Niguliste kirik (1)

Niguliste Kirik
Referaat
Alari Allik 10D
Niguliste kirik paikneb Tallinna all-linna edelaosas. Niguliste kirik on hilisgooti sakraalarhitektuuri stiilis kirik. Kirik rajati algkujul 1230. aastal Ojamaalt saabunud saksa kaupmeeste asula keskusena. Kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele. Võrreldes Niguliste kirikut teiste basiilikatega Tallinnas on see kirik oma kogulahenduselt kõige täiuslikum. Alates 1984 tegutseb Niguliste kirik muuseum -kontserdisaalina, kus eksponeeritakse Eesti Kunstimuuseumi vana kunsti kollektsiooni ning korraldatakse korrapäraselt orelikontserte. Hoone ehitati ümber muuseum-kontserdisaaliks.
1944. aasta 9. märtsi ööl, kui Nõukogude lennukid Tallinna pommitasid, sai kirik ja ümbruses paiknenud hoonestik hävitavalt kannatada. Tulekahjus hävis tornikiiver , põlesid maha katused ja kiriku interjööri tunginud leekides läks koos oreli, vääride ning pinkidega kaduma suurem osa vanast ajaloolisest sisustusest . Kuigi juba 1949. aastal astuti esimesed sammud Niguliste kiriku taastamiseks, varises enamik pikihoone ja osaliselt ka koori võlve koos kõrgseinte ja piilaritega kokku. Varingutest jäid puutumata Püha Antoniuse kabel, käärkamber ja teised juurdeehitused pikihoone põhjaküljel. Kõige väärtuslikumad kunstivarad on alles kuna need evakueeriti õigeaegselt. Kabeli põrandat katvate 14.-17. sajandi hauaplaatide muuhulgas ka sellised 15.-16. sajandist pärinevad haruldused nagu peaaltar , Surmatantsu-maali algusfragment ning Püha Antoniuse altar . 1486– 1493 ehitati Matteuse kabel ümber Antoniuse kabeliks. Selle käigus suurendati kabelit kahe võlviku võrra, millega ta muutus neljavõlvikuliseks profileeritud kesksambaga ruumiks. 1953 hakati kirikut restaureerima aga kui põhilised sisetööd kirikus olid lõppjärgus, puhkes kirikus tulekahju, kus hävis uuesti tornkiiver ja põles ära enamik katuseid. Alates 2002. aasta lõpust on külastajatele avatud ka unikaalne 350 aasta vanune eksponaat Franz Hoppenstätti poolt Bogislaus von Roseni hauakabelile aastal 1655 nikerdatud puidust ehissein. Niguliste filiaalis eksponeeritav B.Notke " Surmatants " on vaieldamatult üks kuulsamaid kunstiteoseid tänases Eestis. See maal üle viiesaja aasta vanune ja äärmiselt hästi säilinud. See pilt on eriline nii oma ülesehituse kui ka vanuse poolest. Sellist pilti juba iga kunstnik maalida ei oskaks. Sellel pildil on ka teatav mõte, olenemata meie positsioonist elus on meile kõigile määratud kindel aeg siin maailmas eksisteerida. Niguliste oli ainus kirik Tallinna all-linnas, mille sisustus jäi puutumata 1523. aastal luterliku reformatsiooniga kaasnenud pildirüüstest. Koguduse kaval eestseisja lasi kiriku lukud sulatina täis valada ning märatsev rahvas ei pääsenud sisse. Püha Nikolaus sündis 3. sajandi lõpus Väike-Aasias (Ida-) Rooma impeeriumi Anatoolia piirkonnas Myra linnas. Anatoolia tähendab vanakreekakeeles Päikesetõusumaa. Temast sai Myra piiskop. Nii jäljendab jõuluvana riietus paljuski piiskopirüüd. Püha Nikolausist pärinebki nn. Jõuluvana isik. Eestis on Püha Nikolausile pühendatud Viru- Nigula ja Lääne-Nigula kirik, samuti on talle pühitsetud kirikuid Tallinnas, Pärnus, Haapsalus , Põltsamaal ja Kirblas.
Minu meelest on Niguliste kirik meeldejääv ja võimas, selles on palju valgust ja ega selle kõrguse ülegi kurta ei saa. Väljast poolt vaadates on iga kirik lihtsalt kirik, kuid kui seest poolt vaadata siis võib leida sealt väga hinnalisi ja ainulaadseid mälestusi minevikust. Niguliste kirikus on hulgaliselt kultuuriväärtusi nagu näiteks maal “Surmatants”, mis on elanud üle mitmeid rüüstamisi. Sellel maalil on väga sügav õpetus, mida ei tohiks ka tänapäeva inimene ära unustada nimelt see, et me kõik oleme surelikud.