Barokk (1)

1.Pärisbarokk arhitektuur – Itaalias, Hispaanias, Madalmaades ja Lõuna-Saksamaal. Sünnikohaks sai Rooma . Uus stiil avaldus eelkõige kirikutes. Valitsevaks kirikutüübiks muutus pikergune hoone. Siseruum ei jagunenud enam löövideks nagu keskajal, vaid moodustas ühe avara saali. Põhilised valgusallikad oli aknad, mis asusid kupli allosas . Valgus koondus seega üldiselt ainult kiriku idaossa. Laed tehti enamasti puust, kuid püüti seda varjata. Oluline oli kuppel ja läänefassaad. Fassaadipinnad olid sageli kaarjad ja nõgusad või astmelised , ebasümmeetrilised. Sellega saavutati varjude ja valguse kontraste. Arhitektidele meeldis luua efekte ja ruumilisi illusioone. Olulised olid ka ehitised, mille põhiplaan moodustus ovaalidest. Esinduslikumad ehitised kaeti seest värvilise marmoriga, paljude maailidega ja skulptuurkaunistustega. Euroopas ehitati ka palju losse , rajati parke ja linnaosi. Saksa puhul on tähtsad kaarjad aknad ja tornid. Autorid :Nt Lorenzo Bernini- Peetri väljak.
2.Barokkskulptuur- Skulptuurid hoogsad, rahutud , maalilised, liikuvad. Inimesed lehvivates riietes (palju kangaste kujutamist) või alasti, ebatavalised žestid. Bernini- „Apollon ja Daphne “ , „Püha Therese ekstaas “ Hispaanias tehti palju skulptuure puust ja hiljem kaunistati ja värviti üle. Barokkskulptuurid olid enamasti mõeldud dekoratiivsete elementidena hoonetesse, parkidesse jm.
3.Barokkmaal Itaalias- Naturalistlik suund ( Caravaggio ) ja Idealistlikk suund( Carracci ).Eelistati sooje toone, sujuvad üleminekud, polnud teravaid piirjooni, valguse ja varjude kujutamine,heleda ja tumeda kontrastid ,loomutruu edasiandmine, tegelased piltidel pole esitatus poseeritult, olukorrad on reaalsed.Palju on liikuvust, ebatavalisi poose. Modellideks võeti tavalisi inimesi tänavalt.Caracci maalis antiikmütoloogiast, püüdles ideaali poole.Caravaggio üritas näidata, et ka kole võib ilus olla, olid ka piibliteemad. Keldriluugivalgus . Kunstnikud võistlesid omavahel, et kui realistlikult saab materjale jm kujutada.
4. Hispaania barokkmaal- põhiliselt vaimulikud pildid ja portreed, elulähedus, olmestseenid, õukonnamaalid, lihtsus. Velazquez - oskas hästi edasi anda esemete materjali,õhku ja valgust.nt „Vulcanuse sepikoda “, „Õuedaamid“ El Greco - inimesed väga pikad ja kõhnad, pilks taeva poole,rahtud ja teravad vormid, tumedamad toonid. Murillo - elulised pildid tänavapoistest.
5. Flaami barokkmaal- Rubens - teemad piiblist, antiikmütoloogiast, portreed, maastikupildid.Ühendatud on elulähedus ja idealiseerimine .Erinevate materjalide kujutamine, usutavad üksikasjad.Maalid on soojad , dünaamilised, säravad. Van Dyck- Paraadportree.Rahvalik suund-Jakob Jordaens- kujutas peamiselt talupoegi pidutsemas ja söömas.Kõrtsistseenid, logelevad või kaklevad talupojad, karikatuuri ja irooniat.Imetletakse lihtrahva elujõudu.
6.Hollandi barokkmaal- ooduslähedane, pilt pidi olema sarnane kujutatava inimese või esemega, välisele toredusele ei pööratud rõhku, maastik ilma ilustamata. Zanrid: olustikumaal (kujutas jõudeelu ja lõbutsemist jõukate inimeste kodudes, hollandlaste kodusid) Steen , de Hoochi, Jan Vermeer van Delft . portreekunst (rahulolev, energiline kodanik) Hals. natüürmort (jahisaak, lillevaasid, puuviljavaagnad, veinikarikad, vaibad) Kalf , Willem Claesz Heda maastikumaal (meremaalid) Rembrandt , Potter , van Ruisdael
7. Uued graafikatehnikad- ofort, metsotinto, akvatinta
8.Prantsuse barokkarhitektuur ja barokkmaal. Prantsusmaal võeti omaks pärisbarokist sootuks erinev kunstistiil , mida vahel ka vanaklassitsismiks nimetatakse. Vanaklassitsism on rangem ja rahulikum, otseselt võeti eeskuju antiikse Kreeka ja Rooma kunstist ning ka renessansist . Määravaks on selle juures peetud "Päikesekuninga" Louis XIV kunstimaitset. Kindlasti sobis aga vanaklassitsism väljendama kindla, korrastatud riigivõimu ülevust ja suurust.
Ehituskunstis välditi itaalialikke liialdusi. Valitsevaks sai klassitsistlik suund, s.t. püüti jäljendada antiikset ja renessansskunsti. Hooned olid ülesehituselt selged, sümmeetrilised ja rahulikud. Kasutusele tuli mansardkatus - nimetus pärineb selle loojalt, Pierre Mansarti- nimeliselt arhitektilt.
Arhitektuur Prantsusmaal: Prantsuse arhitektuuri kuulsaim mälestis on Versailles ' loss Pariisi lähedal. Oma tohutute mõõtmete ja mõjukusega pidi see endast kujutama Louis XIV võimu võrdkuju. Lossi tuumikuks on kolmekorruseline küllaltki madal pikaksvenitatud ehitis, mis kolmest küljest piirab suurt esindusõue. Peahoonest hargnevad külgtiivad. Loss on paljude andekate arhitektide.
9. Rokokoo arhitektuuri- Rokokoo õitseajal ehitati suhteliselt väheldasi ja väliselt lihtsaid hooneid - eralosse ja üheperekonnaelamuid. Loobuti sammastest ja teistest rasketest elementidest. Rõhku oli pandud poolsammastele. Pikuti ja laiuti tulid liistud, millel olid kullatud ornamendid. Nendeks olid seintel asetsevad ohtrad kaunistused. Need olid kumerad puuliistud, mis olid hargnenud ja on keerdus. Akende ja uste läheduses võis sageli näha kujukesi. Tavaliselt olid nendeks inimeste kujutised. Kasutati peegleid ja seinad olid värvitud heledaks. Kasutati palju orvandeid, taimemotiividega.
10.Rokokoo maalikunst – maalid olid kõik väga dekoratiivsed, Armastati heledaid toone nagu roosa ja helesinine, võbelevat valgust, salapärase meeleoluga maastikutaustu, maalilisust, õlivärvide kõrval käsutati ka pehmetoonilisi pastelle. Väga sageli kujutati rokokoomaalis lambureid. Need polnud aga inimesed rahva hulgast, vaid lambureid mängivad aadlikud . Piltidel lebavad naised ja nende kavalerid ning lendasid ringi Amorid. Siin hakkas välja kujunema aadlike kultuur ja maalikunst ning rahvalik kunst .
11.Rokokoo skulptuur - kõik seal on pehme, armas ja väike. Aina korduvad kenad suplejannas, pluutod ning amoretid- tiivulise poisikesena kujutatud armastusjumalad. Eelistati portselani ja pisiplastikat. Võrreldes barokiga muutusid tööd õrnemaks ja ümaramaks. Kujudel kandsid naised tavaliselt äärmiselt suuri kleite või seelikuid. Mehed ei olnud rokokoo ajastul mehelikud- neil ei püütud kehavorme välja tuua. Nad kandsid pigem kohevaid riideid nagu naised. Inimesi ehtisid pitsid ja puuderdatud parukad, naistel spiraalselt keerduvate lokirullidega, meestel aga patsiga . Daamid olid taljest äärmiselt kokku nööritud, heinasaadudena paisusid seelikud. Sellist ebamugavat rõivastust poleks saanud kanda ükski tööd tegev inimene.
12.Inglismaa barokkarhitektuur-17 saj 1.pool-pooldati barokklikku klassitsismi ja ka itaalia kõrgrenessansi pärandit. Selle maaletootjaks oli arhitekt ja teatrikunstnik Inigo Jones, kes oli reisinud Itaalias ja oli vaiumustatud Palladio loomingust. Kujutav kunst 17 saj, flaamlane Anthonis van Dyck (portreed kuningatest ja aadlikest), Peter Paul Rubens (Banqueting Haous´i allegooriliste kuningat ülistavate maalide autor). 17 saj 2. poolel algas Inglismaal kunsti uus tõus. Vaja oli kavandada uuesti mahapõlenud Londoni. Tähtsamaks kavandajaks oli Christopher Wren (Saint Pauli katedraal ), Wren huvitus Palladio ja Bramante loomingust.(Sain Pauli keskosa mõjub klassitsistlikult, sellega külgnevad tornid on baroklikumad). 18 saj tugevnes Palladio klassitsismi mõju. Seda pooldas enamik arhitekte, ka William Kent , kuid tema on kuulus, kui „inglise pargi rajaja”.
Kujutav kunst-kõrgetasemeline kujutav kunst taaselustus Ingl. alles 18 saj.
William Hogarth võttis eeskujuks Madalmaade realistliku maalikunsti. Tema pildid olid satiiriliste jutustava sisuga pildisarjadega, mida ta teostas õlimaalide ja vasegravüüridena. („Moodne abielu”). Portreemaal- 18 saj 2. poolel töötas häid portretiste, kelle loomingul on sarnasus rokokooga, eriti kloriidis. Joshua Reynolds -ajalootemaatilised maalid, nendega pälvis tunnustuse . Kunstiakadeemia president . Hinnatud on tema kõrgema seltskonna portreed, mis on esinduslikud, paraadlikud, avavad portreteeritava füüsilise ja vaimse omapära, tihti on portreedes vihje isiku ametile või iseloomulikule tegevusele. Thomas Gainsborough-vahetum, spontaansem, rokokoolikum võrreldes Thomasega. Maalis provintsiaadlikke ja keskklassi esindajaid. Maalidel näeme rahulikke inimesi istumas, seismas, jalutamas maastiku või pargi taustal. Täies pikkuses kujutatud figuurid mõjuvad puiselt kuid elegantselt, õrna õhulise pintslitöö ja varjundirohke koloriidiga on loodud lüüriline, unistuslik meeleolu.
13.Eesti barokk - Tsiviilehitisi püstitati kõige rohkem Narvas, mis oli Rootsi ajal Eesti tähtsaim linn. 1659 a. tulekahju järel ehitati uued hooned ühtses hollandipärases barokliku klassitsismi stiilis. Elamud olid kõrge sadulkatusega ja pikema küljega tänava poole. Paljudel majadel olid raidkivist ornamentikaga kaunistatud portaalid . Saj. lõpul liigendati jõukamate majade fassaadid pilastritega. 17saj. on säilinud Kuressaare raekoda ja vaekoda. Barokkstiili silmapaistvaim puunikerdaja 17saj. 2 poolel oli Christian Ackermann, kes on teinud nt. Tallinna toomkiriku altari ja kantsli. Kadrioruloss.
Barokkstiil oli eeskujuks jõukamatele baltisaksa mõisnikele oma härrastemajade ehitamisel , nt. Palmses. Baroklikke sisekujunduse osi on säilinud paljudes mõisates ja linnamajades. Rokokoostiili parim näide oli Põltsamaa lossi sisekujundus, kuid see hävis 2 MS.
Mõisted:
Stafaaž- teisejärgulised elemendid maali kompositsioonis, eriti inimesed v loomad maastikumaalis
Keldriluugivalgus- 17. saj levinud võte maalikunstis, kus pildil kujutatud poolhämarust lõhestab ere, nagu nähtamatust luugist tulev valgusvihk .
Paraadportree- esitab inimest tähtsana ja võimukana. (Anthonis van Dyck)
Väikesed hollandlased - väikesemõõtmelisi pilte maalinud kunstnikud 17. saj Hollandis.
Marinistid- meremaal , mereranna v sadamavaateid kujutav maal
Heroiline maastikumaal on maastikku kujutav maal, millel on kujutatud antiikehitisi ja antiikajaloost või mütoloogiast pärit tegelasi. Selle maalitüübi loojaks on Nicolas Poussin .
Prantsuse park - korrapärane barokne pargistiil, mis lähtus vanade idamaade ja antiigi aia- ja pargikunstist. Kujunes 17. saj II poolel Prantsusmaal, tippnäiteks Versailles ' park. Pargi rajamisel lähtuti lossi fassaadist, millele suunati geomeetrilise korrapäraga komponeeritud puiesteede peatelg . Põhimotiivideks on sümmeetriliselt paigutatud astmelised muruterrassid, tiigid , geomeetrilisteks kujunditeks pügatud puud-põõsad, skulptuurigrupid ja purskkaevud.
Inglise park - tekkis 17. saj Inglismaal, Euroopas sai populaarseks 18. saj-l vastandina rangelt korrapärasele prantsuse pargistiilile. Uue stiili levikut toetas valgustusajastule iseloomulik loodusläheduse taotlus. Vabavormilise metsapargi teket mõjutas ka Hiina ja Jaapani aiakunsti eeskuju. Omamoodi paradoksaalseks sihiks sai inimkätest puutumatuna näiva romantilise ideaalmaastiku kujundamine, mida ilmestasid näiteks kunstlikud varemed.