tähelepanu pöörama ka kergusele, graatsiale ja õrnusele. Barokkstiili tähtsaks pöördepunktiks võib pidada kolme Caracci pingutusi. Nad hakkasid tähelepanu pöörama Veneetsia kunstnikutele ja hakkasid väärtustama suurel määral loodust, mis oli enne tahaplaanile jäänud. Barokk viis kunsti täielikult eemale minevikukunsti kummardamisest ja isiklik-individuaalse käsitlusviisi suure hoolimatusega võidule.1 1 Kasutatud kirjandus: Vaga V. Üldine kunstiajalugu. Tallinn:Koolibri 1999 http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/barokk/index.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Barokk Santa Susanna kiriku fassaad Roomas Väljak Peetri kiriku ees Santa Maria della Salute kirik Apollon ja Daphne Püha Longinuse figuur Peetri kirikus "Aurora" Palazzo Rospigliosi aiamaja lael
Kreeka, Etruski, Rooma ja Bütsantsi kunst + Varakristlik ja Varakeskaja kunst Kreeka periodiseerimine:*protogeomeetriline(keraamika)*geomeetriline(esimesed kujutised tolleaegsest elust)*arhailine*klassikaline*hellenistlik.ARHITEKTUUR:tähtsaim oli templiehitus, kus arenesid välja kõik arhitektuuri kunstivormid. Templi põhiplaan oli ristküliku kujuline, ehitusmaterjaliks oli puu, savi, kivi. Kolm põhiosa:krepidoma, mille ülemine aste oli stülobaat, millel seisavad sambad, millele toetub talastik koos katusega. Sambaid oli otsade sammaste kahekordne arv + 1. Sammas koosnes kolmest osast:baas, tüvi ja kapiteel. Vahel olid tüvel kannelüürid. Templil oli madal viilkatus, mille mõlemal kitsal küljel olid viiluväljad, mis olid kaunistatud skulptuuridega. Piki katuse serva asetsest veesülititega avad vihmavee eemalejuhtimiseks. Dooria-lihtsus rangus tugevus. Madalad ja jässakad sambad, mistõttu ehitis mõjub raskena kuid kindlana. Sammastel puud...
OscarClaude Monet 14.11.1840 05.12.1926 Lapsepõlv ja noorus Sündis 14.11.1840, Pariisis Pärast ema surma, aastal 1857, tekkis tal tihe side maalikunsti harrastava tädiga Monet käis linnalütseumis, kuid ta ei õppinud eriti hästi Kunstianne avaldus noorelt, algselt karikaturistina Tähtsad aastad tema elus 1857 ema surm 1858 esimene õlimaal näitusel Le Havre'is 1859 Monet läheb Pariisi ja alustab õpinguid kunstikoolis 1861 sõjaväeteenistus Alzeerias 1862 naaseb Pariisi, et jätkata kunstiõpinguid 1865 alustab suurel lõuendil "Eine rohelises" maalimist 1866 edu Salongis maaliga "Camille rohelises kleidis" Camille rohelises kleidis (1866) 1867 sünnib poeg Jean 1868 saab näituselt hõbemedali, kolivad perega Etretat'sse 1870 abiellub Camille'ga Pildid Trouville'i rannamaastikust 1872 valmis tema kuulsaim teos "Impressioon. Tõusev päike" Sellega ...
Kreeka arhitektuur. Kreeka arhitektuuris oli tähtsaimaks ülesandeks templite ehitamine. Tempel oli ristkülikukujulise põhiplaaniga ja meenutas Tirynsist pärit megaroni. Ehitusmaterjaliks oli esialgu enamasti puit ja savi, hiljem hakati kasutama kivi(marmor). Kivide sidumiseks kasutati mörti.Tempel asetses alusel. Aluse ülemiselt astmelt kerkis sammastik, mis ümbritses igast küljest. Sammastik oli välisilme määrav osa. Sammas koosnes kolmest põhiosast: baasist, tüvesest ja kapiteelist. Kreeka arhitektuuris eristatakse kolme stiili. Dooria vanim stiil, mida iseloomustasid madalad jässakad sambad, millel puudusid baas ja kapiteel. Sambad olid tagasihoidlikud, lihtsad ja ranged. Joonia hilisem stiil, sammas oli peenem ja elegantsem, kogumulje oli kergem ja rikkalikum, sambal oli mitmeosaline baas ja väga iseloomulik kapiteel. Korintose stiil erineb joonia stiilist samba kapiteeli poolest. Kapite...
1.Millal levis romaani stiil ja mille järgi sai see nimetuse? 2.Mis on romaani stiili tähtsaim(-ad) tunnus(-ed)? 3. Romaani stiili kiriku põhiplaan. 4. Romaani stiilis kirik väljaspoolt. 5. Kirjelda romaani stiili skulptuuri + erinevaid stiile + relieefi. 6. Romaani stiili miniatuurmaali kirjeldus. 7. Mõisted: * vaeste piibel *krutsifiks * pseudotrifoorum *trifoorum* vööndkaar * võlvik ehk travee(n?) *triumfikaar. 1) on saanud oma nime ladina keelest arenenud romaani keeli rääkivate rahvaste järgi, teisalt viitab nimetus teatud sarnasustele vanarooma kunstiga. Selle algus paigutatakse tavaliselt 10.sajandisse ja lõpp 12.sajandisse. Erinevates maades on see erinevalt. Prantsusmaal sai see otsa juba 12 saj. aga Saksamaal alles 13.saj. keskpaiku. 2)ümarkaar, kitsad uksed-aknad, pakud müürid (6-8m), ehitustüübiks basiilika, tornid, võlvid (silindervõlv, ristvõlv) 3) 8(kõ...
Romaaniajastu 24.10.2007 Marmorkirikud: Itaalias võib kohata ka marmorkirikuid. Ehitatud maakividest. Erandiks on Firenzes mõned marmorkirikud. Hispaanias väga kuulus romaaniajastu kirik, aga see on ümber ehitatud barokkstiiliks. Seal sees võib näha romaani stiili sees. SANTIAGO DE COMPOSTELA (Põhja-Hispaanias.) Püha Jaakobus oli 1 Kristuse jüngreid. Ristisõjad algasid tema haua kaitsemisega Hispaanias. Lõppesid katsega vallutada tagasi Jeesuse haud Jerusalemmas 12.-13. Saj Saksamaa: MARIA LAACH - suure nelitistorniga kirik Lääne- Saksamaal Kõrgemate külgtornidega kirik - SPEYER. WORMS'i kirik Saksamaal. Skandinaavia: Skandinaavia ristiusustamine toimus rahumeelselt 11.saj alguseks on kõik maad võtnud vastu ristiusu vabatahtlikult Skandinaavia romaanikirikutest olulisim LUNDi kirik Lõuna-Root...
1. peatükk Renessanssi arhitektuur ja skulptuur 13. saj. viimane veerand ja 14. saj. algus trecento eelrenessanss 15. sajand quattrocento - vararenessanss 16. sajand cinquecento - kõrgrenessanss 16. sajand (alates u. 1530.) hilisrenessanss ja manerism · Uued jooned Euroopa arenenumates maades (eelkõige Itaalia ja Madalmaad) hakkasid ilmnema juba 13-14 sajandil. · Naturaalmajandus hakkas lagunema, laienes tööjaotus ning tootmine müügiks. · Arenes kaubandus ja tekkis meie mõistes pangandus. Itaalias puhkesid õitsele mitmed suured linnad Veneetsia ja Genova (kaubandus Idamaadega), Firenze (pangandus ja tööstus), Roomas andis tooni paavst. Itaalia linnakodanikele kuulus nii majanduslik kui ka poliitiline võim. Kujunevad nn. linnriigid. · Gootika ja renessansi vaheline piir on hägune, paljud renessanslikud nähtused said tegelikult alguse juba keskajal (looduse teaduslik ...
Peter Paul Rubens 28.06.1577-30.05.1640 Elukäik · Sündis 1577 Siegenis Saksamaale lahkunud juristi peres. · Lapsepõlv möödus Kölnis. · Hariduse sai ladina koolis, kus õppis võõrkeeli, tutvus antiikajaloo ja kirjandusega. · Kunsti õppis noor Rubens Tobias Verhaechiti, Otto Veniuse ja Adam von Hoorti käe all. · 1598 võeti Rubens vastu Püha Lucia gildi, kust ta sai õiguse asuda iseseisvalt tööle. · 1600 asus kunstnik Itaaliasse Mantova hertsogi Vincenzo I Gonzaga teenistusse. · 1608 sai Rubensist Hispaania Madalmaade asehaldurite hertsog Albrechti ja printsess Isabella õukonnakunstnik. · Rubens töötas ka diplomaadina. · Rubens suri 1640. aastal Antwerpenis. Abielud · Peale ema surma abiellus Rubens 18aastase Isabella Brantiga, kes 1625. aastal suri. · 1630 abiellus 53aastane kunstnik Isabella kauge sugulase Helene Fourmentiga, kes oli abielludes 16aastane. Rubensi ...
Michelangelo laemaal ja altarimaal Sixtuse kabelis Sixtuse kabeli laskis ehitada Sixtus IV aastail 1473-1481. Alates 1481. aastast kaunistati selle seinad kuulsate meistrite poolt freskodega. Ainult üks-idasein-jäi kaunistamata, samuti ka lagi. Seda tööd alustaski Michelangelo.Tema käsutuses oli suurem kui 600 ruutmeetrine pind. Ta töötas selle kallal neli aastat(1508-1512) ilma ühegi kõrvalise abita. See oli tema peatöö, mis oli ühtlasi ka ainuke kõigist suurtest kompositsioonidest, mis sai lõpule viidud. Seda tööd tegi ta aga vastumeelselt, kuna ta pidas ennast eelkõige kujuriks. ,,See ei ole minu elukutse. Ma ainult raiskan oma aega mitte millegi nimel. Jumal aidaku mind!" Sixtuse kabeli lae kattis ta üleni maalidega Moosese esimese raamatu ainestikul: valguse eraldumine pimedusest, taevakehade loomine, vete lahutamine maast, Aadama loomine, Eeva loomine, pattulangemine ja parasiidist väljajamine, Noa tänuohver, veeuputus, Noa purjuj...
8.ITAALIA MAAIKUNST 15. SAJANDIL 1. Millised olid levinuimad teemad itaalia 15.saj maalikunstis? Usk, inimeste portreed, piibliained 2. Mis tehnikas olid seinamaalid? Millisele aluspõhjale ja milliste värvidega maaliti tahvelmaalid? Freskotehnikas, puutahvlitele, temperavärvidega 4. 15.saj hakkasi kunstnikud kujutama malidel illusoorset ruumi, samuti andsid kujutatud inimestele veenva ruumilisuse ja kehalisuse. Mille abil nad seda tegid? Rakendati järjekindlalt tsentraalperspektiivi. 5. Kes oli eelnimetatud ürituses esimene edukas, murrangulise tähendusega kunstnik? Nimeta ta teoseid. Kus need asuvad? MASACCIO. Teosed: ,,Püha Kolmainsus" - Fresko Santa Maria Novella kirikus Firenzes ; Freskod Brancacci kabelid kasutas valguse suunamist varjude tekitamist ; Püha Peetrus ravib oma varjuga Firenze Santa Maria del Carmine kirikus ; Aadama ja Eeva Paradiisist pagendamine 8. Kes oli madonna? Jumalaema 13. Keda näed Botticelli maalil...
III 7. ITAALIA SKULPTUUR 15. SAJANDIL 1. Millise kunstiteose loomiseks korraldati Firenze 1401.võistlus? Kes selle võitis (lisa hääldus)? Võistlus selleks, et leida parim kunstnik Firenze toomkiriku ees seisva väikese ristimiskiriku (baptisteeriumi) põhjapoolse pronksukse valmistamiseks. Võitis Ghiberti (gi' berti) noor kullasepp. 2. Kuidas kujunes konkursi võitja edaspidine tööelu? Milliseid tema teoseid veel tead? Mis on tema töödes renessanslikult uudset? Järgnenud paarikümne aasta jooksul tegi ta 28 kullatud pronksist reljeefi, mis kujutasid Vanas Testamendis kirjeldatud sündmusi. Valmistas 10 suuremat reljeefi. Kullatud pronksust nimetati Paradiisiväravaks. Uuendus algselt ümbritsesid ta reljeefe gootipärane neliksiiru meenutav ehisraam. 10 suurema reljeefi raamid olid juba nelinurksed. 3. Tuleta meelde, mis on kontrapost (esines vanakreeka skulptuuris)? Kes seda taas kasutas pärast 1000 aasta pikkust vahet? S...
II 6.ITAALIA ARHITEKTUUR 15. SAJANDIL 1. Milline linn kujunes 15. saj Euroopa tähtsaimaks kunstikeskuseks? Kus ta asub, millise jõe ääres? Firenze 2. Esimene suurmeister 15.saj itaalia arhitektuuris oli .. F.Brunelleschi.. Loetle tema töid. Milline neist oli tehniliselt kõige raskemini teostatav? Firenze toomkiriku 8-tahuline kuppel!!, Firenze Leidlaste Kodu, San Lorenzo kirik, Pazzi kabel. 3. Firenze toomkiriku kuppel oli ehitamisajal suurim pärast antiikaega. Meenuta, milline oli suurim antiikajal. Panteon Roomas, Sofia katedraal 4. Brunelleschi oli kullasepp, arhitekt ja skulptor, ehitas teatrimasinaid ja tegeles ühe teooriaga. Millisega? Kellel ja milleks seda õpetust vaja oli? Tsentraalperspektiivi õpetus. Vaja oli arhitektidel ja maalikunstnikel 5. Võrdle palazzosid! Mis neid iseloomstab? Mille poolest nad vastanduvad gootikale? Kumb neist on vanemat tüüpi? Vanemad on raskepärased, laotud tellistest ja kaetud s...
Romantism Klassitsism oma liiga rangete ettekirjutustega ning külma kaalutletusega hakkas paratamatult vastuseisu tekitama nendes kunstnikes, kes tahtsid kunstis väljendada eelkõige oma tundeid, elamusi ja meeleolusid ning rakendada oma fantaasiat. Vastukaaluks klassitsismi antiigiihalusele suunasid need kunstnikud tihti oma pilgu keskaega või siis võõrastesse eksootilistesse paikadesse, eriti Idamaadele. Tänu kunstnike sellisele romantilisele, s. t. unistuslikule, luulelisele meelelaadile arenes just maalikunstis umbes 19. sajandi II veerandiks välja suund, mida nimetatakse romantismiks. Taaselustus vahepeal unarusse jäänud maastikumaal, õitsele puhkes ajaloomaal, paljud kunstnikud võtsid oma tööde ainestiku romantilistest kirjandusteostest. Romantismile olid eelkäijaiks saksa ja inglise maastikumaal. Looduses peituvat salapära ja hetkeliselt mööduvaid meeleolusid väljendasid ingl...
Kumu näitused Retsensioon ,,Rauk" (1919) Ants Laikmaa (1866- 1942) Pildil on pastelle kasutades kujutatud vanemat meesterahvast kes toetub kepile. Mehe nägu on habetunud, pea otsmikust kiilanev. Aastad on habeme värvinud valgeks jättes sellese veel mõned tumedamad karvad. Kiilanev otsmik laseb näha vanuse küntud vagusi selles, aastad on jätnud sarnased jäljed ka mehe põskedele. Must kuub mehe seljas juskui rõhutaks eelnevat. Kuue varukate alt on paistmas kuuest heledamad käised. Pilku rauga silmis pole näha kuna silmad on vajunud koopase ja nende kohal olevad hallikas- valged kulmud varjavad neid. Vanuri silmad on kottis. Kuid võib kujutada elutarkust ja nii palju näinud vaadet neis silmis. Vanakese käed on vähemalt sama kortsulised kui ta nägu ja neist õhkub tööd, ning tõdemust, et pruunist puidust kepp millele ta toetub on nende käte töö. Pilt sai valitud sest ...
Tallinna vanalinn kuulub alates 1997. aastast UNESCO Maailmapärandi nimekirja. Tallinna vanalinna eriline väärtus seisneb eelkõige tänaseni püsinud keskaegses miljöös ja struktuuris, mis on teistest Põhja-Euroopa pealinnadest kadunud. Tallinna vanalinnas on peaaegu terviklikult olemas 11.-15. sajandil väljakujunenud tänavate võrk ja kruntide piirid ning massiliselt 14. ja 15. sajandil püstitatud ja esialgsetes gabariitides säilinud hooneid. Keskaegsel põhikujul on säilinud kõik olulisemad tollal püstitatud esindus- ja sakraalhooned, aga ka rohkelt linnakodanike ja kaupmeeste elumaju koos aitade ja ladudega. Võib öelda, et Tallinn kujutab endast Euroopa ühte paremini ja terviklikumalt säilinud keskaegset linna, olles Eesti arhitektuuri tõeliseks pärliks. Põhja eesti rannikule tekkis asustus umbes 10. sajandi lõpul, mil eestlased rajasid seoses sadama kasutuselevõtuga Toompea künkale linnuse. Vene kroonikates on seda linnust nimetatud K...
GOOTIKA 1) Skulptuur- Korrastatud, selge ja harmooniline. Gootika imetleb ja austab kristlikku sõnumit ja väljendab eelkõige õndsustunnet. Kujutati enamasti pühakuid, skulptuure paigutati enamasti kirikutesse. (Nt. Chartes'i katedraali läänefassaadil; Magdeburgi toomkirikus, Saksamaal, Imettegeva Maarja kuju.)Gooti skulptuuri peaülesandeks oli endiselt ehitiste, eelkõige kirikute kaunistamine. Käsikäes ehitusmeistritega töötasid kiviraidurid, kes raiusid välja kõik kirikut kaunistavad plastilised ehitusdetailid - ehisviilud, palestikufiguurid, konsoolid, kapiteelid jne. Gooti skulptuuri arenemise tähtsamaks jooneks on püüd suurema eluläheduse poole. Selleks hakkasid kiviraidurid üksikuid inimfiguure ümarplastilistena, kiviseinast eraldiseisvatena välja raiuma. Inimese keha proportsioonid muutusid õigeks, liigutused ja poosid loomulikumaks. Siiski jäi gooti plastika veel täiel määral keskaja kunstiks, tarvitseb kas või vaadelda riietus...
1. Eesti liitus Lääne-Euroopa kultuuriringiga 13.sajandil, mil Eestisse tungisid Taani väed. 2. Eesti esimene Lääne-Euroopa arhitektuuristiil oli lihtsustatud gootika, oli ka romaani stiili tunnuseid. 3. Põhiline Eestis kasutatud kunstistiil keskajal oli gooti stiil. 4. Jüriöö ülestõusust Liivi sõjani oli Eesti jaotatud Taani, Saksamaa ja Liivi ordu vahel. · Jüriöö ülestõus- 1343 · Liivi sõda- 1558 5. Eestis arenes välja mitu kirikuehituse koolkonda- seda soodustas poliitiline killustatus ja ehitusmaterjal. 6. Läänes Eestisse jõudnud uued ehitustehnilised uuendused olid näiteks müüri, kaarte ja võlvide lubjamördi abil ladumise oskused, ehitajateks olid algselt rändmeistrid oma kaaskondadega, hiljem kohalikud tsunftimeistrid. 7. Eesti keskaegses sakraalarhitektuuris saab eristada nelja piirkonda: 1) Lääne-Eesti ja Saaremaa 2) Kesk-Eesti 3) Tall...
Kaidi Kiidemaa 10E I Kodune töö - varakristlik kunst Vasta küsimustele 1. Miks võtsid kristlased oma kunstis kasutusele mitmesugused tingmärgid? Miks tekkis kristlik sümboolika? Milliste sümbolitega tähistati Jeesus Kristust? Mõnda tavalist antiikkunsti motiivi käsitlesid kristlased kui tingmärki, mille tähendust teadsid ainult nemad. Neil päevil saigi alguse keeruline kristlik sümboolika, kus igapäevastes motiivides tuleb leida vihjeid ristiusu õpetusele ja piiblitegelastele. Kristust sümboliseeris kala ja ka lambatalle õlul kandev mees. 2. Millise materjali kasutuselevõtt pani aluse raamatukunstile juba meie aja mõistes? Papüürusest sai valmistada rullitaolisi raamatuid.Pärgamendist sai köita meile tuttava kujuga raamatuid. 3. Kuidas tekkis raamatumaal e. miniatuurmaal? Pärgamendist sai köita meile tuttava kujuga raamatuid.Pärga...
Egiptuse ehted ja kaunistused Kuigi Egiptuse 18.dünastia oli vallutanud Lähis-Idas mitmeid maid ning sai sealt pidevalt rikkalikku andamit, oli egiptlaste riietus täiesti kaunistamata ja isegi asteeklik. Ehted näitasid kandja jõukust, ehted lisasid rõivastele ka värvikust. Paljud säilinud skulptuurid, pisiplastika ja seinamaalingud on jäädvustanud ehteid kandvaid mehi ja naisi. Ehiskraesid oli Egiptuses kantud juba dünastiate-eelsetest aegadest peale. Hilisema aja kaelakeede, käsivarre-, randme- ja pahkluuvõrude materjaliks oli kuld, korallid, helmed, ahhaat, oonüks või kaltsedon. Küllaltki harva valmistati ehteid hõbedast, mida kutsuti valgeks metalliks. Hõbeda kohta arvati, et sellest on tehtud jumalate luud, ning seda taoti pigem õhukeseks plaatideks ja inkrustatsioonideks, millega kaunistati skulptuure, mööbliesemeid ja nipsasjakesi. Ehiskraed pandi kokku merekarpidest, helmestest, lilledest või ku...
Helmeste ajaloost Ehete ajalugu on sama vana, kui rõivaste ajalugu. Algselt usuti, et valdav enamus juveeliehteid - kaelakeed, ripatsid, sõrmused ja käevõrud - osutavad inimestele maagilist mõju. Sageli peeti neid ohutisteks kurjade vaimude vastu ja loeti sillaks inimeste maailma ning vaimude ja jumalate maailma vahel. Eriti hoolikalt kaitsti amulettidega lapsi. Neoliitikumiaegsed (kiviaja-) ehted valmistati looduslikest materjalidest jõe- ja merekarpidest, kütitud loomade luudest ja hammastest, erinevast kivimist, pärlitest, savikuulikestest ning taimeseemnetest. Vanad egiptlased olid esimesed, kes õppisid valmistama klaasist esemeid. Kõige varasemad andmed klaashelmetest ulatuvad 3. aastatuhandesse e.m.a. Egiptuse vaaraod olid nõus paljustki loobuma, et saada peotäis tavalisi klaashelmeid, kuna pidasid materjali läbipaistvust jumalaanniks. Isegi vaarao võimu pühendust sümboliseeriva Päikese kaelakee valmistamisel on kasutatud lisak...
Claude Monet (1840 1926) Elukäik · Claude Monet sündis 14. november 1840. aastal Pariisis vürtspoodnike perre. · Ta ristiti Notre-Dame-de- Lorette'i kirikus Oscar- Claude'iks. · 6 aastaselt lahkus perega Põhja-Prantsusmaale Le Havre'isse. · Kunstianne avaldus väga noorelt, alguses karikaturistina. · 1858 võeti üks tema maalidest vastu kohalikule näitusele, kust tuli mõte hakata elukutseliseks kunstnikuks. · Ta asus õppima Pariisi vabameelse õhkkonnaga kunstikooli Académie Suisse'i · Aastatel 18611862 oli sõjaväeteenistuses Alzeerias. · 1862. aastal suundus ta õppima Pariisi, kuulsa kunstniku Charles Gleyere ateljeesse Le Havre'i aastad · Peale Charles Gleyere ateljee sulgemist pöördus Monet tagasi Le Havre'sse ja pühendus maalimisele. · Ta huvitus eelkõige suurtest vabaõhustseenidest ja õppis hindama päikesevalgust. Selleks, et päikeselise päeva meeleolu ja v...
Pildileht Itaalia arhitektuur, skulptuur ja maalikunst 15-16.sajandil ning manerism Pildilehe koostas: Juhendaja: Tallinn 2009 1. Itaalia arhitektuur 15. sajandil Filippo Brunelleschi (1377-1446). Cupola of Florence Cathedral 1420-1434. Great Dome 1420-1461 Leon Battista Alberti (1404-1472). Santa Maria Novella, Florence 1456- 1470 Church of San Francesco, Rimini 1450 2. Itaalia skulptuur 15. sajandil Lorenzo Ghiberti (1378-1455) Madonna lapsega Saint Matthew 1419-1421 Donatello (1386-1466) Taavet, pronksist Mary Magdalene 1455 Andrea del Verrocchio (1435-1488) Taavet, pronksist Putto Poised on a Globe 1480 Luca della Robbia (u. 1400-1482) Madonna col Bambino Keraamiline lagi, Portugal...
Renessanss sai alguse Itaalias ning on periood 14.-17. sajandil väldanud kultuuriloos. Ajastut saab iseloomustada eemaldumisega religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Maalikunsti arenemine Itaalias oli XV sajandil väga intensiivne ja teiste kunstiliikide kõrval kõige iseseisvam. Maal tegi läbi keeruka arenemisprotsessi, mille tulemusena saavutati inimese, looduse ja esemete tõepärane kujutamine. Vararenessansi maalikunsti esimene väljapaistev esindaja oli Masaccio, kelle uuendused Masaccio, sünninimega Tommaso Cassai, mõnel pool märgitud ka Tommaso di Ser Giovanni di Mone, sündis 21. detsembril 1401. aastal. Masaccio oli esimene suursugune maalija vararenessansi ajastul. Tema freskod on kõige varasemased näited humanismist ning need olid kui eeskujuks hilisematele suurmeistritele. Masaccio ühines 1422. aastal maalikunstnike gildiga Firenzes, mis oli tol ajal üks jõukamaid linnu maailmas....
Retsensioon Teisipäeval, 09. detsembril, käisin Kuressaare Raegaleriis vaatamas näitust nimega ,, Sõrmede vahelt pudenenud hetked", mille autoriks on Endla Tuutma. Endla Tuutma on sündinud Lääne-Eestis, väikelapseelu veetis ta aga Venemaal, Kirovi oblastis, kuhu oli asumisele saadetud tema ema. Koolis aga käis Endla juba taaskord Eestis. Endla on õppinud nii mõneski nimekas Eesti koolis. Aastatel 1964-1968 õppis ta Tartu Kunstikooli Dekooriosakonnas, edasi õppis ta Tallinna Kunstikooli Metallehitistöödes 1968-1973. 1973, peale koolide lõpetamist töötas Endla Tartus metallikunstnikuna (valmistas ehteid ja suuri dekoratiivvorme), seda kuni 1988. aastani. 1985. aastal astus ta Kunstnike Liitu. Saare maakonna peakunstnikuks sai Endla 1989. aastal, antud töökohal töötas ta 1994. aastani. Alates 1988. aastast asus Endla tööle Kuressaare Linnavalitsusse linnakunstnikuna, millega tegeleb ta siiani. T...
1. Renessansskultuur gootika ja renessansi kultuuride vahel pole teravat piiri. Paljud nähtused, mida renessansiga on seostatud tärkasid tegelikult varem (nt: teaduslik uurimine, meelist maailma jäljendav kunst). Renessanss taassünd, see võeti kasutusele, sest sel ajal hakati uuesti väärtustama antiikkultuuri. Humanism veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng, isikuid hakati hindama nende omaduste järgi. Renessansskunsti lemmiktegelane oli Taavet, temas hinnati ihulikkust, tõsteti esile kehavorme ja jäsemeid. Uusplatonismi järgi oli see, et reeglites peitub nii tõde kui ilu. Ilusaid teoseid saab luua reeglitele toetudes. 2. Itaalia arhitektuur Euroopa tähtsaimaks kunsti keskuseks 15. saj oli Firenze. Suurmeister Filippo Brunelleschi (13771446) rajatud ehitised on Firenze toomikrik, Leidlaste kodu, San Lorenzo kirik, Pazzi kabel. Tsentraalperspektiivi õpetus arhitektuur peab kasutama ,,õigeid" proportsioone, s...
Renessanss 1. Üldiseloomustus : Renessansi all mõistame murrangulist liikumist vaimulikus kultuuri kõikidel aladel. Tekkis humanismi taassünd. Humanistlik haridus levis kõige pealt Itaalias, kus koos poistega said hariduse ka tüdrukud (vanaaegne kultuur/luule). * 15.saj. loobuti gooti kirjast, uueks kirjaks sai Karolingide minusklid (väike tähed) ja Rooma kapitaalkirja majusklid (suur tähed). 1. Raamat trükiti 15.saj. Mainzis. * Mall ja skulptuur arenesid arhitektuurist lahku. Tekkis tahvelmaal. Kunsti hakati seondama oma looja nimega (SIGNATUUR). *Renessansi arhitektuuri loodud hooneid kaunistavad sambad, pilastrid, lõvi pead, putod (armsad lapsed/inglid), kipsist lille ja puuvilja vanikud e. girlandid. 2. Moraal: Moraali üheks tähtsamaks probleemiks on eesmärgi ja vahendite suhe. Renessansiinimene kaldub saavutama oma eesmärke vahendei...
KRISTJAN RAUD (1865-1943) Kristjan Raud sündis 22. oktoobril 1865 aastal talupoja perekonnas Viru-Jaagupi kihelkonnas. Tal oli kaksikvend Paulus (kunstnikuna tuntud kui Paul Raud). Kooliaeg algas vendadel 1874 Koervere külakoolis (1a), edasi 1875-78 Viru-Jaagupi kihelkonnakoolis, 1878-81 Rakvere Kreiskoolis ja seejärel Tartu Reaalkoolis. Reaalkooli ajal püüdsid vennad ka kunsti õppida. 1883 jättis Kristjan Reaalkooli pooleli ja läks üle seminari. Seminari ajal tutvus kunstitegelastega ja originaalteostega. Peale seminari alustas tööd kooliõpetajana. Eestis sai ta aru, et venestamispoliitika ei soodusta kultuuri arengut kultuuri kustumine, ärkamisaja meeleolude langus. Otsustas Peterburi kasuks, kus sai endale pedagoogi koha. Peterburis tutvus ta J. Köleriga, kes soovitas minna õppima Kunstiakadeemiasse. 1892-1897 õppis ta Peterburi Kunstiakadeemias, kuni mõistis, et akadeemia on liiga kinni akademismis. Saanud oma ...
Abstraktsionism Abstraktsionism ehk abstraktne kunst sisaldab maale, skulptuure ja graafilist kunsti, mis ei esinda ära tuntavaid objekte, pigem nende ideid ja arusaama. Abstraktsionism sai alguse 19. saj. Lõpul, kui euroopa noored kunstnikud, kes põlgasid traditsionaalse kujutamis viisi ja looduse esitamise hoolikate detailide ja täpsusega, otsustades hüljata vanad ideaalid ja kasutada hoopis kujutlusvõimet, alateadvuslikkust ja olemuse kujutamist. Hiljem arenes abstraktsionism 20. sajandi alguses kõrvuti teiste vooludega nagu fauvism, ekspressionism, kubism ja futurism, kuna need stiilid laenasid elemente ja mõjutasid üksteist. Esimene kunstnik, keda võib pidada abstraktsionistiks, oli Vassily Kadinski, seda stiili maalide pioneer, kes hakkas töötama sellel viisil 1910 paiku. Antud stiil arenes ja laienes rohkem De Stijl'i rühmas 1915-1920 aastate Hollandis, mida juhtis Piet Mondrian. Ometi abstraktse kunsti hiilgeaeg oli peale I maai...
Bütsantsi kunst Bütsants oli feodaalriik 4. sajandist 1453. aastani. Riik nimetati Bütsantsiks tema pealinna Konstantinoopoli antiikaegse nime Byzantioni järgi. Ise nimetasid Bütsantsi elanikud oma riiki Rooma või Ida-Rooma impeeriumiks. Nimetus "Bütsants" pärineb alles renessansiajast (ilmselt 16. sajandi algusest). Ametlik riigikeel oli kreeka keel. Arhitektuur · Bütsantslik toredus · Ristkuppel kirikud (suudeti kupliga katta nelinurkne ruum) · Lagedaid välisseinu ilmestati eenduvate püstribadega liseenid · Ülaosas muutuvad väliskaunistused süvenditeks petikud · Kõik ehitused on tsentraalehitised ehk kõik osad koonduvad ühtse keskmise kupli ümber Maalikunst · Ravenna kirikute mosaiigid · Sõnum oli poliitiline ja usuline · Kultusobjektiks keiser, kes juhib kirikut või kristus ja tema pühakud · Figuurid on saledad, ebaloomulikult pikad · Riided on toretsevad kehavorme ei näidata · Näod väiksed, suured s...
LOUVRE 1190-1528 Philippe Auguste kindlus kõrgete müüride, 10 torni, vallikraavi ja bastionitega Grosse Tour 14. saj keskel hakkab Pariis kasvama, puhkeb 100-aastane sõda Etienne Marcel õhutab looma kaitsevalle Raymond du Temple kujundab kuninglikku residentsi Pärast Charles VI surma on loss 1527. aastani unustuses, kuni Francois I otsustab sellest teha oma residentsi Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Keskaegne Louvre 1546-1610 Läänetiib lammutatakse, asemele tulevad renessanssistiilis hooned (Pierre Lescot, Jean Goujon) Ulatuslikud ümber- ja juurdehitused 1564. aastal tellib Catherine de Medicis Tuileries palee rajamise (arhitekt Philibert Delorme) 1566. aastal alustab Charles IX Tuileries'd ja Louvre'it ühendava Petite galerii ehitamist ...
Sajandi kunst " A. Juske , J. Kangilaski , R. Varblane ) 20. sajandi algupoolel pöörati kunst sõna otseses mõttes pea peale. Õhinal tormati uusi kujutusviise ja arusaamu leiutama. Kiiresti vaheldusid kunstivoolud, nagu näteks fovism, kubism, abstraktsionism, ekspressionism, futurism, dadaism ja sürrealism - neid on kombeks nimetada avangardistlikeks (prantsuse keeles tähendab avant garde eesminevat, eesrindlikku). Teine sageli kasutatav mõiste on modernism. ( http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/modernism/index.htm ) Fovismi loetakse harilikult 20. saj. moodsa kunsti esimeseks vooluks. Pinda olid talle ette valmistanud kõigepealt impressionistid oma puhaste värvide ja omapärase maalimisviisiga; postimpressionistidest on foovid kõige rohkem võlgu Vincent van Goghile ja neoimpressionistidele. Enamik foovidest oli läbinud neoimpressionismi etapi. Seega on fovism tihedalt seotud eelmise sajandi lõpu kunstisuundadega. Fovism kui kunstivool kujunes ajaliselt
Evald Okas Sündinud 1915 Evald Okas (sündinud 28. novembril 1915 Tallinnas) on tänaseni tegev eesti kunstnik, keda on hinnatud tema aktimaalide tõttu. Tegevusala Graafika, maal, joonistamine Kunsti õppinud kõrgem kunstikool Tallinnas Tuntud teoseid Giovannina (1957), Akt linna taustal (1957) Okas alustas oma kunstnikukarjääri õppides Riigi Kõrgemas Kunstikoolis Tallinnas, kuid arreteeriti ning küüditati Nõukogude vägede poolt pärast Teist maailmasõda Jaroslavli vangilaagrisse Venemaal. Jaroslavli vangilaagris tutvus Okas tuntud eesti kunstnikega nagu Aino Bach ja Richard Sagrits, kes juhendasid teda ning aitasid tal oma kunstioskusi viimistleda. Nõukogude võimu poolt ettemääratult pidid kõik kunstnikud tollel ajal viljelema kunsti sotsialistliku realismi zanris. Pärast vangistuse lõppu läks Okas edasi õppima Moskva Akadeemiasse. 1950. aastate lõpuks teenis Okas elatist peamiselt eksliibriste söe...
ANTS LAIKMAA 5. MAI 1866. A ANTS LAIKMAA Ants Laikmaa sündis 5. mai 1866. aastal Vigala vallas. Ta sündis perre neljateistkümnenda lapsena. Isa oli Hans Laipman ja ema Leenu Redlich. Isa oli haritud, töötas talupidajana ja oli ka vallakirjutaja. Ema oli samuti haritud. Oma vaimukuse ja kunstimeele päris ta emalt. Ema suri 1884. aastal, isaga ei saanud ta eriti hästi läbi. 1891. aastal asus ta Riiast teele Düsseldorfi. Tal oli olemas ka rongisõidu raha, kuid ta tahtis Saksamaad paremini tundma õppida. Enne teele asumist tegi ta kodutalus väikese portree oma õe vennast. Õppis Düsseldorfi Kunsti Akadeemias 1891-1895. Ta meeldis Düsseldorfi Kunsti Akadeemias töötanud õppejõududele töökuse ja visaduse poolest. Ta pidi vahepeal õpinguid katkestama rahapuuduse tõttu, kuid tänu abivalmis daami 75 margase toetuse tõttu sai ta õpinguid jätkata 1896- 1897. Laikmaa polnud seal ainuke eestlasest õpilane. Peale se...
1. Kunstiliigid, kirjeldus,näited Arhitektuur/ehituskunst sakraal (kirikud,kabelid,kloostrid,moseed,templid-jumalaga seotud); profaan ( ilmalikud ehitised - lossid, paleed, linnused, reakojad, elamud, kindlus- tused, müürid) Skulptuur (kõvast materjalist loodud mahulised kujundid) reljeefid(vaadeldavad ainult ühest küljest) kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef Ümarplastika, vabaplastika(asukohast sõltumatu), monumentaalplastika(otstarbe järgi esineb ansamblina), ehitusplastika(seotud ehitise osaga). Maalikunst värviline kujund tasapinnal seinamaal (monumentaalmaal fresko- ja sekotehnikas), tahvelmaal(puidust plaatidel), miniatuurmaal ( raamatu illustratsioonid keskajal) . Mosaiikmaal (kuigi pole loodud pintsli ja värvide abil), klaasimaal ehk vitraazikunst. Graafika tasapinnaline kunstiline kujund,mis luuakse trükkimise abil. Kõrgtrükk Sügavtrükk Lametrükk Tarbekunst (tegemist ...
aastat e.Kr. müntide vermimistehnikagi on üks näide Kreeka mõjust Roomale, kuna just kreeklastest meistritelt õpiti toda kunsti. Esimestel Rooma hõbemüntidel on kujutatud Romulust ja Remust imetavat emahunti. Hilisematel aegadel said mündid aga omamoodi monumentideks, neil kujutati tähtsaid võite, lepingusõlmimisi ja väepealikke ning riigitegelasi. Kasutatud kirjandus http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/roomaloengud.htm http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/rooma.htm M.V. Alpatov (1973). Kunstiajalugu I. Tallinn: Kunst N. A. Maskin (1962).Vana-Rooma ajalugu. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus J. Kangilaski (2003). Kunstikultuuri ajalugu. Tallinn: Kunst Page 12 of 12 5/3/2009 10:58:45 AM
Valgmik kesklöövi sein, kus paiknesid aknad Kampaniil kiriku kõrval asuv kellatorn Lööv 2 rida sambaid jagab basiilika 3-ks võrdseks osaks Apsiid Poolringikujulise põhiplaaniga võlvitud ja poolkuppelkatusega kaetud vaheseinata ruum Vikkel Sfäärilise kolmnurga kujuline arhitektuuriline vorm võlvlae nurgas, millele toetub kuppel Tsentraalehitis ehitustüüp, mille põhiplaani äärmised punktid on keskmest ühekaugusel Talum rikkalikult reljeefidega kaetud kiviplokk Liseen Kitsas püstriba, liigendab seina Meka islamiusuliste püha linn Kalifaat muhameedlaste riik Maur hispaania muhameedlane Mihrab pooliimas palveniss, paiknes Mekapoolses seinas Minarett sale torn, vormilt erineva kujuga (nelinurkne, ümar, hulktahkne, kruvikujuline), minareti küljes rõdud, teravatipuline katus. Minaretti kasutatakse palvusele kutsumiseks. Medrese ehitustüüp, mis ühendas teoloogilise õppeasutuse ja mosee. Nelinurkne õu, mid...
arengut. Tänu tema väga mitmetele autoportreedele saame hea kujutluse temast endast. Rembrandt on kujutanud ennast väga erinevates situatsioonides ja rollides ning tõetruult. Tema kuulsamateks töödeks on ,,Dr. Tulpi anatoomiatund", ,,Danae", ,,Öine vahtkond" ja ,,Kadunud poja tagasitulek". Minu arvates oli Rembrandt oma ajastu kuulasim kunstnik, keda maailm teab veel tänapäevalgi tema suurte teoste kaudu. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Piper, D. Kunstiajalugu. Tallinn Varrak. 2006. 538 lk. 2. Raud, A. 21 maailmakuulsat kunstnikku. Odamees. 2005. 215 lk. 3. Ricketts, M. Rembrandt. Tarian Invest OÜ. 2006. 128 lk. 4. Vaga, V. Üldine kunstiajalugu. Tallinn Koolibri, 2004. 912 lk. LISAD Rembrandti teoseid Joonis 4. ,,Dr. Tulpi anatoomiatund" http://www.uni-heidelberg.de/institute/fak5/igm/g47/batulp.jpg Joonis 5. ,,Danae" http://cache.eb.com/eb/image?id=84828&rendTypeId=4 Joonis 6
Romaani arhitektuur Gert Kindel Lihula Gümnaasium 2009 Bayeux´i vaip Bayeux' vaip on romaani tekstiilikunsti kuulsaim näide. 70 meetri pikkusele riidele tikitud stseenid kujutavad Inglismaa vallutamist normannide poolt. Vaip valmis arvatavasti 11. sajandi lõpus või 12. sajandi alguses. Nime on vaip saanud oma asukoha järgi: nimelt säilitati vaipa varem Bayeux' katedraalis Normandias, kus teda rahvale kirikupühade ajal näidati. Nüüd on vaip rahvale igal ajal vaatamiseks üleval Bayeux' muuseumis. Vaid poole meetri kõrgune kuid 70 m pikkune vaip on keeratud ribana ümber muuseumisaali seina. Vaiba 58 stseeni jutustavad Normandia hertsogi Guillaume'i, hilisema Inglise kuninga William I Vallutaja Inglismaale tehtud vallutusretkest. Põhitähelepanu on 1066 toimunud Hastingsi lahingul. Vaibal on kujutatud umbkaudu 1500 inimest, lisaks hobuseid, losse ja laevu. Vaibaservad on kaunistatud fant...
1.Pärisbarokk arhitektuur Itaalias, Hispaanias, Madalmaades ja Lõuna-Saksamaal. Sünnikohaks sai Rooma. Uus stiil avaldus eelkõige kirikutes. Valitsevaks kirikutüübiks muutus pikergune hoone. Siseruum ei jagunenud enam löövideks nagu keskajal, vaid moodustas ühe avara saali. Põhilised valgusallikad oli aknad, mis asusid kupli allosas. Valgus koondus seega üldiselt ainult kiriku idaossa. Laed tehti enamasti puust, kuid püüti seda varjata. Oluline oli kuppel ja läänefassaad. Fassaadipinnad olid sageli kaarjad ja nõgusad või astmelised, ebasümmeetrilised. Sellega saavutati varjude ja valguse kontraste. Arhitektidele meeldis luua efekte ja ruumilisi illusioone. Olulised olid ka ehitised, mille põhiplaan moodustus ovaalidest. Esinduslikumad ehitised kaeti seest värvilise marmoriga, paljude maailidega ja skulptuurkaunistustega. Euroopas ehitati ka palju losse, rajati parke ja linnaosi. Saksa puhul on tähtsad kaarjad aknad ja tornid. Autorid ...
KUNSTIAJALUGU 1. India skulptuur Keda kujutati: inimesest ja loomast kokku kombineeritud olendid, veetlevad naised, kes kehastavad jumalaid, deemoneid ja haldjaid (reljeefid), hinduistlikud jumalad (vabaskulptuurid) Mismoodi kujutati: keha on mitme pea ja paljude jäsemetega, skulptuuri valmistamiseks kasutati kivi, vahest ka pronksi ja vaske, reljeefid kujutavad tegelasrohkeid stseene, inimene, loom ja jumal on üks, need on lahutamata tervik. Skulptuurid katsid templeid. Näide: Prints Siddharta, Gandhara, Süva kuju. India skulptuuri valitsevaks vormiks on reljeef, vabaskulptuurina kujutatakse jumalaid (Siva, Visnu ja Buddha). India kujutava kunsti kõrgaeg oli (klassikaline periood) Guptade dünastia ajal (4.-7. sajand p.Kr.) Skulptuuri koolkond: Gandhara- Pakistan, Afganistaan. Umbes 1 saj. p.Kr loodi selles Kreeka budistlikus piirkonnas esimesed Buddha kujutavad vabaskulptuurid;Vana-Kreeka mõjudega; sisu India sissepoole vaatav. Ee...
LOUVRE 1190-1528 1190. aastal polnud Philippe Auguste kindlus mitte kuninglik residents, vaid oluline arsenal, millel olid kõrged müürid, 10 torni ja nelinurkne vallikraav, mille igal küljel ning põhja- ja lääneseinte keskel asetsesid ümmargused bastionid. Kaitsetornid asetsesid lõuna- ja idaseinte kitsaste väravate külgedel. Kompleksi keskel seisis massiivne kants Grosse Tour, mis oli 15- meetrise läbimõõduga ning 30 meetrit kõrge. 14. sajandi keskel levis Pariis kaugele Philippe Auguste esialgsest müürist. Saja aastase sõja puhkemise tõttu vajas Prantsusmaa pealinn suuremat kaitset. Pariisi kaupmeeste rektor Etienne Marcel õhutas looma kaitsevalli, mida arendati edasi Charles V juhtimisel. Uued kaitserajatised ümbritsesid Seini jõe parema kalda ümbruskonda. Olles suletud laienevasse linna, kaotas Louvre oma kaitsefunktsiooni. 1364. aastal hakkas Charles V arhitekt Raymond du Temple muutma vana k...
Romantism on kunsti (arhitektuur, kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater, kino) suund, sotsiaal-poliitiline ideoloogia ning stiiliperiood, mis tuli 1820.1830. aastail klassitsismi asemele. Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest, individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik. Romantismi tekkimise allikaks olid 1789. aasta Prantsuse revolutsiooni poolt äratatud rahvahulkade vabadusliikumine, rahva võitlus feodalismi ja rahvusliku rõhumise vastu ning ühiskonna laiade kihtide pettumine 18. sajandi revolutsioonide tulemustes. Romantism oli reaktsiooniks kodanliku korra võidule. Romantikute huvi oma rahva muinsuse, ajaloo ja rahvaluule vastu pani aluse mitmele teadusharule. Paljud romantilised teosed kajastavad kirglikku tulevikuühiskonna unistust, on feodalismivastased, seoses oma ajastu vabadusliikumisega. Isiksuse vabastamise, võõrandumise ületamise...
Realism Nii klassitsism kui ka romantism olid mõlemad valdavalt elukauged kunstinähtused, sest nad idealiseerisid minevikku ja võtsid oma ainestiku möödunud aegadest. Seevastu 19. sajandi keskel tegutsemist alustanud realistid huvitusid just oma kaasajast ja lähemast ümbrusest, tavalistest inimestest ja argielust. Nad püüdsid anda reaalsust, s. t. kõike olemasolevat loodust, inimesi jm. edasi loomutruult, ilma seda kuidagi moonutamata või ilustamata. Seejuures ei saanud neile märkamatuks jääda ka elu varjuküljed ning needki leidsid tee osa realistide loomingusse. Oma kaasaja puuduste esiletoomisega püüdsid realistid ühtlasi ka kaasa aidata nende puuduste kõrvaldamisele. Ühiskonna puuduste suhtes kõige kriitilisemalt meelestatud realiste nimetatakse kriitilisteks realistideks nende tegutsemisaeg jääb 19. sajandi lõpupoolde. Kõigepealt kerkis realism esile maastikumaalis. Ju...
Antiikkunst Egeuse kultuur (Kreeta-Mükeene kunst) Tekkis umbes 2600 a eKr. Vahemere saartel, eriti Kreeta saarel. Selles piirkonnas elasid lisaks kreeklastele ka Kreeta pärisrahvad, neil oli oma kiri, mida ei suudeta tänapäevani lugeda. Kreeta kunst, Egeuse mere saared, Väike-Aasia poolsaare rannikualad. Seda kunstiperioodi tunneme suurte losside ja Homerose eepose järgi, linnadest tuntuim on Trooja. Selle aja losside (Knossose loss) keskseks osaks oli piklik õu, mille ümber paiknesid mitmed ruumid, olid mitmekorruselised, aknad puudusid. Akende asemel olid vaheruumid, mille kaudu tuli valgus ruumidesse. Ühenduseks olid laiad trepid. Loss oli tõeline labürint, võõras inimene oleks kindlalt ära eksinud. Oli olemas kanalisatsioon, veevärk ja tualetid. Kõikide ruumide seinu katsid freskod, mis kujutasid kalasid ning nende igapäeva elu, jumalaid ei ol...
Klassitsism Arhitektuur Klassitsistlik arhitektuur levis kogu Euroopas ja väljaspool selle piiregi. Kõige tavalisemad ehitised olid sümmeetrilised, suurte siledate seinapindadega, fassaadi keskosa meenutas kreeka templi otsakülge seal eendus sammastik, mida ülal kroonis kolmnurkne viil. Selliseid hooneid kerkis igas vähegi suuremas linnas. Klassitsistlikku stiili on üldse armastatud kasutada esindushoonete püstitamisel Oma lihtsa ja range välisilme ning enamasti soodsa asendiga linnapildis jätavad nad küll kõledavõitu, kuid mõjuka ja suursuguse mulje. Antiikaegsete ehitiste matkimisel mindi isegi nii kaugele, et näiteks Pariisi Madeleine'i kirikkavandati päris kreeka templi koopiana seejuures ka ilma akendeta. Palju loodi tol ajal täiesti praktilise otstarbeta ehitisi, igasuguseid auväravaid, võidukaari jms., näiteks Tähe võidukaar Pariisis. Võimsana kõrgub see keset avarat üm...
muutumatuna. Oma lõpuaegadel hakkas ta aga muutuma, sest seda mõjutasid teiste rahvaste kunstid, kuni ta hääbus. Kasutatud kirjandus Raamat: "Inimene, ühiskond, kultuur" autorid: Mait Kõiv, Ain Mäesalu, Krista Piirimäe, Mart Tänav koostanud: Helmut Piirimäe lk 40-44 Raamat: "Kunstiraamat noortele" autor: Tiiu Viirand lk 14-18 Internet: http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/egiptus.htm, http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/egiptus/arhitektuur.htm astmikpüramiid Egiptuse sammas kiilkiri mastaba mastaba läbilõige Sfinks vaarao kuju
Kaidi Kiidemaa 10E Vasta küsimustele Egeuse ehk kreeta-mükeene kunst. 1. Kus asusid Egeuse kunstikultuuri piirkond ja tähtsamad kunstikeskused? Egiptuse vahetus läheduses Egeuse mere piirkonnas kujunes III at välja õitsev tsivilisatsioon, millel oli kolm keskust: 1. Küklaadide saarterühm Kreeta saare ja Mandri- Kreeka vahel. 2. Kreeta saar, kus arenenud kultuuri nimetatakse legendaarse kuninga Minose järgi m i n o i l i s e k s. 3. Eel-kreeka , h e l l a a d i l i n e kultuur Peloponnesose poolsaarel 2. Kirjelda Knossose paleed. Kuidas siin põimusid tegelikkus ja müüdid? Koosnes paljudest ruumidest, mis paiknesid umber nelinurkse siseõue. Oli terasse, koridore, trepikäike, palee eri osad paiknesid eri tasapindadel. Elamiseks väga mugav toimis veevärk ja kanalisatsioon.Alumisel korrusel olid peamiselt laoruumid, teisel korrusel suurem...
Vasta küsimustele? Mesopotaamia kunst 1. Nimeta vanaaja rahvaid, kes elasid Mesopotaamias. Sumerid, akaid 2. Millised kaks väga olulist leiutist tegid sumerid? Kirjasüsteem(kiilkiri) ja ratas. 3. Nimeta kolm kõige olulisemat ehitustüüpi Mesopotaamias. Too igaühest näide. a)templid b)valitsejate lossid-Sargon 2. Loss Horsabadis c)linnakindlustused 4. Mis on tsikuraat? Kirjelda seda. Kompleksi tähtsaim osa oli tsikuraat.Kõrge massiivne torn,mis ahenes astangutega ülespoole.Torni ülemisel tasandil paiknes pikk ja kitsas temple jumalakujuga.Selleni ei viinud sirge trepp, vaid sakmeliste käänakutega tee, nii et igal astangul oli trepp torni erineval küljel. 5. Millist ehitusmterjali kasutati Mesopotaamias? Miks? Mis oli selle tagajärjeks? Ehitusmaterjalideks olid päikse käes kuivatatud savitellised.Osa neist oli põletatud,kuid enamik ainult päikse käes kuivatatud, mistõttu Vana-Mesopotaamia ehitised ei ole imastiku mõjule vastu pida...
2. Sept. Alates 15. Sajandist toimusid Euroopas ja Itaalias suured muutused kaubanduse arengus. Majanduslik edu ja iseseisvus. Veneetsia vahenduskaubandus läänest itta ja idast läände. Linnakodanluse eneseteadvus tõuseb. Firenzes pandi alus pangandusele. Itaalias iseseisvusid linnad linnriigid. Linnadel oli oma sõjavägi. Vastandati ennast antiikajale. Renessanss saab oma nime-tähendab itaalia keeles taassündi. 15. saj hakati Euroopas huvi tundma kunsti vastu. Bütsantsist põgenenud haritlased tõid endaga kaasa antiikkunsti. Humanism uus maailmavaade, uus ellusuhtumine, suurim väärtus inimese juures on isiksuse vaba areng. Tähtis ei ole päritolu vaid isiksuse omadused tarkus, julgus, ilu. Ideaaliks ei olnud enam munk jne. vaid inimene. Üksikisik ühiskonnaliige, aga saab iseseisvalt areneda. Inimest hakati hindama selle järgi, et ta saavutab edu vahendeid valimata. Ideaaliks tõusis Taavet, sest ta võitis Koljatit. Teda kujuta...
Käies Venemaa Riiklikus Tretyakovi Galeriis ei näinud ma kahjuks ühte tuntuimatest Vene futurismi maalidest Kazymir Malevichi ,,Musta ruutu". Lähemal uurimisel selgus, et maali Tretyakovi Galerii peahoones ei eksponeeritagi, see pidavat olema Galerii teises hoones Krimski Val'i peal. Järgmisel päeval läksime sinna uude galeriihoonesse ning sealt ma selle ,,Musta ruudu" avastasingi. Tunne, mis mind valdas, oli omapärane. Lisaks imetlusele oli ka äratundmisrõõm ning ka teadmine, et nägin seda maailmakuulsat maali oma silmaga. ,,Must ruut" kujutab endast 79,5cm x 79,5cm suurust maali. Sellel on kujutatud must ruut valgel foonil. Kazymir Severinovich Malevich (23 veebruar 1878 15. mai 1935) maalis seda 1915.aasta suvel ja sügisel. Tema kinnitusel ta maalis seda mitu kuud. Maal oli olnud viimasel futuristlikul näitusel ,,0.10", mis oli avatud Sankt-Peterburis alates 19.detsembrist 1915.aastal.39 Malevichi välja pandud maali hulgas, mis o...
KUNSTIAJALUGU 3 6. Vana-Vene kunst * Vana-Vene kunstiks nimetatakse Venemaa kunsti 928.a Venemaa ristimisest kuni 17. saj lpuni * Sel ajal valitsevad Vene kunstis Btsantsi kunsti eeskujud * 10. saj hakatakse Venemaal ehitama kivist kirikuid ja kloostreid * 11. saj on Kiievi Venemaa Euroopa suurim riik (u. 1 milj km2) * Pealinna Kiievit kaunistavad 400 kirikut * Kiiev vistleb Konstantinoopoliga * Ehitusmeistrid kutsutakse Btsantsist * Siiski on mningaid erinevusi * Mnede suurte Vene kirikute katustele kuhjatakse vga palju kupleid pramidaalne ssteem * Selline ssteem on ka Kiievi peakirikul Sofia katedraalil * See ehitati 11. saj Jaroslav Targa valitsusajal * Sofia katedraalil on 13 kuplit * See oli algselt viielviline kirik * Kahjuks on see kirik 17. saj mberehitustega rikutud * Siis ehitati kirikule juurde veel neli lvi * Kiieviga vistleb sel ajal thtsu...
Kreeka ajalugu Vaase kaunistati geomeetrilises stiilis Vaasidel oli enamus ajal ikkagi jumalad Mustale pinnale punased figuurid Igas kreeka linnas oli agoraa- kesk vljak,turu plats,kreeka mehed kisid sa ostamas ja muud... kaal oli leiutatud Agoraa platsil olid siis kik kuulsamate inimeste , jumalate ja poliitikute kujud Akropol-krgeim mgi kuhu ehitati templeid Templi ehitus thti ja oli jumalate eluasemed Tehti puust ja metall-kivi plokkidest Tempel koosneb kandvatest osadest Kantavad osa on talastik Ja lame viil katus Samba stiil nimetati orderiks Baas, tves , kapiteel jagunes samba stiil Naos pearuum templis Orderid Dooria sammas ilma baasita sammas , madal Pstised vaokesed kannelrid Tvest kroonib kapiteel Joonia sammas saledam , krgem , algab mmarguse baasiga Abakus on voluutidega lppeva rullis padjandi kujuga Friis katuse alune riba ning kaunistatud Korintuse sammas erineb joonia sambast kapiteeli kujunduse poolest Kapite...
Bernt Notke Bernt Notke (1435 Lassanis talvel 1508/1509 Lübeckis) oli saksa maalikunstnik ja skulptor. Tema teosed on levinud kogu Põhja-Euroopas. Tema tuntuim teos oli "Surmatants" Lübecki Maria kirikus, mis on hävinud. Sarnase, kuid osaliselt säilinud teose, tegi ta ka Tallinna Niguliste kiriku jaoks. Surmatants Surmatants, tempera ja õli segatehnikas maal 160 X 750 sentimeetri suurusel lõuendalusel. See ei ole terviklik maal, vaid õnnekombel säilinud algustükk kunagisest ebatavaliselt pikast kompositsioonist, millele olid maalitud kõigi keskaegsete seisuste esindajad, kokku 48-50 inim- ja surmafiguuri. Maalifragmendil on 13 esimest figuuri: jutlustaja, torupilli puhuv Surm, sarka kandev Surm, paavst, Surm, keiser, Surm, kuningas ja Surm. Maali peategelaseks on Surm, kõikevõitev ja halastamatu, kes ühteviisi takistamatult viib endaga kaasa nii selle ilma vägevad ku...
Barokk Sissejuhatus Ajalooliselt oli barokk-kunsti levikuaeg, 17. sajand, Euroopas vapustuste- ja sõdaderohke. Reformatsioon ka poliitilised nägelused. Suurimaks neist konfliktidest sai Kolmekümneaastane sõda . Barokiaeg oli teaduse hoogsa arengu ja maadeavastuste aeg. Euroopalik kultuur jõudis ka teistesse maailmajagudesse. Barokk-kunst sai alguse 16. sajandi lõpupoole Itaalias. Barokki iseloomustab ülevus, hoogsus, jõulisus, tunneteküllus ja ka toreduseihalus. Esimese suure stiilina juurdus barokk ka väljaspool Euroopat, nimelt hispaanlaste vallutatud Ladina-Ameerikas. Barokk ei ole kuigi ühtlane ja üleeuroopaline stiil. Pigem on tegu erinevate stiilide kooslusega, milles on küll ühiseid jooni kuid samavõrra ka erinevusi: · Otseselt barokne stiil on omane ainult nendele maadele, kus agaralt tegutses katoliku kirik - seega Itaalia, Hispaania , Madalmaade lõunaosa (ehk Flandria) ja Lõuna-Saksamaa. Tinglikult võiks seda nimetada pärisbar...
1. Mida tähendab renessanss itaalia keelest? Renessass tähendab itaalia keeles taassündi 2. Millised olid renessansi erinevad perioodid? Renessansi perioodid: -14.saj- eelrenessanss e trecento -15.saj- vararenessanss e quattrocento -16.saj- kõrgrenessanss e cinquecento 3. Mis olid tähtsamad keskused Itaalias? Veneetsia, Firenze, Milano, Genova 4. Mis tähendas renessansis eneseteadvus? Inimene sai aru, et ta peab ise ennast arendama, õpiti antiikaja filosoofiat, mütoloogiat. 5. Milline oli humanistide arusaam inimesest? Humanistid võitlesid harmoonilise inimese eest, tema vabanemise nimel keskaja kammitsaist. Humanistide ideaaliks oli mitmekülgselt arenenud võimetega inimene. 6. Millised jooned avaldusid vararenessansi arhitektuuris? Sakraalarhitektuuris - silindervõlv ja ümarkaar, dekoratiivsete vormide rikkus, palju poolsambaid ja pilastreid. Seinapindu liigendatakse horisontalsete simsside, ...
Praxiteles 385-335 e.m.a. Praxitelest võib pidada Kreeka kultuuri üheks kõige kuulsamaks ning mainekamaks skulptoriks. Tema elutee jäi ajavahemikku 385-335 e.m.a., mispärast kindlad ning täpsed andmed tema kohta puuduvad. Praxiteles oli mõjuvõimsa skulptori Kephisodotose poeg (või lähedane sugulane), kes võttis poisi enda õpilaseks ning aitas ühtlasi Praxitelesel karjääri alustada. Fakt, et Praxitelese isa oli väga kuulus skulptor, aitas possigi saavutada oma töös suurt edu. Praxiteles oli stiilis peajagu üle teistest oma aja skulptoritest. Ta proovis alati uusi tehnikaid, et teha kujud võimalikult eluküllasteks ning loomulikeks. Tema töödele on iseloomulikud sujuvad kumerused, valgus ning varjud. Üks kujuri meelistehnikaid oli marmori poleerimine, et panna valgus tagasi peegelduma, mis andis kujule väga reaalse ning elulise olemuse. Oluline ol...
Ürgaja kunst Vanimad säilinud kunstiteosed loodi juba ürgajal. Sel ajal ei tuntud veel metalle ja kõik tööriistad valmistati kivist, mistõttu teame seda ajastut kui kiviaeg. Kiviaja inimesed andsid kunstipärase välimuse oma igapäevastele tarbeesemetele, näiteks savinõudele ja kivist tööriistadele, kuigi selleks mingit praktilist vajadust polnud. Üheks kunsti tekke põhjuseks peetakse inimese vajadust ilu ja loomusrõõmu järele, teiseks põhjuseks aga tolleaegset usundit. Viimasega seostatakse just koopamaale ja kivisse kraabitud joonistusi. Tolleaegsed inimesed uskusid maagiat, et piltide ja kujudega saab mõjutada tegelikkust. Näiteks arvati, et kui noolega haavata joonistatud jahilooma, siis juhtub hiljem päris loomadega sama. Koopamaalid tehti alati kõige pimedamatesse koopasoppidesse, kus nad ei saanud olla tavaliseks silmarõõmuks. Praegustel andmetel on kõige kaunimad koopamaalid valminud u. ...
Niguliste Kirik Referaat Alari Allik 10D Niguliste kirik paikneb Tallinna all-linna edelaosas. Niguliste kirik on hilisgooti sakraalarhitektuuri stiilis kirik. Kirik rajati algkujul 1230. aastal Ojamaalt saabunud saksa kaupmeeste asula keskusena. Kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele. Võrreldes Niguliste kirikut teiste basiilikatega Tallinnas on see kirik oma kogulahenduselt kõige täiuslikum. Alates 1984 tegutseb Niguliste kirik muuseum-kontserdisaalina, kus eksponeeritakse Eesti Kunstimuuseumi vana kunsti kollektsiooni ning korraldatakse korrapäraselt orelikontserte. Hoone ehitati ümber muuseum-kontserdisaaliks. 1944. aasta 9. märtsi ööl, kui Nõukogude lennukid Tallinna pommitasid, sai kirik ja ümbruses paiknenud hoonestik hävitavalt kannatada. Tulekahjus hävis tornikiiver, põlesid maha katused ja kiri...
Tartu Raatuse Gümnaasium Naivism Referaat Koostaja: Tambet Lepp Tartu 2008 Naivism tekkis kunstivooluna 19. sajandi lõpus. Euroopa 19. saj lõpu ja 20. saj alguse kunstivoolud vastandasid end klassitsistlik-akadeemilisele ja otsisid uusi väljendusvõimalusi. Naivistlik loodusekujutus muutus modernistlikele kunstnikele eriti huvitavaks siis, kui nende oma looming hakkas loobuma nähtava maailma jäljendamisest. Avangardismi klassikud, nagu Pablo Picasso, Robert Delaunay ja Guillaume Apollinaire nägid naivismis suurepärast liitlast kunsti piiride avardamisel. Nad vaimustusid Henri Rousseau töödest ja ka Aafrika ning Lõuna-Ameerika rahvaste jumalkujudest, kuna tol ajal olid seal moes primitiivkunsti ilmingud. Tegelikult on naivism ainus "-ism" (nagu kubism, realism, sürrealism), mis on maailmas kogu aeg olemas olnud. Seda näeme siis, kui vaatame erinevate rahvaste kunsti. ...
EGEUSE JA KREETA-MÜKEENE KUNST TAUST: 3000 eKr-12 000 eKr Egeuse mere ääres. Kujunes välja küklaatidel (rõngassaared ümber Delose saare), Kreeta saarel ja Peloponnesose poolsaarel (Mükeene linn) KLIIMA: mahe vahemereline kliima, taimestik lopsakas ja põlluharimiseks oli sobilik muld ÜHISKOND: tegeldi põlluharimise, kalanduse, kaubanduse ja mererööviga, ei tekkinud tugevat keskvõimu RELIGIOON: esikohal viljakuse kultus, iseseisvad kogukonnad, härja austamine KESKUSED: 1.KÜKLAADID- leitud marmorkujukesi, lk 44 "Lüüramängija" 2.KREETA SAAR- levinud kultuuri nimetatakse ka minoiliseks (kuningas Minose järgi), levis viljakuskultus, mida sümboliseeris metsik härg. Kunst oli peamiselt elurõõmus, ilus, dekoratiivne, meeleline. Arhitektuur: ei rajatud suuri linnuseid ega kindlusi, Peamiselt ehitatai losse (Knossos, Phaistos, Hagia Triada). Loss: palju v...
ETRUSKI KUNST Taust: · levis 8-3 sajand eKr, õitseaeg 7-6 sajand eKr · praeguse Itaalia keskosas Tusci (tänapäeval Toscana) · puudus ühtne riik, lõdvalt seotud linnade liit · tähtsaim linn Rooma (8. saj eKr- 7 küla liitumine); alates 505 eKr Rooma Vabariik. 3. sajandil vallutas Rooma ülejäänud Itaalia · usk hauatagusesse ellu- sarnaselt Egiptusega surnute austamine · kunst mõjutatud usust ja Kreeka kunstist (kolooniad Lõuna- Itaalias) Arhitektuur: 1. haudehitised, mis moodustasid nekropole e surnute linnu *tunnelid kivises maapinnas *ümarad kuplitaolised, mullaga kaetud hauakünkad *kivist majataolised hauakambrid *mäe külge rajatud eeskojaga kambrid 2. templid *sarnased Kreeka templitega *1-3 jumala kojad *ruudu kujuline põhiplaan *sügav eesko...
ROMAANI ARHITEKTUUR TAUST: 9. Saj lõpul laguneb Frangi riik. Kujunevad uued riigid: Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia Võimuvõitlus paavstide ja keisrite vahel Paavst toetas Itaalias linnade sõltumatuse püüdeid (veneetsia, genova, pisa) 10-12 saj kahe jõu tasakaal (keisrid, paavstid). Periood rikastas kultuuri, kirik ühendas rahvaid. ARHITEKTUUR: 10-12 saj arhitektuuris palju ühiseid jooni. Kujuneb stiilinimetus- romaanistiil Sakraalarhitektuur: (kirikud, kloostrid) 11 saj suureneb järsult kiviehitiste püstitamine. Seotud rännakutega pühadesse paikadesse (Peetruse haud Roomas, Santiago de Compostella Hispaanias) Rännakute tee äärtele ehitati kirikuid ja kloostreid 2 saj jooksul ehitati Euroopas üle 100 kiriku 1. Peamine kirikutüüp basiilika- eeskujuks karolingide aja basiilika, mõjutused Rooma, Bütsantsi ja Islami arhitektuurist ...
Tallinna raekoda Tallinna Raekoda on Eesti Vabariigi pealinna tuntuim ja silmapaistvaim arhitektuurimälestis. Hilisgooti stiilis ja kindlusarhitektuuri elementidega kujundatud raekojahoone on peafassaadil lahtise võlvkaaristu, sakmelise dekoratiivse kaitserinnatise ja idaviilult tõusva minaretitaolise vahitorniga graatsiliselt monumentaalne ehitis. Tema mõjukust ilmestavad kohalikust ehitusmaterjalist - paekivist kivimeistrite poolt oskuslikult väljatöödeldud ehitusdetailid - kaaristu piilarid ja kaared, aknapiidad ja portaalid.Töödeldud kivist on ka hoone nurgakvaadrid ja rinnatisevöö. Iidse turuväljaku lõunaküljel paiknev 36,8 meetri pikkune ja 14,7 meetri laiune hoone on praegusel kujul valmisehitatud aastatel 1402 - 1404 vanemate raekodade müüristikke kasutades. Raekoda on palju vanem kui see välja paistab ja kui seda näitab tema praegune välimus. Hilisemate konstruktsio...
Tallinna Toomkirik Toomkirik paikneb Toompea (endise Suure Linnuse) keskosas paikneval väljakul. Kirik on rajatud puukirikuna praegusele kohale arvatavasti juba 1219. aastal, mil taanlased Tallinna vallutasid. Kivikiriku rajasid siia dominikaani mungad, kes asusid Toompeal aastail 1229-33. Nende rajatud kivikirik oli arvatavasti ühelööviline ning valmis 1240ndatel aastatel. 14. sajandi alguses kirik rekonstrueeriti. Selle käigus rajati kõigepealt uus kooriruum, mis koosnes nelinurksest koorikvadraadist, mõõtmetega 10x10.5 m, ning koorilõpmikust mõõtmetega 10x2.5 m. Tänini on sellest säilinud koorikvadraat, mis on kaetud tellistest kaheksaosalise domikaalvõlviga. Umbes samal ajal ehitati koorikvadraadi põhjaküljele ka käärkamber, mis on samuti ümberehitatuna osaliselt säilinud. Umbes 1320. aasta paiku rajati aga uus koorilõpmik, mil ta sai praeguseni säilinud viietahulise polügonaalse kuju. Koorilõpmik kaeti ...
Kehra Keskkool Tallinna Linnahall Lühireferaat Kehra 2007 1 Sisukord Tiitelleht lk1 Sisukord lk2 Tallinna Linnahall lk3 Pildid lk4-8 Kasutatud materjal lk9 2 Tallinna Linnahall Tallinna Linnahall asub Tallinna südames, mere ääres. Kiviviske kaugusel sellest on sadam ja vanalinn, mis on mõjutanud Linnahalli kui hoonet. 1980-1984 rajatud Linnahall asub 1 km kaugusel Tallinna kesklinnast. Linnahall oli ainus Nõukogude Liidu ajal kerkinud mereäärne avalik objekt, mille pärast omab ta nii kultuurilist kui ka linnaruumilist tähtsust. Tallinna Linnahalli arhitektid on Raine Karp ja Riina Altmäe. Linnahall valmis Moskva 1980. aasta suveolümpiamängudeks. Hoone rajamisel oli põhiees...
Invaliidide kompleks Ehitiste kompleks (tuntud ka nime Les Invalides all) asub Pariisis ja koosneb paljudest muuseomidest ja monumentidest, mis on seotud Prantsusmaa militaarajalooga. Kõige tuntum neist ehitistest on Dôme des Invalides. See on kullatud kuppelhoone, mida praegu kasutatakse sõjakangelaste matmispaigana. Ajalugu Ettepaneku kompleksi ehitamiseks tegi Louis XIV 1670.aastal. Tema ettepaneku põhjal pidi see saama invaliidide koduks. Invaliidide all mõtles ta puuetega ja vaesunud veterane. Kompleksi arhitekt oli Libéral Bruant ja see valmis aastal 1676. Samal aastal käskis päikesekuningas arhitektil Jules Hardouin Mansart'il koostada plaanid eraldi seisvale kabelile, et seda saaksid kasutada tema õukondlased ja teised kõrgest soost inimesed. Mansart konstrueeris sellele ehitisele kullatud kupli, mis valmis täielikult 1708, selle lõpetas de Cotte. See ehitis on inspireeritud Rooma püha Peetri basiilikast. Invaliidide kuppelkiri...
Honoré Daumier (1808-1879) Aleks Aasaru Loo Keskkool 03.03.2009 Honoré Daumier Ta sündis 26 veebruar 1808 Marseilles Suri 10 veebruar 1879 Valmondois Ta oli maalikunstnik, graafik, skulptor ja karikaturist Oli realismi esindaja Looming Oma töödes kujutas ta suurlinna lihtrahvast Karikatuurid kajastasid poliitilist olukorda Maalidel kujutas ta peamiselt tööliste eluolu Karikatuurid hakkasid 1831. aastast ilmuma ajakirjas La Caricature. Kuninga Louis- Philippe'i karikeerimise eest mõisteti talle pooleaastane vanglakaristus ja rahatrahv. Nimelt näitas ta kuningat muinasjutulise koletise Gargantuana, kes ahnelt neelab rahvalt kokkuriisutud vara ja kulda. Seoses tsensuurist põhjustatud probleemidega ajalehele La Caricature, asus Daumier kaastööd tegema Le Charivari'le, mille oman...
Ettekanne Aleks Aasaru XI klass Loo Keskkool Matthias Grünwald (14701528) Sündis ja kasvas Matthias Grünewald oli Würzburg´is Nürnbergi teine suurmeister lähedal Albrecht Düreri kõrval Aastast 1501 kuni 1521 XVI sajandil oli ta töökoja omanik Grünewaldi tegelik nimi Seligenstadtis oli Mathis Gothart Peateoseks maalingud Keskaegne meeleolu, Isenheimi kloostri kiriku tegelaskujud ja kahe tiivapaariga altaril kompositsioon Altaril on näha sünge Uusaegne kehade tühi maastik ja tumeda ruumilisus ja naturalism taeva foonil kujutatud ristilöödu Vasakpoolsed ahastavad figuurid Maarja, Apostel Johannes ja põlvitav Maarja Magdalena Paremal seisab Ristija Johannes, viidates Kristusele kui lunastajale Grünewaldi looming ...
Vanaaja seitse maailmaimet 1)Cheopsi püramiid on Egiptuse püramiid,mis on nime saanud Vana-Egiptuse kuninga Cheopsi järgi.See ehitati aastatel 2551-2471 eKr.Asub Egiptuses Giza platool ja on suurim Egiptuse püramiididest ja maailma kõrgeim püramiid.Ta loeti vanaaja seitsme maailmaime hulka ja on nendest ainuke , mis on tänaseni säilinud. Vaade Cheopsi püramiidile kirdest 2)Semiramise rippaiad ehk Babüloni rippaiad koos Babüloni linnamüüriga on üks vavaaja seitsmest maailmaimest.Nii aiad kui ka müür arvatakse olevat ehitatud kuningas Nebukadnetsar teise käsul umbes 600 eKr. Kirjeldustes arvatakse aedade pindala ligi 1200 ruutmeetrile. Aiad ei olnud tõenäoliselt sõna otseses mõttes rippuvad; see nimetus tuleneb ilmselt kreekakeelsest sõnast kremastos, mis tähendab "üle ulatuma" ja kirjeldab aedade paigutust üksteisest üleulatuvatele terassidele. Babüloni rippaiad, tagaplaanil Paabelitorn. 3) Ar...
19ndal detsembril käisime klassiga Tallinna Arhitektuurimuuseumis, mis asub Rotermanni keskuse taga olevas vanas restaureeritud soolalao hoones. Muuseumis näitamiseks välja toodud eksemplarid kuulusid 20.-21. sajandi ajavahemikku, kuulsamad neist olid näiteks Lauluväljaku, Pärnu rannahoone, Pirita jahisadama, Olümpia hotelli ja Tallinna Draamateatri mudelkavandid. Mulle endale jäi kõige enam silma professor Tammekannu villa, mis asub Tartus Kreutzwaldi 6 ja mis on ehitatud aastal 1932 Soome tipparhitekt Alvar Aalto poolt. Teada on, et maja ehitati noore geograafiaprofessori August Tammekannu pere soovide kohaselt nii, et see oleks nn. ,,uusajalikus" ehk funktsionalistlikus stiilis, lameda katusega, avatud rõdu ja majaesise terrassiga. Arhitekt Aaltoga kohtus Tammekann oma õpetaja professor J.G. Granõ kodus Turus. Soome arhitektilt maja tellimist võis mõjutada ka see, et Tammekannu abikaasa oli soomlanna. Moodne ehitustehnoloogia olev...
annaabi.ee 
