi, või veel parem – ilu ja mõistus ühes isikus oleks lausa jackpot. Kas on mõtet kulutada sellepärast raha kallile tüvirakutehnoloogiale, nad oleksid niisama silmailuks, neile peaks siis hakkama rakendust otsima , aga tööpuudus ja konkurents on niigi suur. Mina küll ei tahaks, et kellegi kloon napsaks minu eest näiteks töökoha. Teiselt poolt vaadatuna – kui kloonid meie eest töö ära teeksid, muutuksime ise laisaks . Siit areneb uus eetiline küsimus – tõenäoliselt näeksid suuremad inimtööjõudu kasutavad tööstused, nt. õmblusfirmad, võimalust saada kerge vaevaga odavat tööjõudu. Kuna kloonid tahavad ju ka elada täisväärtuslikku elu – siinkohal väga loodan, et keegi hakka orje paljundama - siis suureneks loodusvarade , toiduainete ja muu vajaliku tarbimine, kuid ei saa unustada, et Maal on umbes 7 miljardit inimest, kellest osale ei jätku neid juba praegu.
Olles näinud ja kuulnud erinevatest imepärastest saavutusest, millega keegi on hakkama saanud, tekib vahel küsimus, kus on inimvõimete piirid? Kuigi väidetakse, et kasutame vaid 10 % oma aju potentsiaalist, on juba sellegagi ära tehtud suuri asju : inseneriteaduse tulemusena sünnib samamoodi imesid, nagu meditsiinis. Kindlasti on kellelgi selle vastuse leidmiseks tekkinud mõte kloonida niigi suurte võimetega inimest, et siis tema klooni veel rohkem treenida ja arendada. Milleks ikkagi see kõik? Minu kindel seisukoht on, et tuleks kasutada ressursse olemasoleva arendamiseks: leida üles ja toetada andekaid. Guinnessi rekordite raamat muutuks sellest paksemaks, aga meil ju juba on üks Usain Bolt.
Kloonimisel ei puudu ka negatiivsed küljed. Teadlased on rääkinud reaalsest ohust, et terve kloonitud populatsioon on täpselt ühesuguse vastupanuvõimega. Me oleme erinevad, mõne immuunsüsteem on tugevam, mõnel nõrgem – leidus ju seagripipaanika ajal rohkelt neid, kelle see viirus pikaks ajaks maha murdis, osade puhul kahjuks ka otseses mõttes, kuid ka selliseid, kes vapralt koolis-tööl edasi käisid, saamata külge isegi nohu või köha. Edaspidi tuleb kindlasti ette veel viiruspuhanguid, võib olla ohtlikumate viirustega. Suure rühma kloone, kelle immuunsüsteem on juhuslikult kõigil ühtemoodi nõrk, võib tugev viirus lihtsalt ära tappa. Senine loomade kloonimine on näidanud, et enamiku embrüote ja vastsündinute elu jääb väga lühikeseks. Surma nägemine aga jätab hinge alati teatava jälje, mis siis, et tegu pole lähedasega, kuid see on ikkagi inimelu. Isegi üldiselt terved kloonid võivad enneaegselt vananeda. Neil on ka suurem vähisoodumus ja mutatsioonide esinemise risk, sellisel juhul läheks nende eest hoolitsemisele vahendeid, mida haigekassadel just ülearu ei ole.
Ma saan aru, et taimi ja loomi on vaja paljundada, kuid inimeste kloonimist ma ei poolda. Peamiseks põhjuseks see, et maakera on niigi ülerahvastumisohus ja loodusvarad vähenevad. Ei saa kohe väita, et kloonimise seadusega lubamise järel seda massiliselt tegema hakatakse, kuid see on tõenäoline. Kui kellelgi õnnestub lammas Dolly lugu inimese peal edukalt korrata , siis rõõmustan minagi järjekordse edasisammu üle teaduses . Kui aga mõni teadlane peaks tahtma kedagi kloonida sellepärast, et katsetamine on ju põnev ja lõbus, siis mina tuletaksin talle meelde, et “ Sa ei mängi ju toiduga, tead, et toit on püha . Ära siis mängi ka inimesega, sest väga palju on neid, kes usuvad, et inimese lõi Jumal, järelikult on ka inimene püha. “
Kloonimine- poolt või vastu #1 Kloonimine- poolt või vastu #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-05-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 20 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Olaf Oks Õppematerjali autor
Kirjand

Sarnased õppematerjalid

Inimese arendamine tehnoloogiat kasutades
23
doc

Inimese arendamine tehnoloogiat kasutades

...........................................................................6 2.1. Vajalik tehnoloogia............................................................................................. 7 3. AJU IMPLANTAADID.............................................................................................9 4. KUNSTLIK SEEMENDAMINE.............................................................................10 5. IMPLANTAADI PRIMAARNE GENEETILINE SEISUND.................................12 6. KLOONIMINE........................................................................................................ 16 7. KÜLMSÄILITAMINE............................................................................................ 18 7.1. Munarakkude külmutamine ..............................................................................18 8. FERTIILSUS RAVIMID.........................................................................................20 KOKKUVÕTE........................................

Informaatika
Geneetika eksam
69
pdf

Geneetika eksam

polümeraas teeb palju vigu, mida ei parandata! o Gripiviiruse genoom koosneb 8-st erinevast RNA segmendist, mis pakitakse valkkesta viiruse assambleerimisel o Geneetilise materjali segunemine võib toimuda siis, kui 2 sarnast viirust nakatavad sama rakku Rekombinantsed girpiviirused ja nendega seotud ohud: Linnugripp ​(H5N1)​: o Kandub lindudelt inimestele o Kardeti ​viirustevahelist rekombineerumist – uus tüüp, mille vastu puudub täielikult immuunsus o Hispaania gripp 1918 – pandeemia; viirus suutis välja lülitada RIG1 geeni, mis põhjustab immuunsüsteemi ülereageerimise H1N1 tüvi – seaviirus, „uut tüüpi“ viirus: o RNA segmendid on segunenud o Segunenud segmendid on pärit erinevatelt gripiviirustelt ​(kahelt seaviiruselt, inimese viiruselt ja linnuviiruselt) o Hakkas levima Mehhikos o Kandub inimeselt inimesele o Kardeti pandeemiat 3

Kategoriseerimata
Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013
150
docx

Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013

Rakud jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Ainuraksed on näiteks bakterid, hulkraksed on näiteks koer. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on veel kõik elu omadused. 3. Ainevahetus. Ainevahetuslikult jagunevad organismid auto- ja heterotroofideks. Autotroof on organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest; selleks kasutatakse ka valgusenergiat (fotosünteesija) või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat (kemosünteesija). Autotroofide põhisosa moodustavad rohelised taimed. Fotosünteesi käigus võtavad taimed keskkonnast CO2 ja H2O, tekib glükoos, jääkprodukt O2 eraldub atmosfääri. 6CO2+12H2O=C6H12O6+6O2 +H2O Heterotroof on organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Siia kuuluvad eluslooduse kõigi riikide

Bioloogia
Mõtteterad
65
rtf

Mõtteterad

Ta on alati sinu kõrval kui tahaksid oma rõõme jagada ning alati olemas et raskel hetkel sulle toeks olla.Ta pole mitte kunagi ükskõikne ega vala oma viha sinu peale välja.Kui tahad kellelegi oma suure saladuse avaldada siis lähed esmalt tema juurde sest tead et võid teda usaldada täielikult.Ta on vaikselt kui sul on valus sest ta oskab sinu valu jagada.Tema jaoks on sinu valu sama hea kui tema enda valu.Ta annab oma parima et sul oleks hea.Sa tead et võid talle alati helistada -kas või kell 3 öösel.Ta on alati nõus sind kuulama kui kiire tal ka parasjagu poleks.Sina oled tema jaoks palju tähtsam.Kõige tähtsam.Tunned temast sageli puudust.Sa mõtled temast iga tund iga minut iga sekund.Magama minnes on tema sul viimasena mõtteis.Hommikul ärgates on ta esimesena kes sul mõtetesse tuleb.Tema puudutused on soojad ja armastust täis.Temaga koos olles tunned end täielikult kaitstuna.Ta ei lase kellegil sulle haiget teha.Ta annaks oma elu selle eest et sul kõik

Eesti keel
Mõtteterad
84
odt

Mõtteterad.

Kõige hullem viis kedagi igatseda on olla tema kõrval ja teada, et sa ei saa teda kunagi. Selle asemel, et igatseda vanu aegu, tuleks võtta kõik praegusdest aegadest, sest ka need muutuvad ajapikku vanadeks aegadeks ja siis on meil mida mäletada. Igatsus armsa sõbra vastu tunned alles siis, kui olete lahkunud. Vahepeal igatsen Sind nii palju, et mul hakkab paha. Inimesed, kes tõeliselt igatsevad on hoopiski teistsugused, nemad ei ütle välja seda, just nemad istuvad keskööni üleval, just need püüavad sõprade juures naerda, käivad mälestustemaal ning tänu sellele on igatsus nii tohutult valus neile! Igatsen sind hoolimata sellest, et sa murdsid igaveseks mu südame. Igatsedes ei suuda olla Mina ise, pole isu, ei maga, ei taha midagi..

Kirjandus
tammsaare tode ja oigus i-9789949919925
345
pdf

tammsaare tode ja oigus i-9789949919925

mäe kõrgemal tipul saab tema, sõitva naise koduks ja seal peab ta vististi oma päevad lõpetama. Millegipärast kiskus noore naise süda valusasti rinnas kokku. Valu ulatus nagu madalamalegi, tabas kogu elundite kava, mis oleks nagu naba ümber puntras. Jah, kunagi polnud ta osanud arvata, et temal võiks kord niisugune kodu olla. Tänini oli ta kodu all mõistnud ikka põldu ja metsa – suurt laant, mis õhtuti heliseb, kui huigatakse või kui aetakse pasunat. Aga mis heliseks siin, kui tuleks lust lõõritada? Hüüavad siis sood vastu, hakkavad rabad rõkkama? Naine vaatas meest, kes hobuse kõrval kõndis, vaatas hobust, keda ta isakodus oli näinud sündivat ja kasvavat, – mõlemad tõttasid täiel sammul, nagu ootaks neid õnn ees. Ja äkki tuli talle meelde, kuidas kodus oli aru peetud, peab ta oma praeguse mehe kosjad vastu võtma või tagasi lükkama. Ja kõik – vanemad,

Kategoriseerimata
Tõde ja Õigus II Terve tekst
291
doc

Tõde ja Õigus II Terve tekst

Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune hall ükskõiksus, kuigi kippus värisema kogu kehakude, -- kas vältimatust pelust või loodetavast suurest õnnest, kes seda teab.

Eesti keel
Mein Kampf
95
doc

Mein Kampf

inimestele kättesaamatuks teha, samal ajal seda igati maha tehes. Ka end kõige demokraatlikemaks pidavates riikides ei ole see raamat igaühele kättesaadav. Vähemalt samavõrra vastuvõetamatu ideoloogia, marksismi, kandjad ­ Marksi, Engelsi, Lenini jne. teosed, laiutavad aga paljude avalike raamatukogude riiulitel ega ole kunagi tõsiseltvõetavat hukka-mõistu leidnud. Miks see nii on, taipab tähelepanelik lugeja üsna kiiresti. Tutvudes A. Hitleri poolt kirjapanduga, ei jaga meie demokraatlikus riigis elav lugeja kindlasti tema seisukohti ja maailmavaadet. Võrreldes seda aga marksismi klassikute teostega, tuleb tõdeda, et A. Hitler on esitanud oma seisukohad ja mõtted väga sirgjooneliselt, ausalt ja ilma selle liigse suhkrustatud sõnavahuta, mis on nii omane marksistidele ja mis püüab varjata nende äärmist inimvihkajalikkust. Seni on lugeja saanud tutvuda hinnangutega raamatu "MEIN KAMPF" kohta, mis on

Saksa ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun