Elu tegelikest ja näilistest väärtustest - kirjand (3)

Elu tegelikest ja näilistest väärtustest
Albert Einstein on öelnud: „Elus ei tohiks taga ajada edu, vaid väärtusi.“ Kuid tihtipeale jäetakse need siiski kõrvaliseks ning olulisemaks peetakse rikkust, mille abil loodetakse parandada oma positsiooni ühiskonnas ning mis aitab tagada endale kindlat võimu. Kuid kas need näilised väärtused suudavad inimesi ka õnnelikuks teha?
Raha on vahend, mida juba aastatuhandete vältel ühiskonnas väärtustatud on. Näiliselt annab ta inimestele kõike, mida edukaks äraelamiseks vaja on. Ta on miski, mis võimaldab nautida elu hüvesid ning mis teeb võimalikuks omandada kõike, mida ihatakse. Olgu selleks siis kas uhke loss, oma võitehas või tosinkond meekooki.
Kuid kas kõige selle olemasolu teeb õnnelikuks? Kas James Krüssi raamatu „ Timm Thaler ehk müüdud naer“ kangelane Timm oli õnnelik, kui tal kõik see olemas oli? Ehkki alguses pimestas mõte rikkusest ja kuulsusest teda niivõrd, et kaine mõistuse säilitamine muutus ülimaks keerukuseks ja raha vaid peamiseks kinnisideeks, taipas Timm peagi, et elus on midagi palju olulisemat, kui seda on raha. Ning see on õnn, mis pole mõõdetav rahanumbrites, kuid mille võib anda lähedaste inimeste armastus ning iseenda südamerahu.
Timm seda tunda ei saanud, kuna ta polnud tavaline poiss. Ta oli poiss, kes ei saanud naerda, kuid naer on midagi, mida igaüks oma õnne tundmiseks vajab. Just nagu ütleb raamatu autor Krüss: „ Inimene vajab naeru nagu lill päikesepaistet. Kui peaks juhtuma, et naer sureb välja, siis muutuks inimkond loomaaiaks või inglite ühiskonnaks- igavaks, tõsiseks ja väärikalt ükskõikseks.“ Timmiga oli just see juhtumas.
Lapsi on alati kujutatud lõbusate ja naerusuistena. Ka Timm unistas sellest, et ta saaks olla tõeline laps, kes tunneks elust rõõmu ning kes suudaks kogu maailma oma naeruga nakatada . Kahjuks polnud see aga võimalik, kuna nii võimatu kui see ka ei tundu, oli ta oma naeru maha müünud. Ta oli nii noor, et ei mõistnud veel, mida elus väärtustada tuleks ning seetõttu ei pidanud ta ka oma erilist naeru kuigi tähtsaks. Timm uskus, et suur hulk raha saab talle anda palju rohkem kui üks naeratus. Kuid ta eksis ning ei läinud kaua aega, kui Timm seda ka ise mõistis ja sai aru, et naeru omamine on palju suurem väärtus, kui olla rikas ja võimukas.
Harriet Rochlin on öelnud, et naer võib pakkuda suuremat rahuldus kui au, olla väärtuslikum kui raha ja puhastada südant paremini kui palve . Naer on märk sellest, et me tunneme ennast hästi ja oleme õnnelikud. Nähes, et keegi teine naerab , hakkame ka ise tihtipeale naerma. Ning mida muud on ühel ühiskonnal vaja, kui õnnelikke inimesi ja positiivset ellusuhtumist.
Tänapäeva ühiskonnas jääb aga positiivsusest kõvasti vajaka. Inimesed pole endaga lihtsalt rahul. Püüeldakse üha enam millegi sellise poole, mis neile parema positsiooni tagaks või mis aitaks neil ülejäänud massist eristuda.
21. sajandil on üheks selliseks teguriks kujunenud iluoperatsioonid, mille abil soovitakse saada endale välimust, millest unistanud oled. Välimus on loomulikult esimene asi, mida inimese puhul märgatakse, kuid kindlasti mitte kõige tähtsam. Kui inimene on väliselt ilus, aga seesmiselt tühi, pole ta ka ju kuigi palju väärt. Ning kui inimene on sisemiselt ilus, saab ta sellest aru ja mõistab, et olla heasüdamlik ja siiras, on palju suurem väärtus, kui omada näiliselt väärtuslikku iluoperatsioonide kaudu ostetud välimust.
Raha mängib olulist rolli aga hariduse omandamisel. On ju teada, et tänapäeval muutub kõik järjest kallimaks ning näiteks ka õppimine ülikoolis nõuab raha. Selle nimel aga, et saaks ülikoolis õppida, tasuks kõvasti pingutada, kuna haridus on miski, mida tõeliselt tuleks hinnata. See aitab elus paremini läbi lüüa ning on suureks abiks iga elujuhtumi lahendamisel. Haridus on vaimne väärtus, mida erinevalt rahast ei saa keegi meilt ära võtta. See avardab inimeste silmaringi ning aitab mõista elu tegelikke ja näiliseid väärtusi.
Elus on asju, mida hinnatakse rohkem ja mida vähem. Kuid miski, mida tuleks eelkõige väärtustada, on vaimne rahulolu ning õnnetunne. Tihtipeale arvatakse, et just rahas peitubki õnne võti, kuid selline mõtteviis on täiesti väär. Raha võib küll inimesele tagada materiaalse kindlustunde, mis on kahtlemata tähtis, kuid õnne selle eest siiski osta ei saa. Ning seetõttu võiksid inimesed ka mõista, et tõelised väärtused on need, mida tunneme me enda sees, nagu näiteks armastus ja õnnetunne. Raha ja võim jäävad selles osas aga hoopiski kõrvaliseks.