Abstraktsionism (0)

Abstraktsionism
Abstraktsionism ehk abstraktne kunst sisaldab maale, skulptuure ja graafilist kunsti, mis ei esinda ära tuntavaid objekte, pigem nende ideid ja arusaama.
Abstraktsionism sai alguse 19. saj. Lõpul, kui euroopa noored kunstnikud , kes põlgasid traditsionaalse kujutamis viisi ja looduse esitamise hoolikate detailide ja täpsusega, otsustades hüljata vanad ideaalid ja kasutada hoopis kujutlusvõimet, alateadvuslikkust ja olemuse kujutamist.
Hiljem arenes abstraktsionism 20. sajandi alguses kõrvuti teiste vooludega nagu fauvism, ekspressionism , kubism ja futurism , kuna need stiilid laenasid elemente ja mõjutasid üksteist.
Esimene kunstnik, keda võib pidada abstraktsionistiks, oli Vassily Kadinski, seda stiili maalide pioneer, kes hakkas töötama sellel viisil 1910 paiku. Antud stiil arenes ja laienes rohkem De Stijl’i rühmas 1915-1920 aastate Hollandis, mida juhtis Piet Mondrian . Ometi abstraktse kunsti hiilgeaeg oli peale I maailmasõda ja 30datel oli see juba lääne kunsti peamine iseloomujoon, eriti Euroopas.
Abstraktne kunst mõjutas Ühendriike alles peale II maailmasõda, kui abstraktne ekspressionism oli järgmine populaarne vool, nii maali, skulptuuri ja graafilises kunstis. Alates sellest ajst on see olnud üks kõige populaarsemaid ja hinnatumaid moodsa kunsti stiile, millel 21. sajandil olid oma austajad ja ikoonid.
Vassili Kandinsky
Sündis 1866. aastal Moskvas ja veetis oma varajase lapsepõlve Odessas. Tema vanemad mängisid klaverit ja kannelt, Kandinsky ise õppis klaverit ja tsellot mängima juba varajases eas. Muusikal oli tema teostele kindlasti suur mõju, kui juba maalide nimed on Improvisatsioonid, Ilmed ja Kompositsioonid. 1886 . aastal astus ta Moskva ülikooli ja õppis juurat ning majandust, ja peale eksamite sooritamist andis sama ülikooli juura teaduskonnas loenguid. Ta nautis edu mitte ainult õpetajana vaid kirjutas laialdaselt ka vaimsusest, teemast, mis jäi suureks huviks ja lõpptulemusena avaldas tema töödele olulist mõju. 1895 . aastal käis Kandinsky vaatamas prantsuse impressionistide näitust, kus nägi Monet Heinakuhi Giverny’ . Ta ütles: „Ma sain kataloogist teada, et see oli heinakuhi. Ma olin vihane , et ei olnud seda ise ära tundnud . Samuti arvasin, et kunstnikul ei ole õigust maalida nii ebatäpsel viisil.Õrnalt olin ka teadlik, et objekti polnud pildil...” Varsti peale seda lahkus kolmekümne aastane Kandinsky Moskvast ja läks Münhenisse õppima natuurist joonistamist, visandamist ja anatoomiat, mida sel ajal peeti kunstilise hariduse aluseks.
Ei Marc ega macke ei olnud abstraktsed kunstnikud. Kadinsky oli see, kes avastas, et „sisemine vajadus”, mis üksi saab inspireerida tõelist kunsti, sundis tal maha jätma taasesitava kujundi. Ta oli vene kunstnik, kes oli algselt õpetatud advokaadiks. Ta oli hiilgav ja veenev mees. Juba oma kolmekümnendates otsustas ta 1897 . aastal minna Münhenisse kunsti õppima. Selleks ajaks kui Der Blaue Reiter loodi, muutis tema juba kujutisi abstraktsemaks, kasutades seda oma teed rajava kunsti loominguliseks hüppelauaks. Nähes ühel õhtul oma maali küljeli molbertil lebamas, tabas teda pildi ilu, ilu, millest ta mööda vaatas , kui see püsti seisis . Need olid vabastavad värvid ja vormi iseseisvus , mis tal pea nii segi ajas.
Kandinsky, otsusekindel ja tundlik mees, oli hea prohvet sellise nägemuse saamiseks. Ta andis seda edasi sõna ja näidete abil, ja isegi neid, kes olid kahtlustavad tema uue vabaduse suhtes, veensid tihti tema teosed. Imrovisatsioon 31’l on vähem üldistav pealkiri Merelahing . Kasutades seda vihjet saame näha, kuidas ta on kasutanud kahe kõrge laeva kujutist, kes teineteisele kahurikuule tulistavad ja need eriomadused kokkuvõtnud pildi suurepärasesse saginasse. Kuigi see ei kujta merelahingut, paneb see meid seda kogema oma segaduse, vapruse, ärevuse ja raevuka liikumisega.
Kandinsky ütleb seda kõike põhiliselt värviga, põrkub ja paisub üle pildi keskme , karmilt piiratud ülemistes nurkades ja kurjakuulutavalt suitsutatud paremas nurgas . Seal on samuti määrdunud kohti, kas siis värvist või verest. Liikumine on tugevalt hoitud kahe tugeva tõusva diagonaali vahele, luues keskse kolmnurga, mis tõuseb veel kõrgemale. See tõusev rõhk annab vägivaldsusele kangelasliku tunde.
Triin Pilberg 12a
2008