Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Lõputu Kohvijoomine retsensioon. (0)

1 Hindamata
Punktid
Lõputu kohvijoomine retsensioon .
Etendus "Lõputu kohvijoomine" oli minu jaoks järjekordne positiivne emotsioon teatrivallast. Enne selle nägemist arvasin, et tegemist tuleb rahuliku istumise ja kohvijoomisega ning sellega kaasneva jutuga , kuid reaalsus üllatas mind pisut. Ütleks lausa, et see oli parim tükk, midama olen teatrilaval näinud. Pisut võiks vinguda selle üle, et jäeti välja paar osa algusest ja lõpust, kus pidid välja ilmuma tulnukad. Neid oleks tahtnud väga näha. Eriti, kuidas neid oleks mängitud. Samuti oli kahju, et ei näidatud algusest seda osa, kus üks tüüp pidi kõhna meest välja hakkama viskama. Mida rohkem tegevust, seda lahedam on. Aga ma mõistan, et see oli vajalik tegu, sest muidu oleks läinud etendus liialt pikaks. See 3 tundi oli vägagi väsitav istuda. Mõne inimese jaoks isegi liiga palju, sest kuulduste järgi olevat üks naisterahvas keset etendust ära minestanud. Järjekordne näide sellest, et ka teatris olemine võib tervist kahjustada.
Ma ootasin poeedi tegelaskuju natukene vähem elavana, kuid laval oldu oli ikkagi üpris meeldiv. Tema aeg- ajalised lavale kargamised ja luule valjud ja elavad ettekanded muutsid muidu üpris kohakeskse etenduse paremini jälgitavaks. Ilma temata oleks nii mõnigi teatrikülastaja magama jäänud. Ei saanud küll poeedi teostest väga aru aga selle eest äratas see mu tähelepanu ja valvsust. Tema tegelaskuju küll häiris mind pisut. Oli ju ta algul suur isamaalane, siis oli ta ka punaste poolel ja peale seda varjas isegi maha seda. Ta oli küllaltki valelik ja äraandlik mõnel puhulgi.
Üks suurimaid küsimusi, mille üle ma olen mõelnud etenduse kohta on, et miks kõhn mees kandis läbi aegade, reziimide ja mundrite kogu aeg ühesid ja samasid helepruunikaid-ruudulisi pükse. Võibolla näitas see eestlase, kui inimese meelsust. Mindakse vooludega kaasa ja kohanetakse, kuid vähemnähtavalt ollakse ikka isamaaliselt meelestatud. Kuid mitte väga varjatult. Need püksid olid ikkagi päris kirjud . Aga ega eestlased pole siis papist tehtud, et peaks varjama pidevalt. Julgeid väljaastumisi on minevikust küllalt võtta. Tõnu Oja täitis oma rolli vägagi viisakalt ja normaalselt. Ta oleks justkui loodud sellist tegelast mängima. Kuidagi oli ta teadlik, et tema on Stammgaustiga kuidagi võrdväärne. Mis alal täpselt, selle üle võib spekuleerida.
Stammgausti kohta ei välja tuua midagi erilist peale selle, et ta oli kõigist seal olijatest targeim ja rahulikeim. Ta suhtus külma närviga kõigesse, mille peale tavalised kohvikukülastajad ja ettekandjad närveerima hakkasid. Aga miks ta peakski erutuma asjade peale? Ta on ju igavik, aeg, vanim kõigist. Mitte miski ei suudaks teda rööpast välja viia, sest arvatavsti ta juba teab, mis juhtub ja saab. Isegi, kui ta ei teaks tulevikku, aimaks ta, mis teda ees ootab. Ajalugu kordab ennast pidevalt, ainult võttes teist vormi ja kuju ning uuenedes väliselt aja möödumisega. Tegeleaskuju oli selgelt erapooletu ja konservatiivne , ta ei võtnud endale pooli, ning rääkis kõigiga, kes iganes tema lauda istusid või ei istunud. Peaasi et kohv oleks serveeritud ja jutukaaslased olemas. Sest kohvijoomine ei kao kuhugi . Ja kui ka kaob, on alati olemas varuvariandid, mia juua.
Lõputu kohvijoomine on väärt teos. See avab vaatajate silmi, kui selle üle sügavlt järele mõelda. Enne etendust soovitan kindlasti läbi lugeda raamat. See on küll pisut segasem ja aega pole näidatud, kuid õpetab siiski, kes on kes ja mida tehti. Aga ajaloost teadlikumad inimesed saavad ka ilma aastateta aru, mis ajal sündmus käib. Tegemist on ikkagi Eesti lähiajalooga.
Lõputu Kohvijoomine retsensioon- #1 Lõputu Kohvijoomine retsensioon- #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-03-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 24 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 5n1p3r Õppematerjali autor
lehekülje jagu vähest arutlust ja mõtteid näidendist Lõputu Kohvijoomine

Sarnased õppematerjalid

Meister ja Margarita
13
doc

Meister ja Margarita

minema. Enne Wolandi ja tema kaaskonnaga kohtumist lõhub Margarita ära kriitik Latunski korteri, sest too hävitas oma artikliga Meistri ja tema romaani. Saanud kokku oma toateenija Natasaga, lendasid naised linnast välja, et siis sealt koos Wolandi ballile minna. Läheneb kesköö ja Margarita seatakse balliks valmis: teda pestakse verega, hõõrutakse lehtedega ja talle avaldatakse saladus, et ta on ühe 16. sajandil elanud Prantsuse kuninganna järeltulija. Täpselt keskööl algab lõputu külaliste vool, millel ei paista lõppu. Margarita on juba nõrkemiseni ära kurnatud, kuid tal tuleb veel balliruumides ringi käia ja oma külalistele tähelepanu pöörata. Sellest suures saginas kohtab ta üht piinatud hinge Friedat ning on tunnistajaks parun Maygelli tapmisele, kes on tuntud kui keelekandja ja nuhk. Peale balli lõppu kogunetakse taas Wolandi korteris ning Margarita on juba valmis lahkuma ilma tasuta

Kirjandus
Meister ja Margarita
11
doc

Meister ja Margarita

Tegelasi · Mihhail Aleksandrovits Berlioz ­ 40ndates, väikest kasvu, tumedajuukseline, ümarik, palja pealaega, sarvraamidega prillid, kirjandusliku ajakirja toimetaja, suurima kirjandusliku ühingu MASSOLIT juhatuse esimees · Ivan Nikolajevits Ponõrev ehk Bezdomnõi ­ õlakas, ruugete salkus juustega, 23-aastane, poeet · Professor Woland ­ pikka kasvu, vasakud hambad kroonitud plaatinaga ja paremal kullaga, tumedad juuksed, hallid rõivad, üks silm must ja teine roheline · Peemot ­ suur, must kass, vurrud uljalt õieli · Fagott ehk regent ehk Korovjev ­ pikk, kõhn ja irvitav, näpitsprillidega,millel üks klaas katki · Hella ­ punased juuksed, arm kaelal, fosforrohelised silmad, alasti · Azazello ­ väike, laiad õlad, kihv, vastik nägu, tulipunased juuksed, silmal ka

Eesti keel
Olav Ehala elulugu
19
doc

Olav Ehala elulugu

Tallinna Kristiine Gümnaasium Olav Ehala Uurimistöö Koostja: Erki Reinsalu 10b klass Juhendaja: Kai Rei Tallinn 2008 SISSEJUHATUS.................................................................................................3 1. OLAV EHALA LAPSEPÕLV JA ÕPINGUD 1.1 TEE MUUSIKANI.......................................................................................4 1.2 ÕPINGUD MUUSIKAKOOLIS JA KONSERVATOORIUMIS........5 2. LOOMING 2. OLAV EHALA LOOMING..........................................................................7 3. OLAV EHALA TÄHTSAMAD KOOSTÖÖPARTNERID 3.1 KOOSTÖÖ TEATRIGA.............................................................................9 3.2 KOOSTÖÖ PRIIT PÄRNAGA.................................................................12 3.3 KIIGELAULUKUUIK....................................................

Muusika
tammsaare tode ja oigus i-9789949919925
345
pdf

tammsaare tode ja oigus i-9789949919925

See e-raamat on skaneeritud ja koostatud Tartu Linnaraamatukogus Tartu, 2011 I See oli läinud aastasaja kolmanda veerandi lõpul. Päike lähenes silmapiirile, seistes sedavõrd madalas, et enam ei ulatunud valgustama ei mäkke ronivat hobust, kes puutelgedega vankrit vedas, ei vankril istuvat noort naist ega ka ligi kolmekümnelist meest, kes kõndis vankri kõrval. Varsti jõudsid teelised mäerinnakul nii kõrgele, et päikeses helendama lõid mehe nägu – laiavõitu, tugevate lõuapäradega, terassilmadega, lühikese, kuid tiheda musta habemega –, naise nukrad silmad, look ja hobuse kikkis kõrvadega pea. «Seal ta ongi, see Vargamäe,» lausus mees ja näitas käega üle soo järgmise väljamäe poole, kus lömitas rühm madalaid hooneid. «Meie hooned paistavad, teiste omad seisavad mäe taga orus, sellest siis rahva suus Mäe ja Oru, mõisakirjas aga Eespere ja Tagapere. Paremat kätt s

Kategoriseerimata
Tõde ja Õigus II Terve tekst
291
doc

Tõde ja Õigus II Terve tekst

I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h

Eesti keel
Eesti kirjandus II kevad
102
docx

Eesti kirjandus II kevad

Eesti kirjandus II kevad I loeng Kuuekümnendad – sula EELNEVALT: Kirjanduse seisukohalt olid põhukoordinaadid: eeltsensuur, stalinistlikud repressioonid 40ndatel ja 50ndatel ja see, et on mingi esteetiline ja poliitikaga kooskõlas olev kaanon. Eriti halb oli olukord proosas.  1956 20. Kongress ja Nikita Hruštšovi kõne – kritiseeris Stalini isikukultust. Ta jõuab aste astmelt võimule, ta on partei eesotsas ja hakkab riiki juhtima. See kõne annab selge suunise, et ühiskond peab kuidagi teises suunas liikuma (ei loobutud kommunistlikest ideaalidest). Positiivsed arengud hakkasid silma juba aasta paar varem, aga suuri järeldusi neidt aastal 54-55 teha ei saanud – viiekümnendate kaskpaigas hakkasid ka Siberist inimesed tagasi tulema. Enne parteikongressi näeme, kuidas tsensuuri töö hakkab 55nda aasta paiku muutuma – keelatud autorite nimekiri hakkas lühenema (kui keegi elav autor nimekirjast välja

Eesti kirjanduse ajalugu
Arvo valton
28
doc

Arvo valton

ARVO VALTON 1935- ALLIKAD: Väike eesti kirjanduslugu Eesti kirjanduslugu a.kull ­ kulli pilk j.talvet ­ tõrjumatu äär r.veidemann ­ olla kriitik... väike eesti kirjanike leksikon v.vahing ­ vaimuhaiguse müüt ,,Väike Eesti kirjanduslugu" ­ Märt Hennoste, lk 390-392 Arvo Valton on viljelnud eri kirjanduszanre (novell, jutustus, romaan, aforism, luuletus, muinasjutt, näidend, filmistsenaarium), kuid enim on ta mõjutanud eesti novelli arengut.valton on ennekõike novellikirjanik, kelle loomingut iseloomstab kirjanduse uute võimaluste otsimine. Ta on leidnud tunnustust iseseisva juurdlejana. Saanud noorukina tunda ülekohut(perekond küüditati 1949. a. ja tulevase kirjaniku kooliaastad möödusid Novosibirski oblastis), on Valton kujunenud järjekindlaks vägivalla vastu võitlejaks. Tema protest dogmatismi, ametkondlikkuse, bürokraatia, kõige inimvääritu suhtes avaldus juba 60. aastatel, tuues kaasa valitsusringkondade poliitilisi ja ideoloogilisi süüdis

Kirjandus
M Twain Tom Sawyeri seiklused-terve raamat
281
docx

M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat

Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun