Inimeste kujutamises valitsesid aga klassitsismi ajast kindlad skeemi reeglid, mida Millet tugevasti eiras. Lisaks arvati, et Millet õhutab lihtrahva raske elu kujutamisega mässumeelsust. Millet suhtus oma tegelastesse- kartulivõtjatesse, viljapeade korjajatesse, külvajatesse või karjastesse- tõepoolest lugupidamisega, kuid pigem nende saatusega leppides. Peale Millet surma hakati temast eeskuju võtma nii Prantsusmaal kui ka mujal Euroopas. Kolmas prantsuse realistlik kunstnik oli HONORE DAUMIER [onoree domjee] (1808-1879), kelle põhitegevus jäi graafika valda. Tema joonistustel ja litograafiatel (kivitrükk) on tihti ühiskonnakriitiline iseloom. Oma töid avaldas ta satiirilises ajakirjanduses. Daumier`i tegelased on võetud argielust, kuid need ei ole juhuslikud üksikisikud, vaid suure üldistusega tüübid. Daumier`i kunstis pole kohta positiivsetele kangelastele. Peaaegu kõik tüübid mõjuvad karikatuursena, kuid väga ilmekalt ja veenvalt
Kuninga Louis-Philippe I karikeerimise eest mõisteti talle pooleaastane vanglakaristus ja rahatrahv. Nimelt näitas ta kuningat muinasjutulise koletise Gargantuana, kes ahnelt neelab rahvalt kokkuriisutud vara ja kulda. F.Millet (1814-1875) Prantsuse maalikunstnik. Jean-François Millet sündis talupoja peres ja pidas end surmani talupojaks. Ta õppis maalikunsti Cherbourg'is ja alates 1837 Pariisis. Aastal 1840 loobus ta õpingutest ja hakkas tööle kunstnikuna, sattudes Honoré Daumier' mõju alla. 1841 ta abiellus, 1844 jäi leseks. Aastal 1849 kolis ta Barbizoni, kus elas surmani, maalides eeskätt talupoegi, elu lõpupoole ka maastikke. Stiililt oli ta realist, kuid mõjutas tugevasti impressioniste. Millet ei maalinud kunagi natuurist. Jalutuskäikudel tegi ta ainult visandeid, koju jõudes maalis seda, mis talle meelde jäi. Ta korjas vaid lilli, et neid paremini joonistada.
Need on vaesed, kel vana kombe kohaselt lubatakse korjata päevase koristuse ajal maha pudenenud viljapäid. Kuid taamal, kus lõpetatakse saagi kokkupanemist, kõrguvad suured kullakad viljavirnad. Kunstnik on rõhutanud oma maalimisvõtetega vaesust ning ränka tööd. Kahjuks tekitab see maal ainult kurbust ning thtmist neid kolme vanat naist aidata, kui see oleks võimalik. Kunstnik on rõhutanud sellist tegelikkust ja vaesust. 7) Miks peetakse prantsuse kunstnikku Honoré Daumier`d karikatuuri rajajaks? Vastates toetu õpiku tekstile ja Daumier loomingu näidetele lk 214. Tema joonistustel ja litograafiatel on tihti ühiskonnakriitiline iseloom. Oma töid avaldas ta satiirilises ajakirjanduses. Daumier`i tegelased on võetud argielust, kuid need ei ole juhuslikud üksikisikud, vaid suure üldistusega tüübid. Daumier`i kunstis pole kohta positiivsetele kangelastele. Peaaegu kõik tüübid mõjuvad karikatuursena, kuid väga ilmekalt ja veenvalt. Kunstnik näeb
India kunst Taust: suur osa Indoneesiast ja Indo-Hiinast, alates 4500 aastat tagasi. Induse kultuur – Induse jõe orus 3. a. tuh. E.m.a. Tähtsamad linnad Harappa, Mohenjo-Daro: reeglipärane planeering, eeskujulikult heakorrastatud, kaevud ja kanalisatsioon. Puudusid templid ja valitseja paleed, peamised elamud, osa 2-3 korruselised. Ehitusmaterjaliks põletustellis. Keraamilised ja pronksist esemed nappide kaunistustega, kuid otstarbeka vormiga. Kunst ja religioon: looduses suured kontrastid: kõledad kiltmaad ja rohelised orud. Kontrastide seosele rajatud kõik valitsevad usundid: hinduism, budism, džainism – põimuvad omavahel. Kunst religiooni teenistuses. Mütoloogia tohutult fantaasiarikas. Hinduism – keerukas fantaasiaküllane mütoloogia, peajumalad Brahma, Višnu, Šiva, veel jumalaid, pooljumalaid jms. Budism – levis 3. saj. E.m.a. valitses Ašoka, rahuarmastaja, rasked monoliitsed Buddha mälestussambad, tipus budistlike sümbolitega kapiteelid. N: Lõvidega kapite
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sünd
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
Kõik kommentaarid