Birk Rohelennu loomingu analüüs (0)

Eesti nüüdisluule – Birk Rohelend

1. Papjeemašeemaailm – luuletus näitab, et lause „võidab see, kellel on surres kõige rohkem asju“, on vale. Materiaalsed ei ole siin elus esikohal, oma surivoodil mäletab inimene häid aegu ja inimesi, asjadel on sellel vähe pistmist.

2. Do no evil – maailmas on seatud palju piire, mille ületamine võib olla küll põnev, kuid iga piir kaitseb millegi eest. Enne igat tegu tuleb mõelda võimalikele tagajärgedele.

3. Tööelu – tänapäeval, kui üheks enim hinnatavaks kriteeriumiks on töökus, püüavad kõik ennast selles rinnas ettepoole suruda. Tööd võetakse nii tõsiselt, et selle arvelt saab kannatada muu eraelu. Silmaklapid peas, rügatakse palehigis tööd ollakse veel enda üle uhked.

4. Everybody wants to be the only star – kõik tahavad olla kellestki paremad, edukamad jne. Unustatakse aga fakt, et alati on keegi, kes asub kõrgemal redelipulgal ning omab kontrolli alumiste üle, nii et nendel „sõdadel“ oma positsiooni üle pole erilist mõtetki.

5. Lemmikmõte – leidub inimesi, kes ei taha elada. Igapäevane mõte on surm. Kuid mida rohkem selle peale mõelda, seda rohkem see õudsena tundub. Ollaksegi surnud ringis – ei taheta/juleta elada, ega ka surra.

6. Käi mu sõnade järgi – armastuse ja vihkamise vahel on peenike joon. Vahel muutub armastus kinnisideeks. Idee armastuses on nii ilus, et ollakse koos inimesega, kellele öeldakse kõiksugu armsaid sõnu jättes sealjuures vaka alla kõik see, mis halb ja ebameeldiv.

7. Allakäiguspiraal – kindlasti on kõik kohanud vana tuttavat, keda vaevu ära tuntakse. Aega on nii palju mööda läinud, et vahepeal on juhtunud nii mõndagi. Need hetked panevadki mõtlema elu kummaliste radade üle, kuidas me ei saa tulevikku näha.

Minu arvamus

Birk Rohelend kirjutab väga erinevatel teemadel. Kõige üldisemalt võib öelda, et kõigest, millest inimene mõelda suudab, aga kirja ei pane. Ta oskab igapäevastest teemadest välja pigistada selle olulise tuuma ning serveerida seda nii, et äratundmisrõõmu jagub kõigile. Samas leidub tema loomingus selliseid luuletusi, mis tulevad kuskilt sügavalt autori seest. Need on näiteks mingi sisemised võitlused iseendaga või tunnete lained, mida saab kirjutades vaigistada.

Birk Rohelend oskab väga hästi panna end kellegi teise asemele. End kellekski teiseks kehastades näeb ta nende sisemaailma ning kasutab seda ära oma loomingus. Tema sõnakasutus on julge ja otsekohene, metafoore ja kujundeid leiab harvem. Oma loominguga esitab luuletaja pigem mitmeid küsimusi, kui vastuseid. Ta on justkui revolutsionäär – alati valmis muutma ja uuendama. Seetõttu sobibki tema looming hästi nooremale generatsioonile, kes on rohkem julgem ja aldis nende muutustega kaasa minema.

Kõige enam meeldib luuletus „Everybody wants to be the only star“. See tuletab mulle meelde oma kohta, mida ma mõni kord unustama kipun. Luuletuses kirjeldatud nähtust on võimalik näha iga päev. Kõrvaltvaatajana tundub see vahest isegi koomiline, kui inimesed üksteist sõnadega tümitavad ja ennast upitada üritavad, ise sealjuures teadmata, et võitja ei ole kumbki.

On vaid mõni üksik luuletus, mis silma on jäänud, kuid ega need ka minu jaoks eriti tähtsad ei ole. Üldiselt mulle neid lugeda ei meeldi. Ei oskagi seda kuidagi põhjendada, lihtsalt ei tõmba nende poole. Birk Rohelennust sain teada ETV-st, kui ta luges ette oma luuletuse „Tööelu“. Ta tegi seda ülimalt ilmekalt ja omamoodi, väga intensiivselt ja kiiresti nagu seda on see tööelu, millest luuletus räägib. Teine kord nägin ja kuulsin teda veel samas situatsioonis lugemas „Everybody wants to be the only star“, mida oli samamoodi väga huvitav kuulata. Siis jäigi ta mulle meelde oma erakordse isiksusega.

Kasutatud allikad:

http://www.birkrohelend.com/blog/?p=1536

http://www.birkrohelend.com/blog/?p=1509

http://www.birkrohelend.com/blog/?p=159

http://www.birkrohelend.com/blog/?p=823

http://www.birkrohelend.com/blog/?p=514

http://www.birkrohelend.com/blog/?p=402

http://www.birkrohelend.com/blog/?p=392