Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

helesinine vagun - retsensioon (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuid vahepeal jõuti arutada kellele need veinid siis ikkagi on?
Retsensioon
,,Helesinine vagun '' on nostalgiline komöödia, mis toimub kahes vaatusest. Sel kolmapäeval sain ka mina ja minu klass osa Andrus Kivirähu kirjutatud ja Taago Tubini lavastatud teosest. ,,Helesinine vagun'', mis esietendus 1 aprillil 2003 aastal Ugala teatris ning on siiani väga menukas. Saal , kus etendus toimus oli väga väike, kohti jagus kõige rohkem 150 inimesele, kuid just see väike saal oli see, mis tegi selle etenduse jälgimise lihtsamaks. Selles näidendis olid põhitegelasteks keskealised mehed, kes olid kokku tulnud, et tähistada sõbra sünnipäeva. Kõik need mehed olid elanud NSV-liidu ajal nad olid küll lapsed sel ajal, kuid kõik sündmused olid neil selgelt meeles.
Esimene vaatus
Indrek ehk siis sünnipäevalaps oli koju tulnud, et teha paar ettevalmistust enne kui sõbrad tulevad temaga oli kaasas ka tema sõber Leopold, kellel käes kasti veine, mille kohta atekkis ka hiljem arutelu, et kellele need on. Tulid siis Intsu klassivennad Märt ja Tõnu. Ilma pikema mõtlemiseta võeti lahti viinad ning pitski sünnipäevalapse auks. Samalajal hiilis Leopold ruttu minema, kuna ta polnud suurem asi viinavõtja. Pidu jäid siis sinna Ints ja ta klassivennad, kellega koos siis hakati meenutama vanu NSV-Liidu aegu. Kuid vahepeal jõuti arutada, kellele need veinid siis ikkagi on? Veinid olid mõeldud Intsu kolleegile Sirtsule, kellega koos ta järgmine päev Ameerikasse koos pidi sõitma. Muidugi olid sõpradel, sellest jutust suu kõrvuni ja hakati Intsu siis narritama. 1 Vaatuses jõuti veel arutleda tänapäeva luksuste kohata, mida keegi enam ei hinda nagu näiteks ,,Lumivalguke'' ja banaanid, kuna tollel ajal olid sa tehtud mees kui olid söönud banaani või näinud ,,Lumivalgukest''. Samuti oli 1 vaatuses üks väga huvitav nüanss, kilpkonn. Mehed käisid ja vaatasid ja poputasid teda. Kilpkonn elas vannitoas, kuna seal oli põrandaküte ja see tekitas temas tunde nagu oleks ta kuuma liiva peal. Edasi läks asi aga väga ebakainelt, kuna võeti vahetpidamata viina , pandi peale vana veneaegne muusika ja vahetati riided, kuid kuna lärmi oli nii palju tuli ülevalt naaber Anton kaebama, et ei saa magada . Nüüd läks jandiks lahti, kuna kõik olid riided vahetanud ( Märt- miilitsamundris ja Tõnu- KGB-le omases riietuses). Hakati vanamehele siis rääkima, et tal on 15 minutit aega, et pakkida asjad ja siis on Siberisse sõit. Vanamees oli surmanu hirmul, kuna on ka oli ka varem selle üleelanud. Mehed muidugi ei tahtnud lõpetada, kuid kui saadi aru, et on mindud juba liiga kaugele öeldi vanamehele, et see oli nali. Naaber kukkus seda kuuldes põlvili maha ja hakkas peaaegu nutma, kuna see oli tema jaoks nii reaalne, et võiks öelda, et lausa komeet langes ta südamelt kui sai aru, et see nali oli. Mehed said aru, mis olid teinud ja andsid vanamehele viina ja saatsid ta koju.
Teine vaatus
Hakkavad võtma viina, kuid heliseb uksekell ja sealt astub sisse blond ning väga moodsa välimusega noor daam . Mehed võtavad viina edasi ja hakkavad tegema nalju, millest noor Sirtsuke aru ei saa, kuna tema on harjunud Ameerika naljadega. Ints ja ta sõbrad on nüüd juba läga purjus ja naljad muutuvad ka järjest labasemaks. Sirtsule see muidugi ei sobi ja ta istub ja mossitab. Pannakse peale taaskord vana vene muusika ja hakkatakse arutlema tänapäeva noorte huvist lugemisse ja haridusse. Tõnu, kes on ise eesti keele õpetaja kurdab, et noortel pole huvi eesti keelse klassikalise kirjanduse vastu, kuna arvavad , et see ei anna neile midagi. Sirts aga vaidleb vastu, kuna tema teab inimesi, kes ei ole lugenud eesti keelset ilukirjandus ja on väga lahedad. Tuleb tagasi naaber Anton. Mehed kõik koos võtavad viina ja söövad. Naaber hakkab siis tegema vanu Brešnevi nalju, mille peale kõik mehed naeravad. Sirts solvub täielikult ja lahkub , kuna naljad on üha labasemad ja ta tunneb end puudutatuna ning Ints on maani täis. Vahetult peale Sirtsu lahkumist tuleb Leopold. Ints hakkab talle etteheitma, et ta ei mäleta midagi vene ajast, mille peale Leopold saab vihaseks ja võtab viina. Ints krabab talt pudeli käest, kuna mõistis, mida oli teinud. Ta ajas naabri koju ning helistas Sirtsule ja vabandas. Näidendi lõpp läks aga väga imelikuks, kuna Leopold hakkas rääkima, et on teiselt planeedilt, mida enam ei ole ja tema planeedil söödi tagumikuga ja oma häda tehti suu kaudu. Siis tõusis ta õhku ja lendas üles. Oma sõnadega tõlgendaksin lõppu nii, et see planeet, millelt Leopold ja kõik teised mehed ka olid oli NSV ja seda pole enam ja neid kombeid, mis tollal kohased olid ei ole enam, et see kõik on kadunud ja teised, kes pole sellel planeedil elanud ei saagi, sellel olnud eluoludest aru.
Mulle isiklikult meeldis väga see tükk, kuna mul oli seda huvitav vaadata. Kohati oli küll labaseid nalju, kuid jäin väga rahule ja usun, et see on menukas ka edaspidi.
helesinine vagun - retsensioon #1 helesinine vagun - retsensioon #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-04-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor krissu136 Õppematerjali autor
siin on olemas kõik tegevustik ja sündmused

Sarnased õppematerjalid

Helesinine vagun
1
docx

Helesinine vagun

Retsensioon Helesinine vagun Lugu räägib mälestamisest ja unustamisest. Ühel peategelasel, kelle nimi on Ints, oli sünnipäev ja ta pidas seda mitmete oma heade sõpradega. Kirjandusõpetaja Tõnu, talumees Märt, hea sõber IT-mees Leopold ja naine, keda ta armastas, Siiri. Nende suure lärmi ja muusika peale külastas neid veel Intsu naaber, kes nendega ka hiljem lõbusalt napsu võttis. Terve etenduse aja võeti viina ja tuletati meelde vene aja lõppu, mida Siiri pidas naeruväärseks ja

Eesti keel
Mees-kes teadis ussisõnu
56
docx

Mees-kes teadis ussisõnu

Mees, kes teadis ussisõnu – märkmed *minategelane = mt. = Leemet 1. - mets on vaikseks jäänud, vaevu kohtab kedagi, kui minna allikale vett tooma - minategelane oskab ussisõnu ehk loomadekeelt, uued loomad on kartlikud ja pelgavad teda tema oskuse pärast, eelistaksid põgeneda, kuid ussisõnad ei luba - mt. sisistas neid nimme korduvalt, et loomi enda juurde kutsuda ja nendega vanadele kommetele vastavalt rääkida, ussisõnu aga uued loomad ei teadnud ning see vihastas mt.-d nii, et ta sõnu veelgi tugevamini sisistas ja loomad pingest lõhki läksid, ta polnud oma teo üle uhke - ühel korral oli aga teisiti, kui allikalt tulles mt. põtra nägi ja teda ussisõnadega kutsus, reageeriski loom sellele ja tuli aupaklikult mt. juurde nagu vanadel headel aegadel, mil niiviisi perele toitu hangiti – kutsudes sõnadega looma alistunult enda juurde ja lõigates tal kõri läbi - mt.-le tundus naeruväärne, kuidas külainimesed jahti pidasid, vahel koguni päevi, kui oleks

Kirjandus
Kirjanduse eksam 10-klass
16
doc

Kirjanduse eksam 10. klass

Kirjanduse Eksam 2013 1) Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eepose mõiste. Eepos ­ suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Vanimaid säilinud eeposi on sumerite "Gilgames", india "Mahbhrata" ning Vana-Kreekast pärit Homerose koostatud "Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eesti rahvuseepos on ,,Kalevipoeg" , Lätis ,,Karutapja" , Soomes ,,Kalevala" ."Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762 eKr. Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailas

Kirjandus
Nimetu
31
doc

Nimetu

Kirjanduse Eksam 2013 1. Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eepose mõiste. Eepos ­ suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Vanimaid säilinud eeposi on sumerite "Gilgames", india "Mahbhrata" ning Vana-Kreekast pärit Homerose koostatud "Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eesti rahvuseepos on ,,Kalevipoeg" , Lätis ,,Karutapja" , Soomes ,,Kalevala" ."Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762

Kirjandus
Tõde ja õigus I osa-põhjalikud märkmed
22
docx

Tõde ja õigus I osa, põhjalikud märkmed

Tõde ja õigus - märkmed I - Naine Krõõt ja mees Andres Paas sõitsid hobusevankriga Vargamäe suunas, kuhu elama pidid minema - Pidid minema läbi soo, mille ületamine oli raske, plaanisid sinna tulevikus sügavamad kraavid ja kõrgema tee teha, et ületamine nii keeruline poleks - Teel jäi nende lehm Maasik sohu kinni, koduhoidjad (sauna-Madis, karjane, eit) tulid appi, tegid lõkke, et sohu kinni jäänud lehma jalgu soojendada, et too edasi liiguks, lõpuks saadi lehm välja ja jõuti uude koju - Krõõt pärib, miks Andres just selle koha valis, mees vastab et paremat ei olnud müügil või teised kohad olid liiga kallid, lohutab naist, et Vargamäel pole ka väga hull, tuleb ära harjuda II - järgmine päev oli uue kodukohaga tutvumiseks, esmalt taheti külastada naabrit, Tagapere Pearut, kuid ta oli kõrtsis - Saunatädi ja sauna-Madis tutvustasid uutele peremeestele ümbrust, see oli vaikne, soine, vesine, krunt oli suur, Andres mõtl

Kirjandus
Villu võitlused
6
docx

Villu võitlused

VILLU VÕITLUSED Villu oli tugev, rõõmsameelne, ausaim mees kogu Viljandimaal. Kui Villut ei oleks, oleks arvatavasti Viljandi talumehed naljaheitmise ja naermise võinud ära unustada. Talumeeste tööpõli ei olnud kuigi kiita, nende elu möödus orjuse ja pitsahoopide saatel. Eestlaste maa oli tol ajal paljude valitsejate käe all. Harju- ja Virumaa kuulusid Taanile, Läänemaal valitses Lihula piiskop, Tartumaal Tartu piiskop. Saaremaa oli Saksa ordu ja sealse piiskopi vahel ära jaotatud. Kõik muu oli aga Saksa rüütliordu omad. Enamasti anti sealsed maad talupoegade või vasallide kätte, kes olid enamasti rüütli-, harva saksa kodanikuseisusest. Villu oli pärisorjade poeg ja ise Viljandi lossi pärisori. Kehajõu ja näidatud osavuse pärast oli ta hädaajal võetud sõjameheks. Villu oli vapper sõjamees, kellest suuri jutte räägiti. Tänu tema suurtele tegudele ei nõudnud temalt orjapäevi enam mitte keegi. Villu peremees Herike laskis Villule ehitada sepikoja ja ol

Kirjandus
Andrus Kivirähk - referaat
22
rtf

Andrus Kivirähk - referaat

... Gümnaasium Andrus Kivirähk referaat Koostaja: ... ... 2011 Sisukord Sisukord .................................................................2 Sissejuhatus ...............................................................................3 Kivirähk linnulennult ..................................................................4 Looming ......................................................................................5 Ülevaade teosest .........................................................................9 Midagi põnevat veel...................................................18 Kokkuvõte ..............................................................20 Kasutatud kirjandus ...................................................21 Sissejuhatus Mina valisin enda referaadi teemaks Andrus Kivirähi. Ma valisin ta sellepärast, et ta on üsna tuntud kirjanik ning ma olen tema raamatuid lugenud ja need on mulle meeldi

Kirjandus
Eesti kirjanduse kokkuvõte
25
doc

Eesti kirjanduse kokkuvõte

Andrus Kivirähk "Rehepapp" Tegelased:Rehe-Sander e. Rehepapp, nõid, kubjas Hans, Räägu Rein ja Liina, sulane Jaan, Koera-Kaarel, Õuna Endel, vana Moosel, Muna Ott, Luise, Vanapagan, Imbi ja Ärni, Aida Oskar Sisust: Algus: Koera Kaarli sulane Jaan sööb mõisast varastatud seepi, kutsutakse rehepapp, et ta Jaani raviks. Liina ostab Luiselt vana parunessi surikleidi ja maksab selle eest pere varandusest võetud hõbeprossiga. Rein kahtlustab kohe mõisamehi, kiltrit ning läheb kohe kiltri juurde ning surmab ta. Kaarel oli hädas halltõvega ning rehepapp soovitas tal haiguse vastu viina võtta, ning Kaarel hakkas iga päev kõrtsis käima, et mitte uuesti haigeks jääda. Külla tuleb katk ja kõik olid hirmul, kuid tänu rehepapi kavalusele, saadakse ka katkust jagu. Kubjas Hans armub mõisapreilisse ning käib talle iga õhtu akna alla lausumas kui väga ta teda armastab. Lõpuks otsustab Hans endale Krati teha ja läheb Vanapagana jutule. Vana

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun