Kõne - Kas 16 aastastel peaks olema valimisõigus? (0)

Sarnased õppematerjalid

2

doc

„Mul on täiesti poogen, aga viiulit ei ole“

sellest praeguse seisuga aru ja põõrame rõhku ja tähelepanu tükkis teistele asjadele. Kohe võiksin näiteks selle tuua , et kui on valimised iga nelja aasta tganr siis käivad vähesed noored valmis. Põhjuseks on tihti jagu see et mis kasu me noored sellest valimisest ikka saame. Või siis kui minna valima siis valitakse ikka see nimi mis pakub lihtsalt meile noortele nalja. Selle asemel, et küsida, miks Eesti noored ei tunne huvi poliitika vastu, peaks hoopis küsima, kuidas panna noori poliitikast rohkem huvituma. Noorte huvi ühiskonnas toimuva vastu on suur, nad tegelevad poliitikaga, aga nimetavad seda teisiti. Teisisõnu, noored peavad poliitikaks vaid riigikogus hääletamist, ministeeriumides istumist ja kohalikul tasemel teederemondi üle kisklemist. Osavõtt vabatahtlikest, näiteks jalgrattateede eest võitlevatest organisatsioonidest ei ole nende arvates poliitikas osalemine.

Ühiskond

16

docx

Kas noori peaks huvitama poliitika?

Kui tuua näide Eestist, siis on olnud diskussioone selle üle, et valimisõiguse vanusepiiri alandada, näiteks 16ndale eluaastale. Ühelt poolt on see hea, et lastakse ka noortel oma valikuid langetada. Teisest küljest aga on ju neid noori, kes ei tea mitte midagi erakondade taustast ja võivad siis valida kedagi mõtlematult või nalja pärast kedagi, kes neile ei meeldi. Selles suhtes ei oskagi ma seisukohta võtta, kuna on kahe otsaga asi. Noorte arvamusi poliitikast peaks kindlasti vähemalt soovitustena arvesse võtma. Mõnikord näevad noored asju hoopis teistpidi ning vahel lihtsamas võtmes. Eriti nüüd, kui on tulemas riigikogu valimised, on igasugused väljaütlemised väga suure kaaluga ja mitte ainult noorte arvamused, vaid peamiselt teiste poliitikute ja arvamusliidrite omad. Arvestades tänapäeva poliitikat, peetakse igat väljaöeldud sõna äärmiselt tähtsaks. Küll leidub kriitikuid, küll kiitjaid – eks inimesi on alati kahesuguseid ja

Ühiskond

4

docx

Poliitilise võrdõiguslikkuse olemus ja vajalikkus.

tõstatanud, aga siiski, uurides lähemalt selle õiguse definitsiooni ja täitmist eri riikides tõusevad esile mitmed küsimused. Poliitiline võrdõiguslikkus tähendab, et kõigil kodanikel on on õigus osaleda riigi valitsemises ning valida enda esindajaid poliitikasse. Igas riigis on see õigus aga omakorda sätestatud erinevate piirangutega ning juba algses tähenduses on võrdõiguslikkusele seatud piirang, et peab olema kodanik ehk kodanik on tehtud kellestki teisest võrdsemaks. Eestis määratleb riigielus osalemist veel ka vanuseline piir, valimisõigus saadakse 18- aastaselt ning kandideerimisõigus 21- aastaselt. Milleks on need piirangud seatud? Miks on tehtud keegi teistest võrdsemaks? Nendele probleemidele püüan omapoolse selgituse anda järgnevas mõttearenduses ning läbivaks mõtteks võtan käibetõe, et võrdus ja vabadus eeldavad vastutust. Demokraatia vajab toimimiseks piiranguid

Filosoofia

23

doc

Uurimustöö "Alkoholi tarbimine ja tarbimiseelistused Ülenurme Gümnaasiumi koolinoorte seas"

kasvab üha enam ja muutub ühiskonnas järjest populaarsemaks. Järjest rohkem räägitakse noorte alkoholi tarbimise tõusust ning seetõttu on uurimistöö autoreid pikemat aega vaevanud küsimus, kas ja millisel määral tarbitakse alkoholi Ülenurme Gümnaasiumi õpilaste hulgas. Kuna uurijad on ise samuti koolinoored ja on alkoholiga kokku puutunud koolis käimise ajal, siis seetõttu on valitud uurimistöö teemaks alkoholi tarbimine Ülenurme Gümnaasiumi 15.-16. aastaste ja 18-19 aastaste õpilaste seas. Andmeid koguti küsimustiku abil, valimisse kaasati kõik 12-ndate ja 9-ndate klasside õpilased. Loomulikult oli küsitletavatel õigus loobuda uurimistöös osalemisest, aga keegi seda võimalust ei kasutanud ja uurimistöös osalesid kõik eelpool mainitud klassides õppivad õpilased. Uurimistöö tegijate eesmärk oli teada saada kui palju tarbitakse Ülenurme Gümnaasiumis valimisse kuuluvates gruppides alkoholi ja kas tarbimine sõltub soost ja vanusest. Ühtlasi

Inimene

20

docx

Uurimustöö Abordi mõju ja põhjused

Samas võib öelda, et tänapäeva Eesti ühiskonnas on teema endiselt vägagi aktuaalne, kuna Eesti abortiivsuskordaja püsib võrreldes teiste Balti riikidega jätkuvalt kõrgel. Et vähendad soovimatuid või planeerimata rasedusi, mis on abortide rohkuse peamiseks põhjukseks, tuleb nii enne suguelu alustamist kui ka selle käigus teada seksuaalhariduse ABCd, mis annab oskuse õige ja väära seksuaalkäitumise eristamiseks. Selle peaks aluse panema juba noores eas koos vanemate ja kooli abiga. Vaatamata sellele on veel väga palju noori, kes rasestuvad noores eas. Abordid ja kõik sellega seonduv oli mulle enne uurimustöö alustamist mitte kõige keerulisem, sest olin ennegi kuulnud ja uurinud internetis abortide ning sellega seonduvaid teemasid. Tänu selle uurimustöö tegemise kaudu, sain ma teada palju laiemalt ja põhjalikumalt abordi olemasolu kohta.

Tänapäeva sotsiaalprobleemid

16

docx

Alkohol ja teismelised

Enesekontroll enda üle väheneb. Eriti suurt alkoholi tarbimise ennetamise rõhku peab panema noortele, kes alles avastavad alkoholi olemasolu ja tegema neile selgeks, mis alkohol endast tegelikult kujutab. Teoreetilises osas on juttu alkoholist kui üldisest mõistest, alkohoolikuks saamise ohud, alkoholismist, karskuskasvatusest ja alkoholi mõjust tervisele. Uurimistöö läbiviimiseks kasutasin materjale interneti lehekülgedelt. Viisin läbi kaks küsitlust: lapsevanemate seas ning 12-17 aastaste noorte hulgas. Kokku vastas küsitlusele 60 inimest, kellest 41 on noored ja 19 lapsevanemad. Uurimuse läbiviimiseks on püstitatud mitu hüpoteesi. Esiteks arvamus, et teismelised on esimest korda alkoholiga kokku puutunud tänu sõpradele. Teiseks hüpoteesiks on lastevanemate teadmatus oma lapse alkoholi tarbimisest, sealhulgas esimest kokkupuudet alkoholiga. 1. TEOREETILINE OSA 1.1 Alkohol 1.1.1 Alkohol ja selle mõju

Ühiskond

8

docx

Avaliku halduse esseed

Mis ikkagi tagab Eesti julgeoleku? Pärast NATO-ga liitumist on mitmete arust just NATO see, kes tagab Eesti riigi julgeoleku. Sest Eesti sõjavägi on ühtlasi NATO vägi ja rünnak Eesti vastu on sama, mis rünnak NATO vastu. Seega esimese arusaama kohaselt eeldatakse, et Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon kaitseb meid ohtude eest. Teise arusaama kohaselt jääb NATO meile nii öelda kaugeks ,,onuks" välismaalt. Ehkki Eesti väed peavad olema võimelised oma üksustega osalema NATO missioonidel, siis on ikkagi meie esmane julgeoleku tagamine meie endi käes. Ka mina pooldan seda arusaama, sest Eesti ei tohiks muutuda nii mugavaks, et loodab julgeoleku küsimustes ainult ühele organisatsioonile. On päris selge, et Eesti peab omama iseseisvat võimekust vastase heidutamiseks. Siin tekib küsimus, kas Eesti peaks omama profiarmeed või on hetkeline ajateenistus piisav?

Avalik haldus

24

doc

Haridussüsteem Suurbritannias

Koolikohustus kehtib alates 1870. aastast ja tänapäeval kehtib see 5- 16 eluaastani. Keskajal andsid Suurbritannias haridust katoliiklikud toom- ja kloostrikoolid, 16. sajandist läksid koolid anglikaani kiriku ülalpidamisele. Tudorite valitsemisajal 16. sajandil tehti esimesi koolisüsteemi rajamise katseid. Sel ajal olukord hariduses siiski palju ei paranenud, koolid olid endiselt ebaühtlaselt jaotatud üle riigi. Puudus arusaam, et igas linnas peaks olema gümnaasium ja igas külas peaks olema algkool. Lisaks sellele ei saadud eeldada, et iga laps peaks kohustuslikus korras koolis käima. Kuigi keskklassi ja kõrgklassi peredes anti adekvaatset haridust kodus, siis enamusel rahvast tuli kirjaoskust õppida kusagilt mujalt. 17.-19.saj. oli valdav osa koole kiriku või heategevuslike organisatsioonide valduses. XIX sajandi alguses loodi suur hulk eraettevõtteid, mis vajasid tööjõudu, kes oskaks kirjutada ja arvutada. Seetõttu

Inglise keel

Kommentaarid (0)