Kodutud (0)

Lugupeetud õpetaja ja kaasõpilased !
Kas te teadsite et Eestis on märkimisväärsel suur arv elanike ilma koduta , kes otsivad igal õhtul magamiseks sooja kohta. Toetudes statistikaameti rahvaloenduse tulemustele oli 2010 aastal Eestis ligikaudu 10 000 kodutud ja tänavu on see arv kasvanud ligi paari tuhande võrra. Kui räägitakse kodututest, siis reeglina mõistetakse selle all inimesi, kellel puudub kindel elukoht ja kes elavad ning magavad valdavalt tänaval või üldkasutatavates kohtades nagu raudteejaamad, bussijaamad jne.
Mõeldes sõna kodutu peale tuleb kindlasti ette kasimata ja haisev inimene, kes käib tänaval kerjamas ja prügikastis pudeleid otsimas. See mõjub kindlasti paljudele väga eemaletõukavana ja ei soovita selliseid enam aidata. Vale on kõiki kodutuid ühe puuga mõõta asotsiaalseteks joodikuteks, kes haiseb ja prügist omale toitu otsib. Vastik on ehk tõesti vaadata, aga ega keegi vabatahtlikult kodutuks pole hakanud. Mõelge, kus peaks inimene saama end ja oma riideid pesta kui tal pole ei raha ega kindlat ja puhast elupaika. Nagu Tallinna sotsiaalteenuste juht Eve Lääts ütleb, et meil algab kõik sellest suhtumisest, et kodutu on oma olukorras ise süüdi, Aga alati ei ole nii, vahest võib olla ka ebasoodsate olude kokkulangemine või muid põhjuseid.
Aga mis on need põhjused miks inimesed kodutuks jäävad? Praegu satuvad eluaseme kaotamise ohtu need töötud , kes töötukindlustust enam ei saa või on töötukassa arvelt maha langenud, kel on mingid põhjused miks ta ei saa ka toimetulekutoetust. Koduvõlg hakkab kuhjuma ja tõstetakse välja, seejärel peaks kohalik omavalitsus tagama talle elukoha, aga kui ka kohalikul omavalitsusel võimalusi pole, või on ka kohalikule omavalitsusele võlgu, siis ongi kõik. Ehk siis kodutuks jäämise peamised põhjused ongi töö,rahaliste sissetulekute ja pere ning tuttavate puudumine või siis kuhjunud võlad .
Kuidas aidata kodutuks jäänud inimesi? Supipoti ega riietega varustamine kodutuid jäädavalt ei aita. Kodututele vajalikud teenused on Tallinnas enamasti olemas, nagu näiteks öömajad, varjupaigad, supiköögid, kuid eks nende jõudlus on piiratud ja vajajaid on tõenäoliselt rohkem. Pigem tuleks koduta jäämist ennetada, tuleb ise ennast kokku võtta ja võlgadest hoiduda, samas peaksid ka lähedased ja tuttavad inimest aitama , kui näevad, et ta on majanduslikuses kitsikuses. Paraku on tihtipeale ka sugulased ise hakkamasaamisega hädas ega suuda teisi enam aidata.
Tähtis on hoolitseda ka nende inimeste eest, kes teevad tööd kodututega. Abirahad on ju väikesed. Siin oleks suuremat abi tarvis sotsiaalministeeriumi töötajatelt ja poliitikutelt. Iga inimene vajab lugupidamist, hoolitsust ja armastust.
Tänan kuulamast!