Renessansskunst (2)

1. Renessansskultuur – gootika ja renessansi kultuuride vahel pole teravat piiri. Paljud nähtused, mida renessansiga on seostatud tärkasid tegelikult varem (nt: teaduslik uurimine , meelist maailma jäljendav kunst ). Renessanss – taassünd, see võeti kasutusele, sest sel ajal hakati uuesti väärtustama antiikkultuuri. Humanism – veendumus , et suurim väärtus on isiksuse vaba areng, isikuid hakati hindama nende omaduste järgi. Renessansskunsti lemmiktegelane oli Taavet, temas hinnati ihulikkust, tõsteti esile kehavorme ja jäsemeid. Uusplatonismi järgi oli see, et reeglites peitub nii tõde kui ilu. Ilusaid teoseid saab luua reeglitele toetudes.
2. Itaalia arhitektuur – Euroopa tähtsaimaks kunsti keskuseks 15. saj oli Firenze . Suurmeister Filippo Brunelleschi (1377-1446) rajatud ehitised on Firenze toomikrik, Leidlaste kodu, San Lorenzo kirik , Pazzi kabel. Tsentraalperspektiivi õpetus – arhitektuur peab kasutama „õigeid“ proportsioone, selle õpetuse loojaks oli F.B. Palazzo – paleed, 3-korruselised, neljast tiivast koosnevad, nelinurkse siseõuega, madal katus, mis tänavale peaaegu ei paistagi, tellistest laotud, suurte kiviplokkidega kaetud, akna- ja ukseavad on nelinurksed või ümarkaared. Kunstiteoreetik Alberti käsitles tsentraalperspektiivi matemaatilist täpsust, proportsioone arhitektuuris.
3. Vararenessansi maalikunst – loodi illusioon kolmemõõtmelisest elust. Ettekuulutus – lemmikteemaks kunstnikel, kolmemõõtmelisuse sünd maalidel, aupaiste läbipaistev valgusrõngas, mis sõltus pea asendist. Kasvas välja Bütsantsi ja keskaja kunstist, inimese kehaosi kujutati ebarealistlikult, pidev muutumine ilmaliku kunsti suunas. Fra Angelico – dominikaani munk , uuendused ei leidnud rakendust, tähtis siirus ja usutunde väljendus, säravad värvid, muinasjutuliselt kaunid ja õrnavärvilised teosed. Sandro Boticelli - 15. saj. II poole kuulsaim kunstnik. Suhtles kõrgklassiga, see soodustas tema loomingus antiiktemaatika levikut. „Venuse sünd“- antiikaja legendi illustratsioon , aktimaali taastamine, side Neitsi Maarjaga. Kujutised on loodud tugevate ilmekate kontuuride abil, kehad ei toetu pinnale, vaid näivad hõljuvat õhus. „Kevad“. Hilislooming usuliselt kirglik, veidike gootipärane.
4. Renessanss skulptuur – põhiliselt valmistati pronksreljeefe, samuti pronksist ja marmorist skulptuure, enamasti kujutati neil Taavetit või mõnda väepealiku. Kuna levis portreekunst, siis skulptorid lõid portreebüste, populaarsed olid madonnareljeefid, majoolikatehnika – põletatud savireljeef, mis on kaetud värvilise glasuuriga, taaselustus medalikunst- medaleid loodi taas tähtsate sündmuste ja isikute auks. Donatello – looming erineb gootikast, kuid ühendab antiigi traditsioonid uusaegse relismiga, marmorkuju „Püha Jüri“, pronksist elusuuruses „Taavet“, Colleoni ratsamonument. Michelangelo – skulptuurid olid tõsised, jõulised, Taaveti figuur , Moosese figuur.
5. Kõrgrenessansi meister – Raffael – töötas Vatikanis paavstide ülesandel, kaunistades sealseid ehitisi seinamaalidega. Neist täiuslikeim on „ Ateena kool“- kujutatud on mõtisklevaid ja vaidlevaid antiikaja filosoofe, nende seas on esikohal Platon ja Aristoteles . Tema töödes valitseb rahu, harmoonia , tasakaal värvi ja vormi, lüürilise ja dramaatilise, kea ja vaimu vahel. Keskel kõrgem figuur, tema kõrval asuvad madalad (näiteks põlvitavad) figuurid, maastiku ja ümbritsevate esemete kujutamine jääb tahaplaanile. Kujundas inimestest enda ümber ideaalkujud – klassikaline ilu. Andrea Palladio – Veneetsia arhitekt, matkis antiikarhitektuuri. Palladionism – tüüpiline ehitiste välisilme kujundamine sammastega. Poolsambad ja sambad ulatuvad läbi mitme korruse, klassikalised maamajad, villad. Kuulsaim Villa Rotonda.
6. Madalmaade kunst – kasutati õlivärve, tähtis oli hingeelu avamine, inimese loomutruult kujutamine, detailid täpselt välja joonistatud, tähtsad olid tahvelmaalid, mida kasutati altarimaalidena ning neid tellisid ka jõukad oma kogu seintele, valitses realistlikkus ja loomulikkus, kuulsaim kunstnik Jan van Eyck „Abielupaar Arnolfini portree“.
7. Saksa meister – Kunstnikud ühendasid hilisgootika ja malmaade ning Itaalia kunsti saavutused, kunstnikke huvitas inimeste kordumatu omapära ja tundeelu. Matthias Grünewald – loomingu võib asetada hilidgootika ja renessansi piirile, loomingus on nähtava maailma jäljendamine allutatud tunnete väljendamisele. Peateoseks – maalingud Isenheimi kloostri kiriku kahe tiivapaariga altaril, kujutatud on Kristuse ülestõusu, Kristust ristil. Hans Holbein noorem – saksa suurim portretist, tema teosed on detailitäpsed, külmalt objektiivsed, suure üldistusjõuga, kujutasid enamasti 16. saj kuulsaid isikuid. Kuulsaimad teosed – Rotterdami Erasmuse portree, Henry VIII portree