Michelangelo laemaal ja altarimaal Sixtuse kabelisSixtuse kabeli
laskis ehitada Sixtus IV aastail 1473-
1481 . Alates 1481. aastast
kaunistati selle seinad kuulsate
meistrite poolt freskodega. Ainult
üks-idasein-jäi kaunistamata, samuti ka lagi. Seda tööd alustaski
Michelangelo.Tema käsutuses oli suurem kui 600 ruutmeetrine pind. Ta
töötas selle kallal neli aastat(
1508 -1512) ilma ühegi kõrvalise
abita. See oli tema peatöö, mis oli ühtlasi ka ainuke kõigist
suurtest kompositsioonidest, mis sai lõpule
viidud . Seda tööd tegi
ta aga vastumeelselt, kuna ta pidas ennast eelkõige kujuriks. ,,See
ei ole minu
elukutse . Ma ainult raiskan oma aega mitte millegi nimel.
Jumal aidaku mind!“
Sixtuse kabeli
lae kattis ta üleni maalidega Moosese esimese raamatu ainestikul:
valguse eraldumine pimedusest, taevakehade loomine, vete lahutamine
maast, Aadama loomine, Eeva loomine, pattulangemine ja parasiidist
väljajamine, Noa tänuohver, veeuputus, Noa purjujäämine. Iga
väikese maali juures istuvad neli alasti noormeest-iga nurga kohal
üks. Neid nimet. mitmeti-tiibadeta ingliteks, kaitsevaimudeks,
orjadeks . Kaks on pöördunud ühele , kaks teisele poole, kokku on
neid 20.Peaaegu kõikidel noormeestel on käes, õlgadel või keha
ümber tammeoksad ja tõrude tarjad(Roverede perekonnavapi
embleemid)Neid maale ümbritsevad Vana ja Uue Testamendi tegelased-
v.a. klassikalised sibüllid, kes olevat ette näinud Jeesuse
sündi.Võlvinurkadel on neli maali, mis kujutavad stseene Iisraeli
rahva ajaloost.
Altariseina
alustas ta 20 aastat peale lae lõpetamist.Selles
tellis paavst Paulus III
Farnese . Selle jaoks oli vaja eemaldada mõned vanemad
freskod ja kaks
altari kohal
asunud akent .Uued seinad laoti
sissepoole kaldu, et tolm ei jääks
seintele .Ta sai selle valmis 7
aastaga(1534-
1541 ), ta tegi seda üksi.Sixtuse kabeli altariseinal
kujutas meister hiiglafreskos viimset kohtupäeva. Selles maalis on
350 üksikut figuuri.Maalil on surnute
hinged , kes tõusevad Jumala
raevunud palge ette. Seda teemat kasutatakse altarikujunduses harva.
Paavst valis selle hoiatusena katoliiklastele, et nad
reformatsiooniaja segaduses oma
usule ustavaks jääksid.
Michelangelo on
siin üle
astunud renessansi kunstiideaali raamidest. Kristus ei
väljenda sümpaatiat ümbritsevate erutatud pühakute vastu, kes
kannavad oma märtsisurma sümboleid. Ka ei väljenda ta kaastunnet
hukkamõistetetute vastu, need paisatakse alla põrgudeemonite
juurde. Siin lükkab
Charon inimesi oma paadist Hadese sügavikku
ning
Dante Põrgust
tuttava põrguliku kohtumõistja
Minose ette.
Minosel on eeslikõrvad , ta nägu on maalitud õukondlase Biagio da
Cesena järgi, kes pani pahaks
fresko alastifiguure. Michelangelo
maalis oma autoportree nahale, mida hoiab käes märter Püha
Bartholomeus.
Taevasse tõusvate õiglaste ja põrgusse langevate
patuste kehad moodustavad pärja. Kogu maiste olendite maailma
loojat Jumalat, kujutas Michelangelo kui kunstnikku, kui inimliku
loomingujõu kõrgeimat kehastust.
Kõik kommentaarid