Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Varakristlik kunst (3)

3 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks tekkis kristlik sümboolika?
  • Kuidas tekkis raamatumaal e miniatuurmaal?
  • Milline ehitisteüüp võeti kasutusele kirikuna?
  • Kes oli esimene Rooma piiskop ja paavst?
  • Milline oli kiriku kõige püham paik?
  • Kus asus transept?
  • Milline olli seinamaalide ja mosaiikide funktsioon?
  • Milliseid värve eelistati?
  • Kuidas kujutati piiblitegelasi ja pühakuid?
  • Millistes linnades asuvad tuntumad varakristlikud kirikud?
  • Millise riigi järglane oli Bütsants?
  • Kui kaua see riik püsis?
  • Kes oli Bütsantsi kuulsaim valitsejapaar?
  • Mis teeb Hagia Sophia kiriku nii monumentaalseks?
  • Mis on tsentraalehitis?
  • Millise kujuga on San Vitale kirik Ravennas?
  • Miks on bütsantsi kunsti nii vähe säilinud?
  • Mis on ikoon Milliseid omadusi usuti neil olevat?
  • Millal hakkas kujunema Kiievi-Vene riik?
  • Mida erilist on Vladimiri linna kirikutes?
  • Kus ja millal tekkis islami usk?
  • Kes on islami ainujumal?
  • Kes on tema esimene prohvet?
  • Mida tähendavad moshee minarett mihrab medrese?
  • Milliseid ettekirjutusi tegi islam kunstnikele?
  • Millise ornamentikaga kaunistasid keldid oma esemeid?
  • Kus ja miks on viikingite kunstis nii palju laevamotiive?
  • Mida tead varakeskaegse Iirimaa kultuurist?
  • Mis on relikviaar?
  • Milliseid eesmärke ja eeskujusid järgis Karl Suur kultuuris?
  • Kust võidi võtta eeskuju?
  • Kust võttis eeskujud tolleaegne miniatuurmaal?
Varakristlik kunst #1 Varakristlik kunst #2 Varakristlik kunst #3 Varakristlik kunst #4 Varakristlik kunst #5 Varakristlik kunst #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 37 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kaidi595 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
doc

Varakristlik kunst

303a.-keiser Diocletianus vallandas kõige julmema kristlaste 303a.-keiser Diocletianus vallandas kõige julmema kristlaste jälitamise. 313a.- kuulutas keiser Constantinus nn Milano jälitamise. 313a.- kuulutas keiser Constantinus nn Milano ediktiga ristiusu lubatuks. 380a.- kuulutati kristlus riigi ediktiga ristiusu lubatuks. 380a.- kuulutati kristlus riigi ametlikuks usundiks. ametlikuks usundiks. Seina-ja laemaalid- üldiselt meenutavad need rooma Seina-ja laemaalid- üldiselt meenutavad need rooma seinamaale, kuid erinev on temaatika. Puudub erootika ja seinamaale, kuid erinev on temaatika. Puudub erootika ja paganlike jumalate kummardamine. Sai alguse keeruline kristlik paganlike jumalate kummardamine. Sai alguse keeruline kristlik sümboolika. sümboolika. Vabalt sesiev figuur oli paganlik ja seda enam ei viljeletud.

Kunstiajalugu
thumbnail
2
doc

Varakristlik kunst

Varakristlik kunst Nimeta basiiki KÕIK osad. Kesklööv,külglööv,transept,apsiid,narteks,aatrium,pikihoone,altar,valgmik, Mis või kes on? Apsiid ­ poolringikujulise põhiplaaniga võlvitud ruum Altar - ohvrilaud või ohverdamiskoht Valgmik ­ basiilika kesklöövi ülemine,akendega varustatud ruumiosa Transept - põikhoone Narteks ­ avar eesruum pühakoja välisukse ja saaliukse vahel Liseen ­ lame eenduv püstriba lageda müüripinna elustamiseks Ikonoklast ­ pühapiltide purustaja

Kunstiajalugu
thumbnail
12
doc

Varakristlik Kunst

Kristluse sümboleid 3 Varakristliku kunsti põhijooned Nagu juba eespool öeldud, oli esimestel sajanditel pärast Kristust kristliku kunsti loomiseks vähe võimalusi. Kristlike motiividega kunstist on rohkem andmeid alates 4. sajandist, kui ristiusk sai ametlikuks. Kuni 4. sajandini oli kogu kristlik kunst käsitööliste pärusmaa. Esimesed kolm sajandit tähendas kristlik kunst hauakaunistusi ja katakombide seinamaalinguid. Kunst oli pigem praktilisest vajadusest tingitud kui esteetilise väärtuse loomise püüde tagajärg. Kristluse algaegade kunsti peamine väärtus seisneb selles, et see väljendab algkristlaste kogukonna väärtusi, püüet leida uuele usule tähendust, kunstis väljendatakse tollaste inimeste tõdesid

Kunstiajalugu
thumbnail
1
doc

Varakristlik kunst

Rooma riigi idaosas, Palestiina aladel, tekkis uus usund ­ ristiusk, mis levis kiiresti kogu Rooma riigis. Koos kristlusega tekkis ka varakristlik kunst. Varakristlus arenes Rooma aladel ja Vana-Rooma kunstiga paralleelselt. Ristiusk kuulutas, et Jumala ees on võrdsed kõik inimesed, nii orjad kui vabad, nii rikkad kui vaesed. Kristlus on radikaalne (konkreetne, ühesuunaline), nõudes sõnade ja tegude ühtsust, usu ja igapäevaelu ühendamist, Jeesuse elukäigu eeskujuks pidamist, alandlikkust, armastust nii ligimese kui vaenlase vastu, väites, et igapäevaelu väärtused ja kohustused on tühised Messia uue tuleku ees

Kunstiajalugu
thumbnail
1
docx

Varakristlik kunst

Varakristlik kunst Valitsevaks usundiks saab 4. Sajandil ­ 313 Milano edikt. Avalikud jumalateenistused. Tuntuimad ehitised ­ maa-alused haudehitised e. katakombid. Kasutati ka palve- ja varjupaikadena, 300-400 km pikad, isegi 900 km Rooma linna alused katakombid. Pehmesse vulkaanilisse kivimisse tuffi oli kerge käikusid uuristada. Katakombides leiduvad ka esimesed varakiristlikud kunstiteosed: seina- ja laemalid. Meenutavad rooma seinamaale, kuid kõrvale

Kunstiajalugu
thumbnail
36
pptx

Varakristlik kunst

Varakristlik kunst Varakristlik kunst  Meie ajaarvamise alguses tekkis Rooma riigi idaosas  ristiusk, mis levis tasapisi üle kogu riigi. Esialgu oli ristiusk keelatud nagu ka teised mitteametlikud usud. Ristiusk kuulutas, et jumala ees on kõik võrdsed ja see  ei meeldinud valitsejatele, sest nad kartsid selle usu levimisel alamate ülestõusu. Seetõttu kiusati kristlasti taga ja nad pidid tegutsema salaja  Oma kogunemisteks kasutasid nad maa-aluseid katakombe, mis olid sageli mitmeid kilomeetreid pikad looduslikud või pinnasesse kaevatud käigud..  Katakombid  Katakombide seintesse uuristati hauad kuhu maeti oma surnud aga seal asusid ka kabelid, koosoleku- ja söögiruumid ning isegi magamise kohad. Hakati ka vähesel määral kunstiga tegelema. Seintele ja lagedele maaliti  sageli nn  Hea Karjus - Jeesus Kristus lambatall õlal.  Hea Karjus Ristiusk  Kui esialgu oli ristiusk levinud peamiselt vaeste h

Kunstiajalugu
thumbnail
2
docx

Varakristlik kunst.

KUNSTIAJALUGU 3.Varakristlik kunst. · Ristiusu ehk kristluse levik · Ristiusk ametlikuks Roomas aastal 380 Maalikunst : · Visuaalne kunst kristlastel esialgu lubamatu. Kõige tähtsam oli pühakiri, Jumala sõna · Pühakirja tähtsus tõi kaasa kristliku raamatukunsti sünni · Roomas hakkas levima töödeldud loomanahast pärgament (vastupidav, sobis pühade tekstide säilitamiseks) · Raamatumaal ehk miniatuurmaal · Diptühhon ­kaheosalised kokkuklapitavad kirjutustahvlid, mille sisekülg kaetud vahakihiga. Tahvlid olid kas puust, elevandiluust või muust väärismetallist. (NT:

Kunstiajalugu
thumbnail
2
doc

VARAKRISTLIK KUNST

Varakristlik kunst Üldiseloomustus Varakristlik kunst on ristiusuga seotud kunst Rooma riigi aladel I aastatuhande I poolel pKr (eksisteeris samaaegselt antiikkunstiga). Varakristlik kunst eristub tänu usulisele alusele. Kunsti sisu on kristlik, vorm hilisantiikne, idamaine. Varakristlikul kunstil on määrav osa keskaja kunsti (romaani, gooti stiili) kujunemisel. Ajalooline taust: Kristlus tekkis ajaarvamiste vahetuse paiku. Kuna kristlus jutlustas kõikide inimeste võrdsust, kiusati kristlasi taga esimesed paar sajandit (alates keiser Nerost peale Rooma tulekahju aastal 64). Aastal 313 andis keiser Constantinus välja Milano edikti ­ sellega sai ristiusk lubatud

Kunstiajalugu




Kommentaarid (3)

enternum profiilipilt
enternum: Hullult äge oleks, kui sa tekstis tühikuid ka kasutaksid..
11:58 24-01-2010
birgu profiilipilt
Birgit Nurmela: andis väga hea ülevaate,

aitäh :)
22:09 12-01-2010
 profiilipilt
: oli abiks
23:54 05-12-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun