helesinine vagun - retsensioon (0)

Retsensioon
,,Helesinine vagun '' on nostalgiline komöödia, mis toimub kahes vaatusest. Sel kolmapäeval sain ka mina ja minu klass osa Andrus Kivirähu kirjutatud ja Taago Tubini lavastatud teosest. ,,Helesinine vagun'', mis esietendus 1 aprillil 2003 aastal Ugala teatris ning on siiani väga menukas. Saal , kus etendus toimus oli väga väike, kohti jagus kõige rohkem 150 inimesele, kuid just see väike saal oli see, mis tegi selle etenduse jälgimise lihtsamaks. Selles näidendis olid põhitegelasteks keskealised mehed, kes olid kokku tulnud, et tähistada sõbra sünnipäeva. Kõik need mehed olid elanud NSV-liidu ajal nad olid küll lapsed sel ajal, kuid kõik sündmused olid neil selgelt meeles.
Esimene vaatus
Indrek ehk siis sünnipäevalaps oli koju tulnud, et teha paar ettevalmistust enne kui sõbrad tulevad temaga oli kaasas ka tema sõber Leopold, kellel käes kasti veine, mille kohta atekkis ka hiljem arutelu, et kellele need on. Tulid siis Intsu klassivennad Märt ja Tõnu. Ilma pikema mõtlemiseta võeti lahti viinad ning pitski sünnipäevalapse auks. Samalajal hiilis Leopold ruttu minema, kuna ta polnud suurem asi viinavõtja. Pidu jäid siis sinna Ints ja ta klassivennad, kellega koos siis hakati meenutama vanu NSV-Liidu aegu. Kuid vahepeal jõuti arutada, kellele need veinid siis ikkagi on? Veinid olid mõeldud Intsu kolleegile Sirtsule, kellega koos ta järgmine päev Ameerikasse koos pidi sõitma. Muidugi olid sõpradel, sellest jutust suu kõrvuni ja hakati Intsu siis narritama. 1 Vaatuses jõuti veel arutleda tänapäeva luksuste kohata, mida keegi enam ei hinda nagu näiteks ,,Lumivalguke'' ja banaanid, kuna tollel ajal olid sa tehtud mees kui olid söönud banaani või näinud ,,Lumivalgukest''. Samuti oli 1 vaatuses üks väga huvitav nüanss, kilpkonn. Mehed käisid ja vaatasid ja poputasid teda. Kilpkonn elas vannitoas, kuna seal oli põrandaküte ja see tekitas temas tunde nagu oleks ta kuuma liiva peal. Edasi läks asi aga väga ebakainelt, kuna võeti vahetpidamata viina , pandi peale vana veneaegne muusika ja vahetati riided, kuid kuna lärmi oli nii palju tuli ülevalt naaber Anton kaebama, et ei saa magada . Nüüd läks jandiks lahti, kuna kõik olid riided vahetanud ( Märt- miilitsamundris ja Tõnu- KGB-le omases riietuses). Hakati vanamehele siis rääkima, et tal on 15 minutit aega, et pakkida asjad ja siis on Siberisse sõit. Vanamees oli surmanu hirmul, kuna on ka oli ka varem selle üleelanud. Mehed muidugi ei tahtnud lõpetada, kuid kui saadi aru, et on mindud juba liiga kaugele öeldi vanamehele, et see oli nali. Naaber kukkus seda kuuldes põlvili maha ja hakkas peaaegu nutma, kuna see oli tema jaoks nii reaalne, et võiks öelda, et lausa komeet langes ta südamelt kui sai aru, et see nali oli. Mehed said aru, mis olid teinud ja andsid vanamehele viina ja saatsid ta koju.
Teine vaatus
Hakkavad võtma viina, kuid heliseb uksekell ja sealt astub sisse blond ning väga moodsa välimusega noor daam . Mehed võtavad viina edasi ja hakkavad tegema nalju, millest noor Sirtsuke aru ei saa, kuna tema on harjunud Ameerika naljadega. Ints ja ta sõbrad on nüüd juba läga purjus ja naljad muutuvad ka järjest labasemaks. Sirtsule see muidugi ei sobi ja ta istub ja mossitab. Pannakse peale taaskord vana vene muusika ja hakkatakse arutlema tänapäeva noorte huvist lugemisse ja haridusse. Tõnu, kes on ise eesti keele õpetaja kurdab, et noortel pole huvi eesti keelse klassikalise kirjanduse vastu, kuna arvavad , et see ei anna neile midagi. Sirts aga vaidleb vastu, kuna tema teab inimesi, kes ei ole lugenud eesti keelset ilukirjandus ja on väga lahedad. Tuleb tagasi naaber Anton. Mehed kõik koos võtavad viina ja söövad. Naaber hakkab siis tegema vanu Brešnevi nalju, mille peale kõik mehed naeravad. Sirts solvub täielikult ja lahkub , kuna naljad on üha labasemad ja ta tunneb end puudutatuna ning Ints on maani täis. Vahetult peale Sirtsu lahkumist tuleb Leopold. Ints hakkab talle etteheitma, et ta ei mäleta midagi vene ajast, mille peale Leopold saab vihaseks ja võtab viina. Ints krabab talt pudeli käest, kuna mõistis, mida oli teinud. Ta ajas naabri koju ning helistas Sirtsule ja vabandas. Näidendi lõpp läks aga väga imelikuks, kuna Leopold hakkas rääkima, et on teiselt planeedilt, mida enam ei ole ja tema planeedil söödi tagumikuga ja oma häda tehti suu kaudu. Siis tõusis ta õhku ja lendas üles. Oma sõnadega tõlgendaksin lõppu nii, et see planeet, millelt Leopold ja kõik teised mehed ka olid oli NSV ja seda pole enam ja neid kombeid, mis tollal kohased olid ei ole enam, et see kõik on kadunud ja teised, kes pole sellel planeedil elanud ei saagi, sellel olnud eluoludest aru.
Mulle isiklikult meeldis väga see tükk, kuna mul oli seda huvitav vaadata. Kohati oli küll labaseid nalju, kuid jäin väga rahule ja usun, et see on menukas ka edaspidi.