Michelangelo laemaal ja altarimaal Sixtuse kabelis (0)

Michelangelo laemaal ja altarimaal Sixtuse kabelis
Sixtuse kabeli laskis ehitada Sixtus IV aastail 1473- 1481 . Alates 1481. aastast kaunistati selle seinad kuulsate meistrite poolt freskodega. Ainult üks-idasein-jäi kaunistamata, samuti ka lagi. Seda tööd alustaski Michelangelo.Tema käsutuses oli suurem kui 600 ruutmeetrine pind. Ta töötas selle kallal neli aastat( 1508 -1512) ilma ühegi kõrvalise abita. See oli tema peatöö, mis oli ühtlasi ka ainuke kõigist suurtest kompositsioonidest, mis sai lõpule viidud . Seda tööd tegi ta aga vastumeelselt, kuna ta pidas ennast eelkõige kujuriks. ,,See ei ole minu elukutse . Ma ainult raiskan oma aega mitte millegi nimel. Jumal aidaku mind!“
Sixtuse kabeli lae kattis ta üleni maalidega Moosese esimese raamatu ainestikul: valguse eraldumine pimedusest, taevakehade loomine, vete lahutamine maast, Aadama loomine, Eeva loomine, pattulangemine ja parasiidist väljajamine, Noa tänuohver, veeuputus, Noa purjujäämine. Iga väikese maali juures istuvad neli alasti noormeest-iga nurga kohal üks. Neid nimet. mitmeti-tiibadeta ingliteks, kaitsevaimudeks, orjadeks . Kaks on pöördunud ühele , kaks teisele poole, kokku on neid 20.Peaaegu kõikidel noormeestel on käes, õlgadel või keha ümber tammeoksad ja tõrude tarjad(Roverede perekonnavapi embleemid)Neid maale ümbritsevad Vana ja Uue Testamendi tegelased- v.a. klassikalised sibüllid, kes olevat ette näinud Jeesuse sündi.Võlvinurkadel on neli maali, mis kujutavad stseene Iisraeli rahva ajaloost.
Altariseina alustas ta 20 aastat peale lae lõpetamist.Selles tellis paavst Paulus III Farnese . Selle jaoks oli vaja eemaldada mõned vanemad freskod ja kaks altari kohal asunud akent .Uued seinad laoti sissepoole kaldu, et tolm ei jääks seintele .Ta sai selle valmis 7 aastaga(1534- 1541 ), ta tegi seda üksi.Sixtuse kabeli altariseinal kujutas meister hiiglafreskos viimset kohtupäeva. Selles maalis on 350 üksikut figuuri.Maalil on surnute hinged , kes tõusevad Jumala raevunud palge ette. Seda teemat kasutatakse altarikujunduses harva. Paavst valis selle hoiatusena katoliiklastele, et nad reformatsiooniaja segaduses oma usule ustavaks jääksid.
Michelangelo on siin üle astunud renessansi kunstiideaali raamidest. Kristus ei väljenda sümpaatiat ümbritsevate erutatud pühakute vastu, kes kannavad oma märtsisurma sümboleid. Ka ei väljenda ta kaastunnet hukkamõistetetute vastu, need paisatakse alla põrgudeemonite juurde. Siin lükkab Charon inimesi oma paadist Hadese sügavikku ning Dante Põrgust tuttava põrguliku kohtumõistja Minose ette. Minosel on eeslikõrvad , ta nägu on maalitud õukondlase Biagio da Cesena järgi, kes pani pahaks fresko alastifiguure. Michelangelo maalis oma autoportree nahale, mida hoiab käes märter Püha Bartholomeus. Taevasse tõusvate õiglaste ja põrgusse langevate patuste kehad moodustavad pärja. Kogu maiste olendite maailma loojat Jumalat, kujutas Michelangelo kui kunstnikku, kui inimliku loomingujõu kõrgeimat kehastust.