Sõna Jõud ja Jõuetus (2)

Sõna jõud ja jõuetus

Kirjand
Inimesed soovivad enda ümber ainult peegleid, mis neid peegeldaksid, samal ajal kui nemadki on ainult peegelpilt . Nagu see lõpmatusse ulatuv peegelduste rida, mis tekib, kui kaks peeglit kitsas koridoris vastastikku asetada. Tavaliselt tehakse nii labasemat sorti hotellides; peegelduse peegeldused. Pole algust ega lõppu, pole keskpunkti ega sihti.
18. sajandi lõpul pani Liivimaal sündinud ja hiljem arstiteadusega tegelenud Garlieb Merkel eestlastele üldisema diagnoosi, võrreldes meie rahva minevikku ja tulevikku. Üldiselt kõlab tema diagnoos nagu praegune ähmaste silmadega vanainimese või tulevikureformerite oma: tee mis sa teed, aga vanasti oli tunduvalt parem! Praegu kuuleme taolist käginat ka Reformierakonna miitingutel ning loeme kusagilt Postimehest ülestähendusi “uue” Eesti ohvritelt. Tänaseid riigimehi sajatatakse, tuhnitakse tuntute eludes, leitakse fakte, tembeldatakse süütu inimene perverdiks.
Eestlaste silmapaistvam omadus on mehine meel, sellepärast on ta nüüd tige ja kättemaksuhimuline. Loodus andis talle kindluse, seega ongi ta oma praeguses olekus salalik. Ta on terane ja võib kergesti ärrituda. Need omadused teevad prantslasi vaimurikkamaks