Romaani stiil (1)

1.Millal levis romaani stiil ja mille järgi sai see nimetuse?
2.Mis on romaani stiili tähtsaim(-ad) tunnus(-ed)?
3. Romaani stiili kiriku põhiplaan.
4. Romaani stiilis kirik väljaspoolt.
5. Kirjelda romaani stiili skulptuuri + erinevaid stiile + relieefi.
6. Romaani stiili miniatuurmaali kirjeldus.
7. Mõisted: * vaeste piibel *krutsifiks * pseudotrifoorum *trifoorum* vööndkaar * võlvik ehk travee (n?) *triumfikaar.

on saanud oma nime ladina keelest arenenud romaani keeli rääkivate rahvaste järgi, teisalt viitab nimetus teatud sarnasustele vanarooma kunstiga. Selle algus paigutatakse tavaliselt 10.sajandisse ja lõpp 12.sajandisse. Erinevates maades on see erinevalt. Prantsusmaal sai see otsa juba 12 saj. aga Saksamaal alles 13.saj. keskpaiku.
2)ümarkaar, kitsad uksed-aknad, pakud müürid (6-8m), ehitustüübiks basiilika , tornid, võlvid (silindervõlv, ristvõlv)
3) 8(kõik need mugulad selle kaare ümber)
5
7
4;6
2 3
1
9 9
1. Pikihoone
2. Transept ehk põiklööv
3. Nelitis ja nelitisetorn (pikihoone ja transepti lõikumiskoht)
4. Koor
5. Kooriümriskäik
6. Krüpt( matmispaik , kooriruumi all)
7. Apsiid
8. Kabelitepärg
9. (Lääne)tornid
4)romaani kirikud olid massiivsed paksude kiviseintega ehitised. Lööve katsid rasked silindervõlvid või siis kahest risti asetatud silindervülvist moodustatud ristvõlvid. Niisuguste kivimasside raskuse tõttu ei saaanud seintesse teha suuri aknaid ning toetamiseks läks vaja tõepoolest tugevaid sambaid. Tihtipeale asendasid neid hoopis 4 kuni8- nurkse läbilõikega tugipostid, nn. piilarid . Väikestest kaarekestest ja sambakestest koosnevad käigud võisid kaunistada ka kiriku välisseinu, sel juhul kannavad nad nimetust kääbusgalerii.
5)Lamereljeef, kõrgreljeef, ehitistega seotud. Temaatika jutustav ja õpetlik .kõige enam kaunistati kirikute sissekäike, nn portaale, samuti esikülgi (fassaade) ja sambakapiteele.peale kaunistamise oli reljeefidel veel teinegi ülesanne: tolle aegne inimene oli kirjaoskamatu ning tema harimiseks loodigi see kivine "VAESTE PIIBEL", Kuna kirikus oli palju seinapinda, siis täiendasid skultuure maalingud.
Figuurid moonutatud, kujutised ebareaalsed. Figuurid pinnatud ja kannatavad.
6)raamatumaal, käsikirjalist teksti kaunistav ning selle sisu avav ornamentaalne ja/või figuraalne joonistus või maal; võis olla paigutatud teksti, kui ka esitatud eraldi leheküljel. Kasutati temperat, akvarelli, ka kulda ja hõbedat.
Miniatuurmaali iseloomustab :
- dekoratiivne, lineaarne ja pinnaline laad
- palju ornamentikat
- ruumilisus puudub
- väljendusrikkus ja fantaasiaküllus
- liikumise tugev toonitamine ja suur elavus
- rõhutatakse askeesi ja kannatusi
7) vaeste piibel – piibli teemalise, õpetliku sisuga reljeefid
Krutsifiks – ristilöödud jebuse kuju
Pseudotrifoorum – rida ümarkaarelisi nišše e. Petikuid
Trifoorum – kitsas käik, mis avaneb arkaadina kesklöövi
Vööndkaar – taveesid kiriku pikisuunas eraldav kaar
võlvik ehk travee – võlvikud, löövide jaotus põigiti
triumfikaar – transepti ja pikihoonet ühendav võiduvärav
Pilt1 . Pisa toomkirik . Itaalia
Pilt2. Pisa toomkiriku kellatorn – kampaniil . Itaalia.
Pilt3 . Püha Markuse kirik Veneetsias. Itaalia.
Pilt4. San Miniato al Monte kirik Firenzes. Itaalia.
Pilt5. Wormsi toomkirik. Saksamaa.
Pilt6. Mainzi toomkirik. Saksamaa.
Pilt7. St. Michaeli kirik Hildesheimis. Saksamaa.
Pilt8. Wartburgi linnus Eisenachis. Saksamaa.
Pilt9. Cluny kloostri kirik. Arvutirekonstruktsioon. Prantsusmaa.
Pilt10. Notre Dame de la Grande kirik Pointiers’s. Prantsusm.
Pilt11.Tornlinnus Dinant’is. Prantsusmaa.
Pilt12. Toweri kindlus Londonis. Inglismaa.
Pilt13. Viimne kohtupäev Vezelay kloosterkiriku portaal .
Pilt14. Kristuse sünd. Hildesheimi St. Micheali kiriku pronksuksed.
Pilt15. Eeva paradiisiaias.
Pilt16. Püha Peetrus. Saint Pierre kirik Moissacis.
Pilt17. Naine ja deemon Vezelay kloosterkiriku kapiteel
Pilt18. Krutsifiks Lichtensteini lossist.
Pilt19. Laemaaling St. Michaeli kirikus Hildesheimis.
12 3456 78 9101112
131415161718
 19
1