"Dorian Gray portree" on Oscar Wilde'i romaan rikka, ilusa ja esialgu rikkumata noormehe elust. Esmakordselt ilmus lugu 13-peatükilisena 1890. aastal kuukirjas Lippincott. Aasta hiljem ilmunud trükis oli 7 peatükki rohkem ning osa eelnevatest peatükkidest olid väidetavalt algse väljaande liialt homoerootilise sisu tõttu ümber tehtud. Teos langes tollases puritaanlikus Suurbritannias moraalse kriitika alla. Teost kasutati süütõendina Oscar Wilde'i vastu 1895. aasta kohtuprotsessil, kus viimast süüdistati homoseksuaalsuses. Seda hoolimata otseste viidete puudumisele homoseksuaalsusele teoses. Sisu Kunstnik Basil Hallward, kes Doriani maalib, on pimestatud viimase füüsilisest ilust ning usub, et noormees on ta täiesti uudselt maalima pannud. Basili ateljees kohtab Dorian lord Henryt, kelle maailmavaatest ta sügavalt paelub. Lord Henry sõnutsi on ainsad, mille poole elus püüeldab tasub, ilu ja meelelised tundmused. Mõistes, et ilu ei ole...
Väljaotsa Jaan oli tavaline inimene, kes äkitselt sattus raskesse olukorda. Ta oli pere ainuke toitja, kuid ta ei saanud sellega olude sunnil hakkama. Kui ta ema haigeks jäi, ei paistnud muud väljapääsu olevat ja ta hakkas varastama. Kas Väljaotsa Jaan oli ohver või kurjategija? On olukordi, kus ei saa enda seisukorra parandamiseks midagi teha. Asjaolud kuhjuvad ja enda käe abil neid õigesti lahendada ei saa. Sellises olukorras oli ka Jaan. Ta jäi haigeks, seetõttu ei olnud ta pikka aega võimeline tööd tegema. Pärast paranemist aga polnud enam tööd saada. Jaan polnud selles süüdi, et töökohti ei ole ja see teeb temast ohvri. Praeguse majandussurutise ajal on olukord sama inimesed tahaksid tööd teha, kuid nendest tihtipeale mitte sõltuvatel asjaoludel nad seda teha ei saa. Ausus on inimese tähtsamaid iseloomuomadusi. Rasketes olukordades on ausus eriti oluline. Jaan oli alguses iga hinna eest aus, kuid keegi ei uskunud teda. Peale A...
MODERNISM (pr moderne) uudne, nüüdisaegne. 19. saj II poole ja 20. saj uuenduslikkust taotlevate kirjandusvoolude ühisnimetus. Sümbolism, impressionism, dekadents, futurism, dadaism, ekspressionism, sürrealism, eksistentsialism, kubism, imazism, uus romaan, absurditeater, luules vabavärss. MODERNISTLIK ROMAAN erineb kl romaanist sellepoolest, et jutustav laad on asendunud peategelase mõtiskluste, tema sisemonoloogiga. Tradits. romaani kindla ülesehitusega süzee ja tegelastevaheliste suhete asemel kujutatakse modern romaanis inimese sisemaailma. Inimene püüab tõlgendada talle mõistmatut maailma. Enamasti pessimistlik. Peategelast saadab mingi seletamatu äng, hirm, sisemine lõhestatus. Tähtis on alateadvus, sest inimene ei tunne iseennast täielikult, seda kõike kujutab modernistlik romaan. Tähtis koht on ka mälestustel ja hetkeseostel, samuti ka vihjetel kirjandusteostele. Modernistliku romaani sündmustik on sageli ebareaalne, segi on...
Leegitsev Süda Romaanis on sõlmküsimuseks elu ja kunsti vahekord. Rahva elu ja saatuse seos kunstiloomingu sügavamate juurtega avaldub Anu ja Joosep Maarva, Taavet Rabaraua ja Kaie Skalle kaudu. "Jumal ja kunst oli logejaile ja täissöönuile, kes oma igavuses ei teadnud, kuhu end lõpuks toppida. Siis kujutlesid nad, et leiavad jumalas lunastust ja kunstis sügavaid elamusi. Sellega rahustasid nad oma kõverat südametunnistust ning suigutasid hinge kas järgmiseks pühapäevaks või eelolevaks kunstiõhtuks." Tegevusaeg toimub sõjajärgsetel aastatel. Põhiliseks tegevuskohaks on Verilaid. Natuke aega toimub tegevus ka Prantsusmaal Pariisis. Romaan räägib Anu Maarva eluteest Verilaius. Tal sünnib poeg, kelle isaks on Taavet Rabaraud. Mees seda ise tunnistada ei taha, kuna Anu oli tema juures teenijaks. Anu poeg Joosep on helilooja. Ta ei ela emaga koos, kuid käib tal mõnikord külas. Joosepile m...
J.D.Salinger "Kuristik rukkis" Holden Gaulfieldi mäss teda ümbritseva maailma vastu. Holden Gaulfield oli võrdlemisi tasakaalutu, kuid sellest hoolimata mitte halb 17aastane koolipoiss.T ei pea end ise enam lapseks ja valetab ennast kõikvõimalikel juhtudel vanemaks alkoholi tellimisel, sütenööriga kohtumisel jne. Holdeni lapsepõlv on igavesseks möödas, ent ta keeldub ka saamast täiskasvanuks, mis tekitab hirmu ja masendab teda.Ta ei suuda kohandeda uue rolliga.Suured inimesed on Holdeni arvates tihedalt seotud kõige võltsi jasilmakirjalikuga.Ta on veendunud et täiskasvanud ei mõista olulisi asju elus ning ta keeldub ühiskonda sobitumast, see tõttu algab Holdeni võõranudmine ühiskonnast.Selle peamiseks põhjuseks minu arvates on see, et sellist ühiskonda või inimkonda, kuhu Holden võiks kuuluda, ei ole olemas. Holden Gaulfieldi otsingute eesmärk on üsna ebareaalne otsitavat võiks nimetada puhtaks ja siiraks armastuseks, üldise...
Andrus Kivirähk ,,Jumala lood" arvustus Kirjanik Andrus Kivirähk on kirjutanud Eesti päevalehes Jumala nime all lugusid, mis ta nüüdseks kuldsete kaante vahele pani ja avaldas teosena ,,Jumala lood". Teos on avaldatud 2009. aastal ja nagu pealkirigi ütleb, siis tuleb juttu Jumalaga seostuvatest lugudest. Teos on kirjutatud lugudena, millel on kindel kuupäev ja aasta ning väga tabav pealkiri, mis antud lugu kõige paremini iseloomustab. Teose lugusid alustab Kivirähk alati sõnadega: ,,Ahoi ristirahvas! Jumal jälle müristab siin pilve peal!", mis tähelepanu tema jutule tõmbavad. A. Kivirähki peategelane on Jumal, kelle seisukohast kogu teos on kirjutatatud ja kelle arvamust enamasti Eestis, kuid vahel välismaal juhtuvast autor edasi annab, ja EELK peapiiskop Andres Põder, kes on tema asemik Maa peal ning viib Jumala soove täide. A. Kivirähk kajastab 4-5 aasta Eesti huvitavaim sündmusi, mis rõhuvad sotsi...
Britt Vaher ,,Isa Goriot" , kui realistlik teos Honore de Balzaci kirjutatud realistliku romaani ,,Isa Goriot" tegevus leiab aset enamasti Vauqueri pansionaadis. Peategelasteks on Isa Goriot , kes on endine nuudlivabrikant ja kahe tütre isa , ning noor üliõpilane Eugene Rastignac , kes on pärit vaesest aadli perest , kuid soovib üle kõige saada advokaadiks ning pingutab selle pärast tohutult. Üks oluline aspekt, mis viitab romantismile on Balzaci detaile kirjeldus, millega ta soovib lugejale märku anda , et tema poolt kirja pandu pärineb päriselust. Raamatus on detailne kirjeldus Vauqueri pansionaadist , mis esindab viletsust ja alamklassi. Realismi puhul on väga suur tähtsus rahal. Gorioti tütred saavad isalt kõik, mida vaid hing ihkab. Isa soovib oma kahele imekaunile tütrele vaid parimat , kuid ise on sealjuures üsna pime märkamaks, kuidas teda vaid ära kasutatakse. Gorioti teeb õnnelikuks see, kui n...
Vangis Taanimaal ja kogu maailmas Hamlet kirjeldab kogu maailma vanglana, Taanimaad aga, mida sidusid temaga troon, religioon, kohustused ja Ophelia, tema jaoks rangeima vanglana. Ta ei saanud sealt lahkuda, kuigi ta tahtis ülikooli tagasi minna. Hamleti jaoks on maailm vangla kõigi omakohustuste ja nende liigsuse tõttu, tema peal lasus rahva lootus helgemale tulevikule, Ophelia armastus ja kättemaks isa surma eest. Rosencrantz ja Guildernstern aga väga ei pooldanud tema filosoofiat , sest nende elu oli kergem ja muretum, vähemalt nii kaua, kuni nad oma silmakirjalikkuse, pugemise ja oma sõbra reetmise eest kallist hinda pidid maksma. Kõigil ''Hamleti'' tegelastel on oma saladused ja mured, mis paneb neid käituma inimlikult: Ophelia vaevles armuvalu käes, Claudiuse hirmus tegu ja auahnus kummitasid teda ning Gertrud oli masendunud ja endas pettunud. Kuid kui Hamlet kirjeldab kogu maailma vanglana, kas siis on olemas ka täielikku va...
Retsensioon Tim Janson ,,Kartulimoos ehk Chelsea Win" 9. märtsil käisin Kuressaare linnateatris vaatamas etendust ,,Kartulimoos ehk Chelsea Win", mille autor on inglisepärase nimega, aga eesti päritolu Tim Janson. ,,Kartulimoos ehk Chelsea Win" räägib ühest tänapäeva Eestimaa perest, kes elab keskmises korras talus ning kellel pole just kõige rohkem kiiduväärt rahaline seis. Majarahva peamine sissetulek tuleb tohutust kartulisaagist, mida teistelegi jagada sai. Tagatipuks hakkab jalgpallifännist Martini kimbutama kihlvedude sõltuvus, mis teda pikkamisi oma naisest Allist ning kasupojast Tomist eemale tõukab. Lavastaja Jaak Allik tegi taaskord väga hästi oma tööd.. Mulle meeldis eriti see, kui Martin õhinal jalgpallimängust rääkis ning eikusagilt võrgu välja tõmbas. Hämmastama pani mind kartulite hulk ning see, kuidas neid halastamatult aina juurde kooriti. Tekkis k...
Armastuse mitu palet A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" III, IV osa Armastus on tunne, mida on väga raske üheselt ning ammendavalt defineerida. Seda on võimalik tõlgendada mitmel viisil, kuna iga inimene tunneb mingil määral armastust. Kõige rohkem räägitakse mehe- ja naisevahelisest sümpaatiast, kuid isegi see võib omandada erisuguseid ilmeid. Vaatamata mõningatele erinevustele, seisneb armastus siiski hingelises läheduses ning soovis oma kallimat võimalikult õnnelikuks teha, ükskõik, et see ei pruugi välja tulla. Üheks raskemaks katsumuseks on kindlasti armastus revolutsiooni ajal, kui ellujäämine on kaheldav ning kindlat tulevikku oodata ei oska. Tunded seisavad habrastel alustel, mis võivad iga hetk puruneda. Indreku ja Kristi armastus ei olnud kuidagi mõeldav ning nad ei rääkinud sellest eriti. Terve sündmustiku vältel jäi mulje, nagu oleks tegemist lihtsalt kahe väga hea sõbraga, kes armastasid koos mässajate koosolekutel käia. Kuid...
Viljandi C.R. Jakobsoni nimeline Gümnaasium ,,Vanamehed seitsmendalt" Andrus Kivirähk Andrus Kivirähk Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Teos ,,Vanamehed seitsmendalt. Jalutuskäik Vikerkaarel." Kirjutatud 1991 Esmaetendus 1992. aastal Nukuteatris Raamat trükitud 1997 Ugala lavastus 2009. aastal, lavastaja Peeter Tammearu, peaosades Arvo Raimo ja Peeter Jügens Tegelased Kalamees Nikolaus Nikolause pojapoeg Click to edit Master text styles Second level Kalju Third level Kalju pruut Luule Fourth level Fifth level J...
Aforisme teemal: MEES JA NAINE, ARMASTUS, SÕPRUS Mehed teevad seadusi, naised kombeid. Voltaire Kes ei armasta naisi, veini ja laulu, on tuhandekordne tola. M. Luther Unenägu on naine, kes peab rääkima. Uni on mees, kes sõnatult kannatab. R. Tagore Iga tüdruk võib olla veetlev. Tuleb vaid vaikselt paigal seista ja rumal välja paista. Tundmatu Naised kaunistavad end meeste pärast, aga mehed varastavad ja röövivad naiste pärast. Tundmatu Naiste kohutavaim omadus on mäletada. Mehed ainult meenutavad, aga see kujutab endast hoopis midagi muud. O. Wilde Enamasti on inetud naised need, kes uue moe välja mõtlevad. Ja ilusad on küllalt rumalad, et nendega kaasa minna. J.J. Rousseau Keha on vähim, mida naine võib mehele anda. R. Rolland Kena naine meeldib silmadele, hea naine südamele. Üks saab ilusaks asjaks, teine rikkuse allikaks. Napoleon Bonaparte Naise "Ja" ning "Ei" vahele ei mahu isegi mitte nööpnõela teravik. M. de Ce...
Tugev isiksus suudab .. Peategelane noor Julien on 19-aastane noormees, kes pole kordagi kodukülast välja saanud, ka külas on ta käinud ainult kahel inimesel. Vanal sõjaväearstil, kes on tema sõber ja kiriklas. Julien on väga tark ja andekas ta võtab kõike mõistusega. Julien jumaldab Napoleoni, kuid see mees pole sel ajal ühiskonnas väga soositud, peab ta varjama seda. Julien arvab, et peab olema kõiges tasemel, teistest parem ning ta on endale pähe võtnud, et peab alati saavutama selle, millest mõelnud on. Ta põlgab oma perekonda, sest tema arvates on need ainult lihasmass ega mõista tema raamatulembust. Nimelt armastas Julien väga lugeda, ta võis tundide kaupa lugeda ning tal ei saanud sellest ikka küllalt. Julieni vennad peksavad teda tihti, sest nad tajuvad tema loomupärast üleolekut neist. Kuid olenemata kõigest sellest, sellest, et ta ei meeldi oma vendadele ning isale, et ta on hoopis teists...
''Paigallend: Ullo Paeranna romaan'' Jaan Kross Romaan on läbilõige ühe eestlase, Ullo Paeranna, eluloost, mis sõlmub Eesti Vabariigi sünnilooga. Sellesse mahuvad Ullo luksuslik lapsepõlv, vaene noorukiiga, töö peaministri kantseleis, mis näib noorukile tuule tiibade alla toovat, aga siis saab aeg otsa. Järgneb punane aasta, saksa okupatsioon, osalemine iseseisvuslaste, Eesti Rahvuskogu tegevuses, poolelijäänud paotee ja siis enam kui 40 aastat paigallendu ehk siseemigratsiooni (enesesalgamine ja vale). Elukäik, mis iseloomulik küllap paljudele autori põlvkonnakaaslastele. Romaani sisu on Ullo juttude ja lugude tsiteerimine ja ümberjutustus Jaak Sirkli poolt, kes on Ullo vana koolivend Wikmani Gümnaasiumist. Nad saavad Ulloga aegajal kokku ning Ullo jutustab talle oma eluloo. Ullo sündis Ulrich Berendsina. Isa Eduard Berends(ärimees, külarätsepa poeg) ja ema Aleksandra Trimbek (hüüdnimi Sandra; tõmm...
Lily on hästi romaanis tema kohta öelnud teda pööras inimsoo poole, et teha selle südamesse pesa. Mr. Ramsay mrs. Ramsay abikaasa ja filosoof, kirjanik, kuuekümnendates mees. Vastandiks ema hellusele on tema tegelaskujus rangus ja tõsidus, teda võiks pidada tulehargiks, kes samal ajal on kannatav geenius. Kannatav geenius, kuna tegeles filosoofia maailmaga , ning talle oli tähtis, et noored teda imetleksid, tema kirjandus elaks igavesti. Seepärast pressis ta naiselt kaastunnet ja ülistamist, ta vajas seda. Lily ütles ta kohta kui tema väike sõrm valutab,siis peab maailmalõpp käes olema.ta palus täiesti avalikult, et sa teda meelitaksid, imetleksid aga tema kitsarinnalisus, pimedus, need on vastumeelsed. Mrs. Ramsay'ile tundus et ta mees on loodud hoopis teisest puidust kui muud inimesed, on
Lapsena oli Debora Vaarandi enda sõnul arg ja üksildane unistaja, kes istus alatasa ninapidi raamatus. Tema esimene luuletus Udus ilmus Saaremaa ühisgümnaasiumi kooliajalehes Kume Rivi. Autori teadmata sattus see pala ajakirja Eesti Naine toimetusse ning avaldati 1936. aasta aprillinumbris. Gümnaasiumi lõppedes tundus tulevik sünge töö leidmine oli väga raske ning ülikooli minek ei olnud raha tõttu võimalik. Kuid 1935. aasta sügisel kohtus ta kohalikul kirjandusõhtul Aadu Hindiga, kes töötas tol ajal õpetajana. Kohtunud noored abiellusid ning nii sisenes Debora Hint Tartu kirjanike maailma ja sõlmis seal palju tutvusi, mis võimaldasid tal ka ülikooli astuda, kus ta asus õppima keeli ja kirjandust. Noorpaari ainuke laps suri ning purunes ka nende abielu. Pärast juunipööret Sirbis ja Vasaras töötanud paljulubava tõlkija ja literaadi käe võitis endale Sirbi ja Vasara, hiljem Rahva Hääle peatoimetaja Anton Vaarandi.
,,Triumfikaar" E. M. Remarque 1) Ravic inimesena, arstina, sakslasena Ravic oli elu jooksul näinud palju, kogemused olid teda järk-järgult muutnud üha tuimemaks lihtsate, inimlike rõõmude suhtes. Mees ei uskunud enam ammu tõelisesse armastusse naiivne kiindumus ja õrnad tunded olid tema jaoks vaid hägune mälestus minevikust. Valitseva olukorra tõttu oli temas kadunud ka vajadus püsivuse järgi; kõik, mis tal oli, seisis alati hostelitoas kohvrisse pakituna, valmis igal hetkel järjekordselt asukohta vahetama. Kellaajast olenemata veetis Ravic tihti aega mõnes baaris calvadosi juues või Pariisi tänavatel sihitult ringi uidates. Ta oli mõistuseinimene - põhimõttekindel ja (vahel ehk liigagi) realistlik ega uskunud suurtesse sõnadesse. Ehkki mehel polnud võimalik ametlikult arstina töötada, oli ta omal alal tegelikult märkimisväärselt hea. Tal jätkus piis...
Unistuste ja tegelikkuse vahekord inimese elus Anton Tsehhov on öelnud: ,,Elu tuleb kujutada mitte nii, nagu ta on, ka mitte nii, nagu ta peaks olema, vaid nii, nagu ta paistab unistustes." Igaüks on hellitanud mõtteid imelisest tulevikust, paremast elust, kui on tema naabril, unistanud soovide täitumisest. Öeldakse, et unistustel pole piire, see ei maksa midagi, kuid ometi tekib inimestel justkui võlg unelmate näol, mis iialgi ei täitu, on vastuolus tegelikkusega. Kui küsida väikese tüdruku käest, kelleks ta saada tahab, kõlavad alati vastused lauljaks, näitlejaks, printsessiks või tantsijaks. Kõik need ametid on seotud mingil määral kuulsusega, lapsed arvavad, et tuntud inimene on hea olla, laulda võib, millal iganes soovid ja mingeid kohustusi justkui polekski. Niina Zaretsnaja näidendist ,,Kajakas" unistas samuti näitleja elukutsest. Ta kadestas Trigorinit, kes teenis leiba kirjanikuna, te...
Üksinda maailmas Meie nimetu peategelane(p) tundub raamatu alguses ''normaalne'', keskpärane naisterahvas, kes on elanud kaks aastat lesepõlve. Tema päeviku varajased sissekanded pole küll piisavalt detailsed, kuid niikuinii oleks raske Temast tõpsemat pilti saada enne Seina ilmumist, sest see aeg kestab vaid ühe lühikese päeva. Selle aja jooksul võib öelda, et p armastab loodust, hoolib loomadest, on paikse iseloomuga ja üsna siiras teiste inimeste suhtes ning saab endaga kenasti hakkama. Õnneks toimub sündmuste pööre üsna pea ning p põrkab koos Hugo koeraga oma sõpru otsides vastu nähtamatut seina, mis -nagu p varsti aru saab- eraldab teda teistest inimestest ja ühiskonnast. Sellest hetkest saab alguse p uus elu ja tema isiksuse arenemine millekski palju enamaks, kui ta terve oma eelneva elu jooksul oli olnud. P aga tunnetab seinataguses maailmas midagi halba (''Ja järsku tundsin,...
Aastal 1711 mais jäeti härra Lemuel Gulliver mereröövlite poolt tundmatule saarele. Kaasas vaid üksikud tarvilikud pisiasjad, alustas ta oma teekonda. Ta sattus rajale, millel oli palju inimjalgade, kuid kõige enam hobuste jalajälgi.. Hobused (ehk hiihnhm'id), kes valitsevad seda tavatut saart, suudavad rääkida, nad on mõistuspärased ja korralikud, terased ja taibukad, intelligentsed ja viisakad, neil on isegi oma keel ning selles keeles tähendab hiihnhm looduse täiuslikkust. Sõprus ja heatahtlikkus on hiihnhmide kaks peavoorust ning need on omased kogu tõule. Võõrast kaugeimast maanurgast koheldakse samuti nagu lähimat naabrit; kuhu iganes ta ka ei läheks, ikka tunneb ta end kodus olevat. Hiihnhmide kodudeks on maasse rammitud ja vitsega põimitud palkidest madalad hooned, millel on lame õlgedega kaetud katus ning savipõrand. Ka füüsiliselt on hiihnhmid väga võimekad, nad lüpsavad lehmi, suudavad ajada niiti nõela taha, külvata ja koris...
Põnev PÖFFi-pärl Islandilt Raha on võimalik teenida mitmeti, kuid millise hinnaga? Kas isa peaks jätma oma pere nädalateks, et tuua lisa toidulauale, isegi kui plaan on ohtlik? Oskar Jonasson on kokku pannud huumoririkka action-filmi ,,Reykjavik-Rotterdam", kuhu on mahtunud ka keerulised inimsuhted ning petmised. Selle Islandi filmi peategelaseks on Kristofer, kellel on armastav abikaasa ja kaks hüperaktiivset poega. Tema elu oleks täiuslik, kui nende pere ei vaevleks rahamurede küüsis - isegi nende mööbel on sõpradelt saadud. Kui tema parim sõber, kes on ka Kristoferi naise eksabikaasa, teeb talle ettepaneku salaviina vedamiseks Rotterdamist Islandile, ei oota Kristofer kaua, et vastata ,,jah". Kuid tema sõbral ei ole peas puhtad mõtted kui ta saadab Kris'i ära, vaid ta teab, et on lõpuks leidnud võimaluse oma eksnaist tagasi saada ja oma parimat sõpra trellide taha vedada. Nüüd peab Kristofer päästm...
Kallid sõbrad! Kõik meie maailmas on suhteline, kõik on kaduv... hääbuv. Kuid siiski on meid õnnistatud kingiga, mis võib meie maise elu muuta nii tähendusrikkaks ja kalliks. Ja selleks on meie anne armastada. Läbi ajaloo on inimesed uskunud armastusse- selle võimesse parandada sügavad haavad, ületada kõik takistused ja anda meie elule mõte. Olgu siis tegemist armastusega oma kodumaa või valitseja, vanema või lapse, sõbra või armastatu vastu, on inimesed olnud nõus sõdima ja hävitama omasuguseid, kes samuti võitlesid, et kaitsta neile armsat ja on selleks nõus ka tänapäeval. Ka keskajal teati, et tõelisel armastusel pole piire, seda ei takista miski, ning sellele lihtsalt anduti, olgu siis tegemist poliitiku, poemüüja, käsitöölise või isegi nunnaga. Jah, ka need, kes pühendasid oma elu Jumala teenimisele, ei suutnud öelda ,,ei". Just tollel ajal üks kloostrisse sattunud neiu leidis end silmitsi...
väga hea kokkuvõte
töötama. Juba samas aastanumbris tulid trükiristsed jutustusega "Siil" "Lastelehes". Algas sõprus ja mõttekaaslus Gustav Suitsuga, hakkas kuju võtma Noor-Eesti tuumik. Linnakool lõpetatud, asus F. Mihkelson Treffneri gümnaasiumi. Selle õppeasutuse õhkkond oli talle aga üsna vastumeelt. Saabus 1905. aasta oma vabadusideede ja tormilise rahvaliikumisega, koolitöö jäi sinnapaika, noor aatemees sukeldus ülepeakaela kirjandus- ja ühiskonnaellu. Käis kõnepidajana mööda Tartu-, Lääne- ja Harjumaad, pandi Toompea vanglasse. Sealt paari kuu pärast välja lastud, kadus maapakku. Pagulusaastail 1906-1917 elas Tuglas põhiliselt Soomes vaheldumisi Helsingis, sisemaal ja saartel. Ta veetis mitu talve Pariisis, peatus lühemat aega Münchenis ja Genfis. Rändas mööda Itaaliat, Hispaaniat, Skandinaaviat ja Belgiat, mõistagi minimaalse reisirahagam teinekord lausa nälga nähes
Kliimasoojenemine: põhjused ja tagajärg ,,Meid on niivõrd kaua ja kohutavalt hirmutatud, et enam ei olegi õudne," kirjutas üks loodusajakirja lugeja Interneti-foorumis. Globaalsest soojenemisest kõneldakse ja kirjutatakse palju, pea iga päev luuakse uusi hüpoteese ning dementeeritakse vanu. Mitmed arvamuse avaldamised ja artiklid on üksteisega vastuolus ning tekitavad mõtete virvarre, mis on otseseks põhjuseks inimeste apaatia tekkele keskkonna suhtes. Järgnevalt üritan süstematiseerida pea kõigile kättesaadavat informatsiooni, luues selgema ettekujutuse globaalse soojenemise olemusest, põhjustest, tagajärgedest ning muudatustest, mida on võimalik realiseerida. Esmalt tuleks defineerida ülemaailmset soojenemist kui mõistet. Nimelt on see järkjärguline protsess, mille käigus Maa atmosfääri ja maailmamere keskmine aastane temperatuur kasvab ning mida enamjaolt põhjustab kasvuhoonegaaside kontse...
,,Faust" on Johann Wolfgang von Goethe värsstragöödia. "Fausti" algvariandi kirjutas Goethe tõenäoliselt aastatel 17731775. Faust on klassikalise saksa muistendi tegelane, kes sõlmib lepingu Kuradiga (Kurat ehk Mefistofeles teenib eluajal Fausti, peale Faust surma aga vastupidi). Faust on romantismiajastu rahutu kangelane, teadlane, kes otsib meeleheitlikult kõiksuse sisimat olemust, kuid on masenduses oma mõistuse inimliku piiratuse tajumisest. Ta on õppinud mitmeid teadusi ja saanud doktoriks, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis suudaks näidata inimsoole teed parema suunas. Faust on inimesena üldse tavapäraselt erinev teda huvitavad sündmuste põhjused ja üldpilt, mitte niivõrd detailid. Ta leiab, et maailm on täis inimlikku kurjust ja pahesid ning inimesed ei suuda näha oma väikestest probleemidest kaugemale ning jõuab tõdemuseni, et olulisem kui mõte, sõna või jõud, on tegu. Samal ajal kui väga suur inimesi elab oma elu ära...
J. Fowles ,,Liblikapüüdja" 1. ,,Unustamine ei ole asi, mida saab teha, see võib ainult juhtuda." 2. ,,Ainus asi, mis tõesti loeb, on see, et sa millessegi tõesti usud ja selle järgi ka elad nii kaua kui see on midagi enamat kui usk iseenda heaolusse." 3. ,,Nii poliitikas kui ka kunstis ja igal pool mujalgi ei tohi sallida seda, mis pole tõeline ega sügav ega vajalik. Tobedate tühiste asjade jaoks lihtsalt ei jätku aega. Elu tuleb elada tõsiselt. Ei tohi vahtida tobedaid filme, isegi kui tahaksid, ei tohi lugeda kõmulehti, ei tohi kuulata rämpsu raadiost ega vaadata seda televiisorist, ei tohi raisata aega tühjaks lobisemiseks. Elu tuleb kasutada." 4. ,,Armastan elada täisverelist elu, armastan kõiki, kes lihtsalt ei istu ja jälgi." 5. ,,Tavainimene on tsivilisatsiooni nuhtlus.'' 6. ,,Tead, et kõik kunstiteosed ajaloos ja kõik siin elus, mida s...
Kalevipoeg Seitsmeteistkümnes lugu · Sõjaratsu sõit · Asamalla lahing · Juhtumised põrgukatla juures · Muruneidude tants Elu oli olnud rahulik pikaaega (seitse suve segamata, seitse talve taotlemata). Olevi-, Sulevi- ja Alevipoeg olid ehitanud omale linnad, kuid siis kipus sõda kurnama. Kalevite poeg otsustas minna kuningale sõjast teatama ning siis kihutas sõtta. Endaga kaasas ta lahingusse inimesi Virumaalt, Kuressaarest, Soomemaalt kui ka teistelt saartelt. Siis kirjeldati milline Kalevite hobu välja näeb kallis ja uhke ning kui kena oli Kalevipoeg, kes selle ratsu peal sõitis ning kuidas Viru neidudele ta meeldis. Siis kirjeldati kuidas Kalevipoeg suure kära keskel hobuse sadulas meeste päid maha lõi. Kalevite ratsu sai lahingus surma ning Kalevipoja tuju muutus pahaseks ja vihaseks. Siis sammus Kalevipoeg teiste meestega (Olevi, Sulev...
,,PUHASTUS" SOFI OKSANEN Romaan ,,Puhastus" räägib läbi aja ühest perekonna loost. Teos kirjutab ajast, kui Eestis olid võimul kommunistid, kuidas elas Aliide tol ajal ning teost rääkis ka Zara loost, mis algas Vladivostokist, jõudis Berliini ning lõppes uuesti Eestis. Ajas tagasi minnes, räägib teos kahest õest, Aliidest ja Inglist. Inglil oli mees Hans ja laps Linda ning Aliidel oli ainult ühepoolne armastus Hansu vastu. Aliide armastas oma õe meest kogu oma elu, üritades pidevalt Hansu tähelepanu püüda ja Inglit jäljendada, kuid ta pidi alati pettuma - Hansul ei olnud silmi mitte kellegi teise kui Ingli jaoks. Nii surus Aliide oma tundeid koguaeg maha, olles sisemuses kibestunud Ingli ning isegi Linda peale. Aeg oli tol ajal väga keeruline, kirjeldatud oli Vene okupatsiooni perioodi, kui naisi vägistati ja piinati, inimesi saadeti küüditamisele ja Siberisse ning mehi tapeti. Aliide ja Ingel koos laps...
Koostas:Kadi Vildersen o Tuglas on Eest kirjanik,kriitik ja kirjandusteadlane. o Sündis Tartumaal(Ahjal). o Isa oli aidamees,elati õllekojas. o Õppis Prangli kihelkonnakoolis(venekeelne haridus) ja Uderna ministeeriumi koolis. o 1901 suundus Tartu linnakooli;seal õppimise ajal ilmus lastejutt "Siil" o Haridusteed jätkas Hugo Treffneri gümnaasiumis. o 1905.aastal võttis Tuglas osa revolutsioonist;ta arreteeriti ja pidi veetma kaks kuud Toompea vanglas. o 1906-1917elas Tuglas pagulasena Pariisis ja Soomes o 1918 aastal abiellus ta Eloga o Kuulus kirjanike rühmitusse "Noor-Eesti" o 1921-1922 oli Tuglas kirjanikkude ühingu "Tarapita"samanimelise ajakirja väljaandja ja vastutav toimetaja. o Aastatel 1920-1930 oli ta peamine Eesti kirjanduselu organiseerija: Eesti Kirjanikkude Liidu looja, Eesti Kirjanduse Seltsi juht, ajakirjade Ilo, Odamees, Looming toimetaja. o 1940.aastatest tegutses Tuglas vabakuts...
Analüüs Faust Kokkuvõte/ülevaade Faust- inimene, kes haletses ennast ja arvas, et pole oma õppimistest targemaks saanud. Tal puudus ka au ja toredus, maja ja oma maa. Ta tahtis ühendust võtta mõne imeväega nagu vaimuga, et poleks enam vaja teeselda oma tarkust. Ta leidis raamatust maavaimu märgi ning lausus seal juures olevad sõnad. Vaim ilmus, kuid varsti lahkus, kuna Faust tardus ta nägemisest ja ta arvas, et Faust ei mõista teda. Faust märkas ühel päeval puudlit, kel justkui helgiks taga hele tuleke, kuid Wagner selgitas Faustile, et see on tavaline koer. Mees otsustas siiski puudli endaga kaasa võtta. Hiljem ilmutas puudlist ennast välja Mefistofeles, kes lausus enda kohta: ,, Ma olen osa jõust, kes kõikjal tõstab pead ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head." Faust otsustas temaga lepingu sõlmida, et saaks Kuradit teenida. Tingimuseks oli, et ta ei...
Kuningas Oidipus Ülevaade/kokkuvõte Inimesed Teeba linnas olid sattunud katku küüsi. Katkust vabanemiseks tuli Laiose mõrvar üles leida ja ta maalt välja saata. Kutsuti ennustaja, kes vihjas, et mõrvar oli Oidipus ise. Ta rääkis talle, et ta mõrvas oma isa ja ta naine on ta ema. Oidipus vihastas selle peale, kuid siis tuli talle meelde kunagine ennustus selle kohta. Oidipus ei tahtnud seda algus uskuda, kuid siis ta avastas, et tema ongi see, kes tappis oma isa Laiose. Pärast seda võttis ta Laiose naise endale, kes osutus tema emaks. Ta ema ei suutnud selle olukorraga leppida ja võttis endalt elu. Ja siis otsustas Oidipus kurbusest omal silmad peast torgata. Tsitaadid · ,,Kui miski säilib ööski veel, surmab selle saabuv päev"( Sophokles ,,Kuningas Oidipus" lk 13.) Ma arvan, et siin on mõeldud seda, et iga hea asi saab kord otsa · ,,Kel teoks on julgust, see ei kohku öeldu ees." ( Sophokl...
Elu tegelikest ja näilistest väärtustest Albert Einstein on öelnud: ,,Elus ei tohiks taga ajada edu, vaid väärtusi." Kuid tihtipeale jäetakse need siiski kõrvaliseks ning olulisemaks peetakse rikkust, mille abil loodetakse parandada oma positsiooni ühiskonnas ning mis aitab tagada endale kindlat võimu. Kuid kas need näilised väärtused suudavad inimesi ka õnnelikuks teha? Raha on vahend, mida juba aastatuhandete vältel ühiskonnas väärtustatud on. Näiliselt annab ta inimestele kõike, mida edukaks äraelamiseks vaja on. Ta on miski, mis võimaldab nautida elu hüvesid ning mis teeb võimalikuks omandada kõike, mida ihatakse. Olgu selleks siis kas uhke loss, oma võitehas või tosinkond meekooki. Kuid kas kõige selle olemasolu teeb õnnelikuks? Kas James Krüssi raamatu ,,Timm Thaler ehk müüdud naer" kangelane Timm oli õnnelik, kui tal kõik see olemas oli? Ehkki alguses pimestas mõte rikkusest ja kuulsusest ...
Keel kui ühendaja ja eraldaja Vene kirjanik Lev Tolstoi on kord öelnud, et keel on rahvuse hing. Keel paneb ühe rahvuse end tundma ühtse ja tugevana, andes seejuures inimestele veendumust, et me kõik oleme üks. Just keel ongi see, mis teeb ühest rahvusest rahvuse, sest kui poleks keelt, poleks meil ka kultuuri ega ka traditsioone. Me oleks vaid ühes hallis massis ekslevad inimhinged. 141 aastat tagasi sai Eestimaa pinnal alguse traditsioon, mida eestlased tänu oma ühtekuuluvustundele on tänapäevani säilitanud. Ning see on laulupidu, mis on aastakümnete jooksul olnud üks olulisemaid eesti rahvuse kui ka keele kujundajaid. Enne I üldlaulupidu polnud olukord meie maal just eriti kiita. Emakeele oskus oli küllalti algelisel tasemel ning rahavas oli nõrk. Kuid ma arvan, et see on ka igati loogiline tänu eestlaste rängale ajaloole. Selja taga oli ligi 700 aastat Saksamaa võimu, 300 Ro...
Kirjandusteose analüüs Kes meist poleks unistanud leida nooruse lätet ja elada igavest elu või hoopiski muuta mõni metall kullaks. Paulo Coelho on õppinud 11 aastat alkeemiat ning soovib jagada oma teadmisi lugejatega. Autori positsioon teoses on 70ndendate ja 80ndatel. Paulo õppis ise alkeemiat ja tahtis jagada teistega oma teadmisi. Teos paneb inimesi otsima ,,Oma Lugu" ja uskuma, et kõigel ongi ,,OmaLugu". Tänapäeva inimesed otsivad veel rohkemgi elu mõtet. Peategelane Santiago rändab mööda maad ja kohtub erinevate tegelastega. Santiago on tüüpiline, sest ta on tavaline inimene, kes otsib oma elu mõtet. Ülejäänud tegelased jagunevad abistavasse gruppi ja ,,Oma Lugu" otsivasse gruppi. Kõrvaltegelased on inimesed keda Santiago oma teel kohatb. Näiteks: kaupmehed, poeomanikud, Saalemi kuningas Melkisedek, mustlane, inglane, karavanijuht, fatima, Santiago Matamorosest Kõik teose...
joone all, tähistades viite tärniga (numbriga), või teksti sees sulgudes Insert Æ Footnote... Æ OK Viitamise põhireegel: viitamissüsteem peab kogu töö ulatuses olema ühtne 9. Kasutatud materjalid võivad olla: · kirjalikud allikad (arhiivimaterjalid, käsikirjalised materjalid, kirjavahetus, perioodika, internet) · suulised allikad (mälestused, intervjuud, video- ja audiomaterjalid) · kasutatud kirjandus, esitatakse järgmised andmed: · autorid (perekonnanimi, initsiaalid) tähestikulised järjekorras · pealkiri · ilmumise koht ja aasta · lehekülgede arv 10. Üldnõuded · Kirjalik töö trükitakse lehe ühele küljele · Uurimistöö köidetakse kiirköitjasse, referaadi köitmine ei ole kohustuslik MS Word
Ideaalid ja karm tegelikkus Igal ühel meist on oma plaanid eluga ja ideaalid, milleni me küündida tahame. Kuid mitte alati ei lähe kõik nii, nagu me soovinud oleme. Alatihti põrkutakseme karmi reaalsusega ja mõistetame, kuhu tegelikult jõunud oleme. Kuid millised siiski on need ideaale hävitavad probleemid ning kas ja kuidas on nad meie elu mõjutavad? Nendele küsimustele võib leida vastuse, kui analüüsida Tammsaare romaane. Vargamäe Andresel olid isakodust lahkudes ja Vargamäe Eesperet ostes suured plaanid: Ta tahtis oma töö ja vaevaga sellest poolsoisest ja igerikust talust tõelise meistriteose luua, kus oma perega tulevikus rahulikult elada. Kuid kahjuks said Kesk- Eesti kehvad loodusolud ja tülikad suhted ebameeldiva naabri, Pearuga talule saatuslikuks ning kui palju Andres tööd ka ei teinud, seda kaugemal tulevik tundus. Andres oli tulnud Lõuna-Eesti viljakate muldadega alalt ning lootis oma kodukandi eeskujul ka Vargamäed v...
Heiti Talvik Heiti Talvik (ametlikes dokumentides Talviken) sündis 9. novembril 1904. a. Tartus. Ta isa Siegfried oli poja sündides arstiteaduskonna üliõpilane, avarate kultuurihuvidega (suur Juhan Liivi ja Gustav Suitsu luule austaja), hiljem pidalitõve uurija ning lõpuks kohtumeditsiini professor ülikoolis. Ema Elfriede oli andekas pianist. Kunstiannetega olid ka Heiti õde Hella ning vend Ilmari. Ka noor Talvik teadis neid luuletajaid, kellest isa talle rääkis ning nende luuletki peast. Siiski ei meeldinud varases koolipoisieas talle luule - teda lummasid hoopis loodusteadused. Eriti meeldis talle E. Haeckeli teos "Die Welträtsel" ("Maailma mõistatus") ning ta luges palju evolutsiooniteooria "isa" Charles Darwini kohta. Selline huvi loodusteaduste vastu mõjutas ka Heiti Talviku kirjanduslikku maitset ta eelistas naturaliste ja realiste. Heiti käis Tartu Treffneri ...
Mida mina saan teha Eesti heaks? Meie, eestlased, elame Eesti Vabariigis ja oleme alati rääkinud, et Eesti meel ja keel on need põhikomponendid, mis hoiavad väikest rahvast koos. Kahtlemata on iga eestlane õnnelik, et oskab keelt, mida nii vähesed inimesed maailmas räägivad ja tunneb uhkust vanarahva tavade üle, mis hoiavad meis eestimeelsust. Mida enamat saaksin teha mina, kui persoon, et minu riik erinevates valdkondades püsiks kaua, säilitaks oma tavad ja kombed, hoiaks hea ja auväärse riigi mainet ning areneks koos Euroopa ja kogu maailmaga. Alustama peaksin igapäevaste toimingute jälgimisest. Eesti koosneb eelkõige inimestest, rahvast, kes hoiavad kokku ja aitavad teineteist hädas olles. Tänaval kõndides saan anda oma panuse aidates vanureid ja liikumispuudega inimesi nende igapäeva toimetustes nagu näiteks tee ületamisel või poekottide kandmisel. Levinud on ka naabriv...
Franz kafka elulugu Isa Hermann Kafka oli rikas juudi ärimees,keda peeti julmaks türanniks,kuna suunas viha oma laste peale. Ema Julie Kafka (neiupõlvenimi Löwy) oli eduka kaupmehe ja õllepruulija tütar. Nad abiellusid 1882. aasta 3. septembril. Vähem kui aasta hiljem sündis Juliel poeg. Franz Kafka sündis 3. juulil 1883.aastal Prahas. Franz Kafkal oli 2 nooremat venda ja 3 nooremat õde. Franz Kafka oli üks 20. sajandi silmapaistvamaid kirjanikke. Nimi pandi talle Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinardi järgi. Franzile ei meeldinud fakt, et ta oli juut. Ta kirjutas oma päevikusse: "Mis on minul ühist juutidega?" Esialgu õppis Praha saksa gümnaasiumis germanistikat, ent isa survel asus õppima Praha ülikoolis juurat. Ülikoolis kuulus ta intellektuaalide ringi. Ta valdas vabalt nii saksa kui tsehhi keelt. Ta nägi siis väga noor välja, 28-aastaselt peeti teda vahel ekslikult 15- või 16-aastaseks. 1908. aastal läks ta Tööalaste Õnnetus...
folkloori ainestikul Faehlmanni algatut asus ta jätkama pärast sõbra surma 1850 "Kalevipoja" algredaktsioon valmis 1853 see aga päevavalgust ei näinud tsensuuri tõttu põhjaliku ümbertöötamise tulemusena valminud variant (20lugu) ilmus 1857-61 1860 määrati ales osaliselt ilmunud teosesele Peterburi TA poolt Demidovi auhind eepose rahvaväljanne trükiti 1862 Soomes Kuopios "Kalevipoja" ilmumine tähistab murrangut eesti kirjandus arengus Ka tema teine peateos "Eestirahva Ennemuistsed jutud" on osaliselt välja kasvanud rahvaloomingust Põhiliselt valmisid need muinasjutud 1850 aastail Rahvasuust kuuldud jutuainete põhjal kirjutatud lugude põhihoiakus väljendub rahvaliku elukäsitus Avaldas regivärsivormilise poeemi "Sõda" (1854) Alates 1870 aastast kuni elu lõpuni tegeles ulatusliku maailmavaatepoeemiga "Lembitu" Teos avaldati postuumselt Helsingis 1885 Lydia Koidula (1843-1886)
Jumal pole surnud Jumal on olnud inimeste meeltes kogu inimkonna vältel, alati on usutud, et on olemas keegi kõrge olend, kes on loonud kogu elu ja elutu meie Maal ja kogu Universumis. Uskumused varieeruvad religioonides, osa usundeid usub mitmetesse jumalatesse, osa aga ühte. Tarkuseid on palju, kuid kas need on ka midagi väärt, kui me isegi ei tea, mis on õige ja mis on vale, kas Issand teab? Miks peaksid inimesed uskuma Jumalasse ja käituma nii, nagu tema ''tahab''? Goethe raamatu tegelaskuju Faust oli emotsionaalselt väga ebaintelligentne inimene, õnnetu ja valmistumas enesetapuks. Jumal ja Mefistofeles vedasid taevas kihla: kuratlik Mefisto arvas, et saab Fausti kukutada, ta halvale teele viia, kuid Jumal uskus, et Fausti on võimalik heale rajale juhtida. Faust oli teadlane, kes, erinevalt Wagnerist, ei mõistnud täpselt, milleks seda tarkust vaja on, kui sellest elult mingit kinnitust ei s...
Olla või mitte olla see pole üldse küsimus Olla või mitte olla selles on küsimus või hoopiski selles pole üldse küsimus? On kahte sorti inimesi, ühed on need, kes mõtlevad oma tegude üle, mõtlevad selle üle, mida teised neist arvavad ja räägivad, nad käituvad teiste arvamuse põhjal, et endast head muljet jätta, samas üritades jääda enesekindlaks, mis enamikul juhtudel võrdub silmakirjalikkusega. Teist sorti inimesed, aga teevad seda, mis nad südames teavad, et on õige ja nad ei kõhkle hetkeksi oma valikutes. Hamlet kuulus kindla peale nende viimaste hulka. Võib-olla ta hinges siiski kahtles enda tegudes, vaid jättis endast teistele mulje kui tugevast ja kindlameelsest sangarist. Ta ju ometi ei saanud olla täiesti ideaalne mees, ka tema tegi vahel vigu ning ka tema mõistus jooksis vahepeal amokki. Kuid kas ikka jooksis? Ta ainult näitles seda, ka oma armastatu Ophelia ees mängis ta hullunut. See näitab t...
SUUR REEDE Suure nädala kesksemad pühad on suur neljapäev ja reede. Kogu nädalat palmipuudepühast lihavõtteni nimetatakse suureks ehk vaikseks nädalaks. Mõlema päeva kombestik on suuremalt jaolt sarnane. Kehtib juba nädala nimetuses peegelduv vaikusenõue ja keeld müra teha või kärarikkaid töid ette võtta, sest muidu on oodata piksekahju. Suur reede kui Kristuse surmapäev on aasta õnnetu päev, nagu reedene päev on tervikuna õnnetuim nädalapäev. Üldse peeti mitmete ebasoodsate tingimuste kokkulangemist eriti halvaendeliseks ja oma omadustelt oli selline kahtlemata suur reede. Rahvakalendris rõhutati päeva pühadust ja keeldu töötada. Hommikul tõusti vara, mitmel pool Lääne Eestis ja saartel käidi nn hane tegemas ehk kasevitstega magajaid peksmas. Majapidamisest ei tohtinud midagi välja laenata, et mitte loovutada oma majapidamise õnne. Samuti kui suurel neljapäeval oli oluline karjanõidu...
Lõputu kohvijoomine retsensioon. Etendus "Lõputu kohvijoomine" oli minu jaoks järjekordne positiivne emotsioon teatrivallast. Enne selle nägemist arvasin, et tegemist tuleb rahuliku istumise ja kohvijoomisega ning sellega kaasneva jutuga, kuid reaalsus üllatas mind pisut. Ütleks lausa, et see oli parim tükk, midama olen teatrilaval näinud. Pisut võiks vinguda selle üle, et jäeti välja paar osa algusest ja lõpust, kus pidid välja ilmuma tulnukad. Neid oleks tahtnud väga näha. Eriti, kuidas neid oleks mängitud. Samuti oli kahju, et ei näidatud algusest seda osa, kus üks tüüp pidi kõhna meest välja hakkama viskama. Mida rohkem tegevust, seda lahedam on. Aga ma mõistan, et see oli vajalik tegu, sest muidu oleks läinud etendus liialt pikaks. See 3 tundi oli vägagi väsitav istuda. Mõne inimese jaoks isegi liiga palju, sest kuulduste järgi olevat üks naisterahvas keset etendust ära minestanud. Järjekordne näid...
Saaremaa kirjanikud Kirjanduselu sai Saaremaal alguse üle kahesaja aasta tagasi.Algselt kirjutasid teoseid pastorid või kirikuõpetajad.Karja pastor Villem kirjutas aastal 1782 "Jutud ja tegu". Peeter Südda (1830 1893) oli eesti köster, õpetaja, koorijuht ja literaat. Sai kuulsaks Suure Tõllu lugude avaldajana teoses "Väikene vana varanduse vakk ehk Saaremaa vägimees Suur Tõll" (1883).Peeter Südda oli helilooja Peeter Süda (1883 1920) vanaisa vend. Johannes Aavik oli keeleteadlane.Teosed:"Ruth (1909) ";Eesti luule viletsused (1915) ja palju veel. Jaan Oks-Eesti kirjanik.Kirjutas rohkesti proosat, luulet ja kirjanduskriitikat ning publistikat enamik on hävinud. Lisaks kirjutas ka arvustusi, mida iseloomustavad järsud maitseotsustused ja otseütlemised. Teosed: "Tume inimeselaps" (1918); "Neljapäev" (1920)-lühiproosakogud Poeem- "Kannatamine" (1920) Jakob Mändmets oli eesti kirjanik ja ajakirja...
Ühe inimese lagi on teise põrand Inimeste võimed on erinevad. Üks on hea matemaatikas, teine muusikas. Ühest saab kuulus tuumafüüsik, teine lõpetab elu pudelit kallutades. Usun, et kõik algab sellest, kuidas ja mida on lapsest peale selgeks tehutd ja milliseid eluväärtusi õpetatud. Seatud eesmärke ja julgustatud neid saavutama. Kulutatud palju aega kasvatamisele, harimisele ja silmaringi laiendamisele. Käima hakkamisest alates peab leidma tegevuse, mis sind huvitab ja selle siis käsile võtma. On loomulik, et huvid vahetuvad ja leitakse ikka midagi uut ning veel paremat, kuid millestki lihtsakäeliselt loobuda ei ole õige. Enesekindlus, usk endasse , sihikindlus ja suhtlemisoskus on kindlasti edu võtmeks. Peab endasse uskuma, rühkima oma eesmärgi poole ja tegema kõik ,et seda saada. Pahatihti ongi loobujad need, kes löövad käega ja jäävad lootma ,et eks kunagi veab neilgi ning et kunagi...
Sõna jõud ja jõuetus Kirjand Inimesed soovivad enda ümber ainult peegleid, mis neid peegeldaksid, samal ajal kui nemadki on ainult peegelpilt. Nagu see lõpmatusse ulatuv peegelduste rida, mis tekib, kui kaks peeglit kitsas koridoris vastastikku asetada. Tavaliselt tehakse nii labasemat sorti hotellides; peegelduse peegeldused. Pole algust ega lõppu, pole keskpunkti ega sihti. 18. sajandi lõpul pani Liivimaal sündinud ja hiljem arstiteadusega tegelenud Garlieb Merkel eestlastele üldisema diagnoosi, võrreldes meie rahva minevikku ja tulevikku. Üldiselt kõlab tema diagnoos nagu praegune ähmaste silmadega vanainimese või tulevikureformerite oma: tee mis sa teed, aga vanasti oli tunduvalt parem! Praegu kuuleme taolist käginat ka Reformierakonna miitingutel ning loeme kusagilt Postimehest ülestähendusi "uue" Eesti ohvritelt. Tänaseid riigimehi sajatatakse, tuhnitakse t...
Rõõm ja mure Vargamäel Muresid oli Vargamäel näiliselt kindlasti rohkem kui rõõme. Mured põllu pärast, mured karja pärast, mured kiusliku naabri pärast mure Vargamäe pärast. Vaatamata sellele ei puudunud Vargamäel ka õnn ja rõõm, kellel vähem, kellel rohkem. Millised olid rõõmud ja mured Vargamäel? Eelkõige olid mured seotud Vargamäe talude edendamisega. Andrese mure oli sellevõrra suurem et, ta Eespere talus alles esimest põlve oli. Ära teha oli palju korrastada laokile jäetud eluhooneid ja lautu, ehitada uued kambrid, muretseda leib lauale ning suurendada karja. Andrese mure Vargamäe pärast oli suur, ta tundis, kuidas omandatud maa tekitas talle kohustusi, mida tema ausa inimesena hoolega täitma peab ta oli sõlminud maaga justkui lepingu. ,,Algas töö, algas eluaegne töö, algas töö, millest pidi jätkuma isegi tulevasele põlvele." Erinevalt Andresele ei tundnud Pearu nii suurt muret oma talu pä...
,,Mäeküla piimamees" ja tänapäeva probleemid Eduard Vilde romaanis ,,Mäeküla piimamees" müüb talupoeg Tõnu Prillup oma naise Mari mõisnik Kremerile naiseks. Sellele sündmusele eelnevalt ja järgnevalt leiavad aset nii mõnedki probleemid. Elu 19. sajandil ja tänapäeval on muutunud, kuid osa probleeme on säilinud siiani. Millised ,,Mäeküla piimamehes" kirjeldatud probleeme eksisteerivad ka tänapäeva maailmas ja millised probleemid tänapäeva elu ei puuduta? Rahaahnus sundis Prillupit oma naist Marit mõisnik Kremerile ,,kasutada" andma. Mõisnik Kremer pakkus Tõnule selle eest piimamehe ametikohta. Sõlmiti äritehing ja Marit otsusesse ei kaasatud. Mari oli sellele küll vastu, aga lõpuks pimestasid ilusad asjad ja raha ka vist Marit nii, et ta nõustus Kremeri naiseks minema. Ka tänapäeval ollakse suhetes enesele vastumeelsete inimestega omakasu eesmärgil. Rahal on alati olnud ajast aega suur tähtsus ning rikkuse ja hea...
I päev III novell Üks sultan Saladino oli oma vara sõdades ja niisama kulutades ära raisanud. Ning kuna ta seda ettetulnud asjaolude tõttu vajas, ei teadnud ta kust seda võtta. Talle meenus rikas juut Melchisedech,kes raha laenutas. Too oli aga kitsi, ning Saladino arvas et ta ei teeks seda omal tahtel ning vägivalda ta kasutada ei tahtnud. Järele mõeldas, otsustas ta siiski vägivalda kasutada. Ta kutsus juudi enda juurde ning küsis tollelt, et millist usku too õigeks peab,kas juudi-,saratseeni-või ristiusku. Juut aga taipas kohe, et Saladino küsis selle küsimuse selleks, et Melchisedech vastusega kimpu jääks. Juut oli tark ja vastuseks rääkis talle ühe loo, kus oli üks kuulus mees kellel oli üks kallis sõrmus ja ta tahtis et see alati tema järeltulijate valdusse jääks. Ta tegi korralduse, et kelle käest see sõrmus peale tema surma leitakse, siis see saab pärijaks. Lõpuks oli see ühe mehe käes, kel oli kolm sama tublit poega. Ta ei suu...
Lp. Õpetaja ja klassikaaslased. Mina leian ,et 16 aastaselt ei peaks veel valimisetelt osa võtma. Arvan et 16 aastased on veel liiga noored,et teha otsus kellegi poolt hääletada. Paljude noorte arvamus ei ole veel objektiivne. 16 aastaselt ei ole paljudel veel välja kujunenud poliitilisi eelistusi. Arvan, et 18 aastaselt on poliitilised eelistused juba selgemini paigas. Paljud lähtuks pigem vanemate eelistustest ja kodus kuuldust,kuid kui mõnel on tekkinud objektiivne arvamus saab ta ka oma vanemaid mõjutada. Vanemate kaudu saab samuti hääletada. 16 aastased on ka kergesti mõjutatavad. Erakonnad saavad sellest kasu lõigata ja hakata tegema just nii noortele suunatud reklaame ,mis lubavad võimatut. Neid saab kergesti mõjutada valimis reklaamiga ja nende hääl on küllatki äraostetav. Negatiivseks pooleks on muidugi see ,et riigikogu võtab vastu otsuseid mis puudutavad meie tulevikku, aga juba 2 aasta pärast saame ka ...
meie vahele midagi jäi nüüd ta jälgi seal majas ei leidu sest valguse kätte ta jäi uut kultuuri nüüd kõikjal on tunda talle vana ei järgneda või uued tuuled end annavad tunda mida sajandi lõpp meile tõi aga lapsena televisioonis kui mängisin kaamera ees oli elu kui pliiatsijoonis ei palju seal värvisid sees aja möödudes muutuvad tiitrid suured plaanid ja paremaks vänt aina uuemaks kleidid ja sviitrid ja saatele sobiv puänt (,,Ma olin Jüri Üdi" 1978) Kasutatud kirjandus: 1) Eesti kirjanike leksikon, koostanud Oskar Kruus ja Heino Puhvel (Eesti Raamatu, 2000) 2) Uuem Eesti Kirjandus, gümnaasiumi õpik, koostanud Epp Annus, Luule Epner ja Mart Velsker (Koolibri, 2006) 3) Eesti kirjandus, XII klassile (Tallinn, ,,Valgus" 1989) 4) http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/juhan_viiding.htm 5) http://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_Viiding 6) http://www.htg.tartu.ee/~d6trints/ Ma vaatan Juhan Viiding
,,Piiblilood" Vana Testament Tegelased Aadam, Eeva, Kain, Aabel, Noa, Aabram, Soodoma, Gomorra, Iisak, Rebeka, Jaakob, Laaban, Raahel, Eesav, Joosep, Ruuben, Siimeon, Leevi, Juuda, Daan, Naftali, Gaad, Aaser, Issaskar, Sebulon, Benjamin, Mooses, vaarao, vaarao tütar, Aaron, Bileam, Giideon, Simson, Rutt, Noomi, Boas, Hanna, Saamuel, Eeli, Saul, Joonatan, Taavet, Absalom, Saalomon, Eelija, Baal, Naaman, Joas, Ussija, Hiskija, Joosija, Jeremija, Baaruk, Joojakim, Taaniel, Ester, Nehemja, Iiob, Jesaja, Hoosea, Joel, Joona, Miika Kokkuvõte Esimene päev Jumal lõi valguse ja lahutas selle pimedusest. Ta nimetas valguse päevaks ja pimeduse ööks. Teine päev Jumal lõi laotuse ehk taeva. Kolmas päev Jumal lõi kuiva maapinna ja veekogu nimetas Ta mereks. Maapinna peale lasi ta kasvama rohu, viljapuud ja taimed. Neljas päev Jumal lõi päikese valgustama päeva ja kuu val...
,,Võta pits ja pea aru." Kallid klassikaaslased, lugupeetud õpetaja. Oma kõnes tahan teile täna rääkida alkoholist kui stressimaandajast, alkoholi üldisest mõjust inimesele, kuid ka alkoholist kui toiduainest, ravimist ning osast paljude maade kultuurist. Kallis sõbrad! Emotsionaalne stress on elus praktiliselt vältimatu. Igaüks elab seda aga üle isemoodi. Kaugeltki igaühel ei jagu kõrge stressi hetkil meelerahu, tasakaalukust ja elutarkust, et sellega tarmukalt toime tulla. Politsei, traumapunktid, psühholoogid ja närviarstid tegelevad päevast päeva tegelikult kõrge stressi negatiivsete tagajärgede likvideerimisega. Leidub palju inimesi, kes kasutavad stressi vastu võitlemiseks mooduseid, mis kahjustavad nii nende tervist kui sotsiaalset positsiooni. Üks nendest viisidest on alkoholi tarvitamine. Harjumus ja vajadus alkoholi tarvitada saab enamasti alguse noorukieas, juba 1...
Oidipus oli müütiline Teeba kuningas, Teeba kuninga Laiose ja kuninganna Iokaste poeg, kes teadmatult tappis oma isa ja abiellus oma emaga. Kui Oidipus väikese lapsena maha jäeti, leidis ta lambakarjus, ning viis ta Korintose kuningakotta. Kuningas Polybos ja kuninganna Merope (või Periboia) kasvatasid ta üles. Hiljem sattus Oidipus oma algse kodukoha lähedal rännates tülli oma isa, kuningas Laiosega ning tappis ta teadmata, kes ta on. Pärast seda sündmust edasi liikudes jõudis mees Teebasse, mida hoidis hirmu all Sphinx. Olles saanud oma mõistatusele õige vastuse sfinks hävis ning Oidipus määrati Teeba kuningaks. Seejärel abiellus ta oma ema, kuninganna Iokastega, samuti teadmata, kes ta on. Kui Oidipuse minevik selgeks sai, ei suutnud ta ema enam häbitunnet taluda ning sooritas enesetapu. Oidipus pidas kõike juhtunut enda süüks ning tahtmata näha edasisi kurjustegusid, pimestas mees end sõlenõelaga. Olles pimedaks jäänud, usaldas kuni...
Arved Viirlaid "Ristideta hauad" Kanadas elava eesti kirjaniku A.Viirlaiu romaan"Ristideta hauad" annab pildi traagilistest sündmustest sõjajärgses Eestis. Romaani 1.osas algab tegevus oktoobris 1944. Kirjanik jutustatab kodumaale naasnud soomepoiste saatusest, nende nurjunud emigreerumiskatsetest Rootsi, NKVD vanglakoledustest ning meeste siirdumistest metsade rüppe. Kõik algas sellest, et noor mees Taavi Raudoja saabus koju teisest maailmasõjast.Ta vaatas talus ringi ja märkas, et kodu oli jäänud endiseks.Taavi ootas pinevusega kohtumist oma naise Ilme ja poja Lemituga. Esimese suure üllatusena sai ta teada, et ema ja teised on kolinud sõja pärast kodust teise tallu koos külarahvaga.Taavi kohtus samuti ka oma endiste sõprade ja sõjakaaslastega mis tegi Taavi rõõmsaks. Sõbrad olid väga head tema vastu ja nõnda vastas Taavi ka neile. Kuna Taavi oli olnud teenimas Soome leegionis, vajas ta ...
Kas ilus vale või inetu tõde? Igapäevases suhtlemises üritatakse ikka üksteisele meeldida või endast mingit muljet jätta, sellepärast tuleb tihti ette ka valetamist, või siis lihtsalt tõe rääkimata jätmist. Üldiselt mõistetakse sõna ,,vale" all midagi halba - kes siis ikka tahaks, et talle valetataks. Tihti ei taheta aga valetamisega tegelikult kellelegi haiget teha. Ilusad pisivaled võivad muuta hoopis tuju paremaks ja inimesed õnnelikumaks, aga juhul kui tõe välja tulemine ei tekita katastroofi või mis veel parem tõe välja tulemine pole mingil moel võimalik. Mõni aga lausa naudib valetamist, näiteks August Gailiti romaani nimitegelane Toomas Nipernaadi. Ta valetas kokku maad ja ilmad, teised uskusid ja võib-olla mõnikord isegi. Ühes novellis mõtles ta kolme venna Peetruse, Pauluse ja Joonatani jaoks välja plaani, kuidas on neil võimalik rikkaks saada. Ta räägib nii siiralt, et kõik usuvadki. Teg...
Viivi Luik ...Olen kindel, et ühel päeval ärkavad kõik surnud üles ja nende esimene küsimus on: kas saab lugeda üht uut raamatu väljasurevas keeles... I.B.Singer Elulugu I VIIVI LUIK on sündinud 6. novembril 1946 Viljandimaal, Eestis. ·19541965 õppis Risti Algkoolis, Kalmetu 8kl koolis ja Tallinna Kaugõppekeskkoolis. ·19621965 Esimene trükis ilmunud luuletus, esimene raamat. ·1965 Töötas Tallinnas arhvaarina ja raamatukoguhoidjana. ·1967 Kutseline kirjanik Tallinnas. ·19931997 Elas Helsingis, 1996 Berliinis, 19982003 Roomas. ·1974. a abiellus eesti kirjaniku ja diplomaadi Jaak Jõerüüdiga. Elulugu II ·1965 Esimene luuletuskogu. ·1985. a ilmus romaan "Seitsmes rahukevad", mis on ilmunud paljudes keeltes ja saanud eriti hea vastuvõtu Soomes, Rootsis, Norras, Sveits...
UUSROMANTISM EUROOPA KIRJANDUSES (19. sajandi lõpp) 1880ndatel aastatel oli naturalism Zola juhtimisel ületanud oma kulminatsiooni, kust algas selle voolu kiire langus. Naturalismist kasvas uus nn sajandi lõpu kirjandus, mis on tuntud uusromantismi nime all. UUSROMANTISMI OLEMUS: 1. Realistliku tunnetuse eitamine. Kui realistid lähtusid oma loomingus ümbritsevast maailmast, siis uusromantikud seletasid elunähtusi salapäraste müstiliste jõududega. Nende looming oli täis lootusetust, pessimismi ja elutüdimust. 2. Individualism (= üksikisikule omane). Realistid kujutasid ühiskondlikke probleeme, uusromantikud sulgusid isiklike emotsioonide / kogemuste ringi. Nende tegelased elavad
Loodus ei andesta vigu. Meie suurepärane planeet Maa on miljardite aastate jooksul kujunenud siin Linnutee galaktikas väävlihunnikust elu eksistentsi allikaks. Miljonite aastate jooksul on kujunenud selle planeedi loodus. Sadade tuhandete aastate jooksul on siin välja kujunenud primaatidest inimesed. Tuhandete aastate jooksul on inimeste seas tekkinud tsivilisatsioon. Sajandite jooksul on saanud agraarühiskonnast tarbimisühiskond. Kõik elusolendid Maal saavad tunda, mida meile emake loodus pakub. Saame tunda selle igat vilja. Kahjuks ei oska me seda hinnata ning hoolimatusest tingitud vead jätavad oma jälje. Kas emake loodus suudab meile andestada vead? Kaua aega on suutnud Maa end ise reguleerida. Tänu vulkaanilisele tegevusele on kujunenud pinnase kuju. Gaasid ja tuhk on olnud põhjuseks, miks Maa atmosfäär on kujunenud niivõrd sobivaks elu tekkeks. Algsete ehitustega organismid õppisid valgusen...
Retsensioon ,,Helesinine vagun'' on nostalgiline komöödia, mis toimub kahes vaatusest. Sel kolmapäeval sain ka mina ja minu klass osa Andrus Kivirähu kirjutatud ja Taago Tubini lavastatud teosest. ,,Helesinine vagun'', mis esietendus 1 aprillil 2003 aastal Ugala teatris ning on siiani väga menukas. Saal, kus etendus toimus oli väga väike, kohti jagus kõige rohkem 150 inimesele, kuid just see väike saal oli see, mis tegi selle etenduse jälgimise lihtsamaks. Selles näidendis olid põhitegelasteks keskealised mehed, kes olid kokku tulnud, et tähistada sõbra sünnipäeva. Kõik need mehed olid elanud NSV- liidu ajal nad olid küll lapsed sel ajal, kuid kõik sündmused olid neil selgelt meeles. Esimene vaatus Indrek ehk siis sünnipäevalaps oli koju tulnud, et teha paar ettevalmistust enne kui sõbrad tulevad temaga oli kaasas ka tema sõber Leopold, kellel käes kasti veine, mille kohta atekkis ka hiljem...
NOAROOTSI GÜMNAASIUM Karoliine Mellis 12.I KARL RISTIKIVI Referaat Pürksi 2010 1 Elukäik Karl Ristikivi sündis 16. oktoobril 1912. aastal Varblas Sipka talus. Ema Elisabet Ristikivi oli taluteenijanna, isa andmed puuduvad. Tema lapsepõlv ja noorusaastad möödusid Läänemaal, kus ta õppis Varbla kuueklassilises algkoolis. Juba 14-aastasena suundus Karl pealinna edasi õppima. Tallinn avaldas kirjanikule tugevat mõju, mida võib märgata ka tema hilisemates romaanides. Ta õppis Tallinna Poeglaste Kaubanduskoolis, kus keskenduti keeleõpetusele - see tuli kirjandushuvilisele Karlile kasuks, sest nii laienesid lugemisvõimalused. Pärast kaubanduskooli lõpetamist ei olnud suurt võimalust tööle saada, kuna oli kriisiaeg. Küll aga leidis ta võimaluse veidi oma kirjatöödega teenida. Karl Ristikivi esimene jutustus ilmus varjunime all ajalehes ...
Andrus Kivirähk ,,Rehepapp ehk november" Põhisündmused ja olemus: Tegevus toimub ühe novembrikuu jooksul 19. sajandil. Põhiline käsitletav teema on eestlaste iseloom ja olemus, külasisesed suhted ja ka suhted mõisaga. Suur rõhk on üksteise tagant näppamisel ja varanduse kokkukandmisel. Selle juures olid igas kodus abiks kratid, kes olid inimeste igapäevaelu iseenesestmõistetav osa. Aeg-ajalt võis kohata ka teisigi mütoloogilisi olendeid nagu tonte, libahunte, Katku ja Vanapaganat. Romaan on lugedes küll mõneti naljakas, kuid eestlasest lugejal tuleb aru saada, et naerdakse iseenda üle. Väikese küla siseelu põhiosa moodustavad näppamised üksteise ja mõisa tagant, tüssamised ja valed, et saaks aga rohkem kraami kokku kraapida. Romaani alguses saab kohe selgeks mõne inimese rumalus Koera-Kaarli sulane Jaan on söönud mõisa sahvris seepi, mida viimane pidas ekslikult Idamaiseks maiuspalaks. Mõisnikke pidasid eestlased rumalateks, seepär...
Eesti nüüdisluule Birk Rohelend 1. Papjeemaseemaailm luuletus näitab, et lause ,,võidab see, kellel on surres kõige rohkem asju", on vale. Materiaalsed ei ole siin elus esikohal, oma surivoodil mäletab inimene häid aegu ja inimesi, asjadel on sellel vähe pistmist. 2. Do no evil maailmas on seatud palju piire, mille ületamine võib olla küll põnev, kuid iga piir kaitseb millegi eest. Enne igat tegu tuleb mõelda võimalikele tagajärgedele. 3. Tööelu tänapäeval, kui üheks enim hinnatavaks kriteeriumiks on töökus, püüavad kõik ennast selles rinnas ettepoole suruda. Tööd võetakse nii tõsiselt, et selle arvelt saab kannatada muu eraelu. Silmaklapid peas, rügatakse palehigis tööd ollakse veel enda üle uhked. 4. Everybody wants to be the only star kõik tahavad olla kellestki paremad, edukamad jne. Unustatakse aga fakt, et alati on keegi, kes asub kõrgemal redelipulgal ning omab kontrolli ...
Kaur Kender Koostas: Elulugu Sündis 27. mail 1971. aastal Tartus. Tal on õde ja vend. Õppis Rakvere 3. Keskkoolis, hiljem Eesti Humanitaarteadusteinstituudis semiootikat ja kirjandusteooriat. On abielus endise modelliga, neil on kolm last. Ta on töötanud reklaamibüroodes ning on osta.ee üks loojatest. Teosed · Iseseisvuspäev (1998) · Yuppiejumal (1999) · Ebanormaalne (2000) · Läbi rahulike silmade (2001) · Check Out (2001) · Pangapettus (2002) · Kuidas saada isaks (2003) · Raha (2002) (kahasse Rain Lõhmusega) Kenderi loomingu teemad PEATEEMAD raha naised ALATEEMAD religioon armastus seks Huvitavad faktid On mänginus lühifilmis ,,Ferdinand". Tema raamatuid on tõlgitud inglise, soome ja vene keelde. Raamat ,,Kuidas saada isaks" on kättesaadav ka pimedatele. Ta on üks eesti loetumaid kirjanikke. Kas raamatu sündi võib võrrelda lapse sünniga? ,,Raamatu sünd on nagu lapse surm. Sa oled teda teinud, ...
Gustav Suits Annika, Eliise 11.A Elulugu 30.11.1883.a. Eesti, Tartumaa, Võnnu Luuletaja, toimetaja, tõlkija, kirjandusteadlane Hendrik Suits, Liis Suits - õpetajad 1890.a. Karjapoiss 1911.a. abiellus ülikoolikaaslase Aino Thauvóniga 19171919.a. Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei liige 1924.a. asutas Akadeemilise Kirjandusühingu 1944.a. põgenes Soome kaudu Rootsi 1953.01.12 nimetati Eesti haridusministriks eksiilis 23.05.1956.a. Stockholmi Skogskyrkogärden'i kalmistu Gustav Suits ja Tõnis Kreutzwald Haridus/Amet 1892-1895 - Võnnu külakool 1896-1904 - Tartu Aleksandri gümnaasium, kuldmedal (samal ajal õpetas suviti Soomes prantsuse ja saksa keelt) 1904-1905 - Tartu ÜK, keeleteadus 1905-1910 - Helsingi ÜK, kaasaegne kirjandus ja esteetika 19111913 - Helsingis ÜK raamatukogus
Gert Helbemäe ,,Ohvrilaev" Helbemäe ,,Ohvrilaev" räägib ühest kooliõpetajast Martin Justusest ja team armukesest Isebelist. Martin Justus saadab enda naise ja tütre Astridi suvepuhkusele ning ise plaanib asuda tööle- nimelt hakkab ta kirjutama raamatut Sokratesest ja ohvrilaeva sõidust Delose saarele. Justuse töö nurjub kuna tal mõte ei jookse. Justus tutvub naabertänavast pärist mustlastüdruku Isabellaga (päris nimi Isebel). Isabella on 20 aastane ilus neiu kelle ema peab väikest nurgapoodi ning isa on tal surnud. Isabella ise armastab muusikat ja on hea klaverikunstnik. Isabella on pooleldi juut ning ta ema väidab, et ka Prantslane. Justusel ja Isebelil tekib armusuhe ning nad mõlemad elavad fantaasiais kus 30- päeva pärast lahkub ohvrilaev Delose saarele, nad leppisid kokku, et 30- päeva pärast nad enam ei suhtle ning nende illusioon lõppeb ning nad asuvad elama enda tavalist elu. Isebel on Martin Justusele nagu inspira...
docstxt/126790411317354.txt
Robin Sharma on sündinud Aafrikas ja kasvanud üles Kanadas (tema vanemad on pärit Indiast). Enne veel, kui Sharma asus nõustama maailma edukamaid ettevõtteid, tegutses ta juristina, kuid ühel hetkel taipas, et oli väliselt edukas, aga seest tühi. Pärast seda kui ta oli kirjutanud raamatu «Lugu mungast, kes müüs maha oma Ferrari», hakati teda tasapisi kutsuma ettevõtetesse nõuandjaks. Robin Sharma on juhtimisala, särava esinemise ja isikliku meisterlikkuse arendamise suuremaid asjatundjaid maailmas. Ta on kirjutanud 11 rahvusvahelist bestsellerit, nende hulgas raamatud "Lugu mungast, kes müüs maha oma Ferrari", "Juhtimistarkus" ja ,,Pühamees, surfar ja tegevjuht". Tema raamatuid on välja antud ligi 50 riigis, 70 erinevas keeles. Raamat räägib ühest mehest, kes oli olnud väga edukas ning majanduslikult ülijõukas. Kui Juliani tasakaalutu elustiil viib ta rahvast täis kohtusaalis peaaegu saatusliku infarktini, avaneb ta ees u...