50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2016-01-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Datafox
Õppematerjali autor
Kas kodutööd on gümnaasiumis vajalikud Viimane asi, mida õpetaja tunni lõpus ütleb on, et kodutööks jääb…. Päeva lõpuks on ühel gümnaasiumi õpilasel kuskil viis kuni kuus erinevat kodutööd, igaüks erineva mahukusega, kuid siiski aega nõudev. Kodutööd, nagu ütlevad õpetajad, on vajalikud. Kui tunnis mõnda uut teemat käsitleti siis on alati hea see veel kodus üle korrata ja siis on näha, kas teema tegelikult ka selge on. Ehk siis on see hea eneseanalüüs ja ka hea tagasiside õpetajale. Ta näeb kohe ära kus probleeme on ja mõnikord saab ka oma õpetus vigadest aru ning saab neid parandada. Kui teemaga kodus raskusi on, siis saab seda tunnis veel kord üle vaadata. Lisaks laiendavad kodutööd silmaringi ning õpime iseseisvalt ja intensiivsemalt töötama. Kui kodutöid
ülesannetest.Samuti tuleb palju graafikuid ja tabeleid.Räägin ka mida arvavad ministrid õppekoormusest ja muud inimesed. Viisin läbi küsitluse ja tegin ka põhjalikku uurimustööd.Sain selle käigus väga palju uusi teadmisi igas valdkonnas.Näiteks kuidas viidata õigesti, miks on vajalik osata uurimistööd teha, mida õpilased arvavad õppekoormusest ja ka näiteks mis toimub 9. klassides. Põhiliselt sain oma vajaliku info kätte internetist.Leidsin mitu väga head artiklit ja hakkan neid ka siin analüüsima.Samuti hakkan analüüsima küsitluse vastuseid ja teen ühe suure kokkuvõtte. Kuna uurimistöö on esmakordne tänan oma ühiskonna õpetajat Katrinit, kes aitas valida sobiva teema, tabavad küsimused ning selgitas uurimitöö juhendit, et see oleks võimalikult arvusaadav ja teostatav. Peatükk 1 Kuigi Eesti õpilased on teadatuntud kui head ja eeskujulikud õpilased on lood hoopis vastupidi
läbiviimiseks. Kõik koos leiaksime kõige efektiivsema ja meeldivama viisi. Kõige selle eesmärk oleks liikumisaktiivsuse suurendamine ja värskes õhus viibimine. 3.5 Õpetaja kui motivaator Õpetaja motiveeritusest ja haritusest oleneb palju (Hein 2017). Kehalise kasvatuse õpetaja peab olema õpilastele eeskujuks nii kehalise aktiivsuse kui ka tervisliku toitumise suhtes. Õpetaja peaks oskama õpilastele ainekava edasi anda piisvalt huvitavalt, et nad omandaksid kõik vajaliku ja talletaksid selle. Õpetaja kohustus on lapsi inspireerida ja innustada liikuma. Neile selgitada, kui tähtis on füüsiline aktiivsus ja tervislik toitumine nende igapäevaelus. Kehaline kasvatus ei peaks olema lihtsalt puhas treenimine, vaid ka rääkimine ja arutamine õpilastega tervisliku eluviisi teemadel. Kui õpetaja teeb kaasa harjutusi, mida nõuab oma õpilastelt, tekitab see õpilastes võrdsustunnet ja nad teevad neid harjutusi meelsamini
Arvamused, milleni see viis on väga erinevad. Eelmine haridusminister arvab, et kõik on korras: riigieksami tulemused 2005. aastal olid põhimõtteliselt samad kui eelmiste aastate tulemusedki. Õpilased ja õpetajad arvavad teisiti. ,,Mul oli 2 õpiku komplekte igas aine," ütles tänane tudeng Anna, ,,läti eksemplari võtsin kaasa kooli, aga kodus õppisin kõike vene keeles, et paremini aru saada millest õpetaja tunnis rääkis. Kodutööd tõlkisin sõnaraamatuga. Aega läks paris palju, aga hinned ikka langesid". Ma olen kindel, et mõned teisted õpilased, kes tahaks teadmisi omandada, tegid samuti. Mõned õpetajad, kes ei osanud läti keelt või ei tahtnud õpetada selles keeles, lahkusid töölt. Kes jäid, pidid õppima oma konspektid ära läti keeles ning viima tunni läbi riigikeeles. Õppeedukus vähenes üpris kiiresti. Näiteks 2005. aasta matemaatika riigieksami keskmine
kui aga vanemad otsustavad panna lapse kuhugi mujale, siis peavad nad ise lapse kulud kinni maksma.1 Soomes õppivad õpilased veedavad vähem aega koolis. Kui Soomet hakata võrdlema teiste arenenud riikidega siis on just Soome õpilased need, kes veedavad vähem aega klassiruumides. 2 15- 20 minutilised vahetunnid, mis enamasti toimuvad väljas, annavad võimalust liigutada oma lihaseid või hingata väljas värsket õhku. “OECD raporti kohaselt on soome õpilastel kõige vähem kodutööd maailmas – alla poole tunni ööpäevas3“. Koolipäev algab tavaliselt kella 9:00 ja kella 9:45 vahel. Koolipäev kestab kuni kahe või kolmeni. Päevad on erinevad ja pidevalt muutuvad, kuid koolipäevas on enamasti 3-4 75- minutilist tundi koos mitme suure pausiga vahepeal. See võimaldab nii õpilastele kui ka õpetajatele rohkem puhata. Soomes pole õpilastel koduõpetajaid ega järelaitamistunde. Kõlab selline põhimõtte
motiveeritud kaaslastele. Parimaid õpitulemusi annab selliste küsimuste esitamine, millele enamik õpilastest suudab õigesti või osaliselt õigesti vastata Kõige tugevam õpimotivatsioon kujuneb olukorras, kus õpilased suudavad vastata ligi kolmele neljandikule esitatud küsimustest. Madala õpimotivatsiooniga õpilastele peaksid küsimused olema kergemad, nii, et ta vastaks ära kuni neli viiendikku küsimustest. Küsimuste kognitiivse taseme määravad vastamiseks vajalikud vaimsed toimingud. Teadmisküsimused nõuavad madalaid, mõistmine ja rakendamine keskmisi ja analüüs , süntees ja hindamine kõrgeid kognitiivseid võimeid. Samuti jaot. Küsimused konvergentseteks- millel on vaid üks õige vastus ja divergentseteks- võib olla mitu õiget vastust. . faktide valdamine toob kaasa arutlusoskuse paranemise. Vastuste ooteaja mõju õppimisele. Küsimustele vastamise aja suurendamine parandab vastuste kvaliteeti vaid töises klassis.
saab osutada soovitud käitumisele ja informeerida eesootavast tasustusest. 8. Programmõpe. Lineaar- ja hargprogrammid. Programmeeritud raamatud ja õpetatavad masinad. Programmõpe rajaneb tasustamisel õigest õpitulemusest teadasaamisega ja viivitamatul tagasisidel õpitulemustest. Selle praktiliseks rakendamisks koostati spetsiaalsed õpikud, kus õppematerjali esitatakse väikeste annustena, mis aitavad õpilasel järk-järgult liikuda vajaliku õppematerjali omandamise poole. Lineaar- ehk jadaprogrammid võimaldavad õppida individuaalses tempos, hargprogrammides saab kasutada suuremaid õppematerjaliannuseid kui jadaprogrammides, iga õppeannuse omandamisele järgneb valikvastustega test, väära vastuse korral suunatakse õpilane eksimuse kõrvaldamiseks õppematerjali poole. c)Õppimise neobiheivoristlikud käsitlused. 1. Sotsiaalse õppimise mõiste ja ilmingud, sarnasus je erinevus operantse tingimisega.
Sue Cowley “Õpetaja õpiabi” 1. OLUKORD – LOBISEMISHIMULINE KLASS Mina arvan, et oluline on mõned reeglid paika panna juba siis, kui õpilastega esimest korda kohtuda. Seega, kui õpilastele selgitada kõige esimeses tunnis, et neilt eeldatakse täielikku vaikust, on sellest kindlasti palju abi. Nõustun Cowley´ga, et tuleb jääda endale täiesti kindlaks ja selgitada õpilastele väga korrektselt, mida neilt nõuan. Kui üks kord järele anda ning jutustamist ignoreerida, siis järgmine tund on lobisejaid juba rohkem. Oluline on ka rahulikuks jäämine ja õpilaste peale mitte ärritumine ning karjumine, sest selline käitumine võib õpilasi veelgi innustada ulakustele ja neile isegi nalja teha. Lisaks on võimalik rakendada erinevaid nippe, mis aitaksid klassiruumis vaikust hoida. Mina eraldaksin teineteisest omavahel jutustavaid pinginaabreid või saadaksin ühe nendest klassist välja rahunema. Seega usun, et lobisemishimulise klassiga hakkama saamisega oleks vaja prak
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid