a) CaO Nimetused: Kaltsiumoksiid, kustutamata lubi, põletatud lubi. Toidulisandina (happesuse regulaator) on aine koodiks E529. Leidumine( tootmine): Kaltsiumoksiidi (CaO) toodetakse tööstuses tavaliselt lubjakivi või muude kaltsiumkarbonaati sisaldavate ainete termilise lagundamise teel. Põletatakse lubjakivi Omadused: Kaltsiumoksiid on valge, hallikasvalge, kahvatukollane või kahvatuhall aine. Tööstuslikult toodetud kaltsiumoksiidil on rauasisalduse tõttu kollakas või pruunikas varjund. Kaltsiumioksiid on kristalne aine (kõva teraline mass või pulber). Struktuur on tahkkesendatud kuubiline. Molaarmass on 56,08 g/mol. Normaaltingimustel on ta tahke, sulamistemperatuur on 2572 °C (2845 K). Keemistemperatuur on 2850 °C (3123 K). Tihedus on 3,37...3,38 g/cm³. Aur on veeaurust 1,9 korda tihedam. Auru rõhk on 1455 °C juures 1,8×10-6 mmHg. Lahustub hästi vees. Kaltsiumoksiid ei lendu ning on lõhnatu. Soojusp...
Alkoholid Koostajad: Katrina Mets ja Hanna Ringo Ilmselt vanim "inimteadvuse avardaja" Esimesed teated veini ja õlle valmistamisest 3000 e Kr. Egiptuses ja Asüürias 700800 veini kui lauajoogi igapäevane kasutamine 15. sajandil oli alkohol Aqua Vitae nime all kasutusel kui arstirohi Tööstusliku viinatootmise ajalugu Eestimaal ulatub aastasse 1875, mil Friedrich Rappuhn pani aluse piiritusetööstusele Kahju, et ma ise pole varem sündinud. Slaid oleks seljuhul hoopis teistsugune ! :D Destilleeritud Destilleerimata - Viin - Õlu - Konjak - Vein - Brändi - Siider - Rumm - Sake - Tekiila - Sonti - Absint - Mõdu - Puskar - Soju - Siit võib välja lugeda, et paremad joogid on alati destilleeritud. Toormaterjal viinal: Varased destilleerijad tegid viina piirkonnas kõige ...
Kasutamine tänapäeval Malaaria kontrollimiseks troopilistes riikides. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Kasutatud kirjandus http://npic.orst.edu/factsheets/ddtgen.pdf Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redig http://www.kristiine.tln.edu.ee/doku/keemia/orgaaniline3.pdf Teine tase http://people.chem.duke.edu/~jds/cruise_chem/pest/ddtchem.html Kolmas tase http://www.chemspider.com/ChemicalStructure.2928.html Neljas tase R.Carson "Hääletu Kevad" Viies tase
Kaltsiumoksiidi kasutatakse sünteetilise kautsuki valmistamisel. Teda kasutatakse keraamikas, tsemendi ja värvide tootmisel ning toiduainetetööstuses, kus ta koos veega on kasutusel toitude ja kohvi soojendamiseks. Toiduainetes kasutatakse teda happesuse regulaatorina. Ka kasutatakse teda suhkru puhastamisel lisaainetest ning pagaritööstuses kui stabilisaatorit. Teda on kasutatud ka sisikondade puhastamiseks vorsti tootmisel, nende kasutamisel vorstinahana. Keemia Kaltsiumoksiidi kasutatakse putukamürgina (ehk insektitsiidina). Kaltsiumoksiidi kasutatakse ravimitööstuses: koduloomade seedimise kiirendamiseks näiteks suu- ja sõratõve puhul. Kaltsiumoksiidi lisatakse beetlile, et suurendada selle eufooriat tekitavat toimet. Kaltsiumhüdroksiidi Ca(OH)2 - mida nimetatakse kustutatud lubjaks. CaO reageerimine veega on eksotermiline reaktsioon ja tekib kaltsiumhüdroksiid. CaO + H2O Ca(OH)2 Ca(OH)2 + CO2 CaCO3+ H2O
ESTRID, AMIIDID JA POLÜMEERID 1) Mõisted: Le Chatelier printsiip, pöörduv reaktsioon, reaktsiooni tasakaal, eksotermiline reaktsioon, endotermiline reaktsioon, katalüsaator, reaktsiooni kiirus, polümeer, liitumispolümeer, kondensatsioonipolü-meer, homopolümeer, kopolümeer, monomeer, elementaarlüli: Le Chatelier printsiip - põhimõte, mille järgi saab ennustada keemilise tasakaalu nihkumist keemilise reaktsiooni tingimuste muutudes (lühidalt: pöörduva reaktsiooni tasakaal nihkub alati vastassuunas tekitatud muutusele). Printsiibi töötasid üksteisest sõltumatult välja Henry Louis Le Chatelier ja Karl Ferdinand Braun. Pöörduv reaktsioon - kahes suunas (otse- ja vastassuunas) toimuv keemiline reaktsioon. Reaktsiooni tasakaal - pöörduva reaktsiooni olek, kus päri- ja vastassuunaliste reaktsioonide kiirused on võrdsed. Eksotermiline reaktsioon - soojuse eraldumisega kulgev keemiline reaktsioon. Endotermiline reaktsioon - soojuse neeldumisega k...
Keemia: SÜSINIK, LIHTSAD SÜSINIKUÜHENDID SÜSINIK LIHTAINENA: Süsinik esineb lihtainena mitmes erinevas vormis: allotroobid (koosnevad mõlemad süsiniku aatomitest, erinevad on struktuur ja omadused) TEEMANT · iga süsinik seotud nelja naabersüsinikuga · elektrit ei juhi · kõrge sulamistemperatuuriga · väga kõva (klaasinoad, puuriotsad) · hea peegeldumisvõime (ehete valmistamine: briljandid) GRAFIIT · iga süsinik seotud kolme naabersüsinikuga; kihiline (pliiatsisüdamikud) · kõrge sulamistemperatuuriga (sulatustiiglite valmistamine) · metalse läikega, pehme (määrdeainete valmistamine) juhib elektrit (elektroodid) SÜSINIKU OKSÜDATSIOONIASTE Süsiniku aatomi elektronskeem: C: +6| 2)4) Süsinik võib reaktsioonides liita või loovutada elektrone: tema oksüdatsiooniaste võib olla vahemikus IV... IV SÜSIN...
............................. 2 8.Kasutatud kirjandus....................................................................................................................... 2 2 1. Sissejuhatus Etanool on keemiatööstuse põhitooteid. Ta on lähteaineks kummi tootmisel, ravimite, värv- ning lõhnainete ja paljude teiste keemiasaaduste valmistamisel, kuid ka alkohoolsete jookide koostisosa. (H. Karik, V. Ratassepp, Keemia X klassile, Tallinn, "Valgus" 1989) 2. Saamine, leidumine 2.1 Leidumine Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) on üks tuntumaid alkohole. Etanooli leidub looduses üsna vähesel määral, kuna madala keemistemperatuuri tõttu ta lendub kergesti. Seetõttu hoitakse alkoholi sisaldavat segu kinnistes anumates. Looduses on seda nii vabalt, mõnedes taimedes, hapupiimas kui ka seotult taimede eeterlikes õlides.
· germaaniumoksiid on optilise klaasi, suure murdumisnäitajaga dekoratiivklaasi ja luminofooride komponent · Jaapanis on beeta-karboksüetüülgermaaniumi ravipreparaadi kasutamine vähiravimina lubatud · germaanium on üks kõige hinnatavamaid pooljuhte · germaanium paisub sulamisel · germaanium on üsna habras ja rabe aine 9 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Karik,H. ja Truus, K. Elementide keemia. 2003. lk 399-401 2. Karik, H. Leiutised ja avastused keemias. 2009. lk 420-422 3. http://www.miksike.ee/docs/lisa/8klass/4teema/loodus/germaanium.h tm 4. http://www.eveks.ee/germanij.html 5. http://en.wikipedia.org/wiki/Germanium 6. http://www.softschools.com/facts/periodic_table/germanium_facts/21 0/ 7. http://www.livescience.com/29520-germanium.html 8. http://et.wikipedia.org/wiki/Germaanium 10
võib olla inimestele kantserogeenne, kui hingata sisse selle tolmu. Samuti on seostatud väga haruldast kollase küünte sündroomi titaan dioksiidiga. (Wikipedia, 2013) 3. KASUTATUD METOODIKA Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on keeta seepi, võrrelda vahu teket ja püsimist poe ja endakeedetud seepidel ning mõõta seebilahuse pH. Uurimistöö kirjutaja tegi katsed eesmärkide täitmiseks Lähte Ühisgümnaasiumi keemia klassis seal leiduvate vahenditega. Esiteks keetis autor 2 seepi. Selleks kasutati keeduklaase, koonilisi silindreid, elektroonilist kaalu, 2 pliiti, mõõtesilindrit, klaaspulk, NaOH graanuleid, etanooli, destilleeritud vett, kookosrasva, rapsiõli, klaaslehtrid, filtrid (Joonis 20). Autor keetis seebid retsepti alusel (Lisa 3), mis valiti sellepärast, et autorile tundus see retsept kõige paremini ja lihtsamini teostatav. Samuti uuris autor seebi vahu teket, selle püsimist ning
Nimetuste andmise võimalusi anorgaanilises keemias Katrin Soika Nimetuste andmine 1) Muutumatu oksüdatsiooniastmega metalliühendi (IA-IIIA) korral: oksiid metalli nimetus hüdroksiid happejäägi nim I A rühm NT: Na2O naatriumoksiid Al(OH)3 alumiinium hüdroksiid 2) Muutuva oksüdatsiooniastmega metalliühendi nimetamine oksiid metalli metalli o.-a. hüdroksiid nimetus rooma numbriga happejäägi nim B rühm 2+ I NT: Ag2O hõbe(I)oksiid CuSO4 vask (II)sulfaat 3) Mittemetallioksiidide nimetamine arvsõna mittemetalli nim ...
Laboratoorne töö 2.1 Ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil Töö teostaja Õpperühm Üliõpilaskood YASB21 Töö teostamise Juhendaja Protokolli esitamise kuupäev kuupäev Tiina Randla 20.02.13 12.03.13 Teooria Geelkromatograafia on segude lahutamise meetod, mis põhineb lahuses esinevate ainete eri suurusega molekulmasside liikumiskiirusel. Ained liiguvad läbi peeneteralise geeli erineva kiirusega: suure molekulmassiga osakesed liiguvad kiiremini kui väikese molekulmassiga. Protsess viiakse läbi kolonnis, kus on pundunud geel ja mille poorid on samas suuruses lahuse makromolekulide dimensioonidega. Geelkromatograafias kasutusel olevad geelid koosnevad kas dekstraani...
FREOONID Freoonid ehk klorofluorosüsinikud on keemilised ühendid, milles üks või kõik orgaanilise ühendi (tavaliselt alkaani) vesiniku aatomid on asendunud kloori või fluori aatomitega. Üks levinumaid freoone on diklorodifluorometaan (CCl2F2) (Wikipedia i.a). Kloroorgaanilised (CFC) ühendid avastati 1928. aastal Thomas Midgley poolt General Motorsi laboratooriumis. Gaas näis paljulubav - teda võis ohutult sisse hingata, ta ei põlenud, oli tavaelus inertne, ehk tundus lausa ideaalne külmkappide, aerosoolide ja vahtplastide täiteainena. Keemiafirmad hakkasid iga aastaga seda liiki gaase tootma ja turustama (Parts i.a). Freoonid on keemiliselt väga püsivad gaasilised ühendid, ei lahustu vees, ei ole mürgised ega põle, on kergesti veeldatavad ja tavaelus inertsed (sh kõrgete temperatuuride suhtes). Samas võivad nad keskkonna sattudes jõuda kõrgematesse atmosfääri kihtidesse, kus nad päikesekiirguse toimel lagunevad ja reageerivad stratosfä...
Keemia - SOOLAD Soolad on liitained, mis koosnevad M ioonist ja happe anioonist.erand NH3 SAAMINE: Hape + metall sool + H2(M H-st vasakul) Hape + aluseline oksiid sool + H2O Hape + hüdroksiid sool + H2O Hape + sool sool + hape Hüdroksiid + happeline oksiid sool + H2O Hüdroksiid + sool sool + hüdroksiid Sool + metall sool + metall Sool + sool sool + sool Aluseline oksiid + happeline oksiid sool Metall + mittemetall sool LIIGITUS: vees lahustuvad-K,Na,kõik nitraadid vees lahustumatud soolad-BaSO4,AgCl lihtsoolad-NaCl liitsoolad-NaHPO4
Soolad Koostaja: Sirle Oja Gustav Adolfi Gümnaasium Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)" alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Sisukord 1) Soolade koostis 2) Valemite koostamine 3) Nimetuste andmine 4) Ülesanne 5) Videod Soolade koostis Soolad on kristalsed ained, mis koosnevad metallioonist ja happejääkioonist. Nt. NaCl Soolad Pildi lisamiseks klõpsakePildi ikooni lisamiseks klõpsake ikooni http://office.microsoft.com Valemite koostamine Soolad on tervikuna elektriliselt neutraalsed, mida tuleb arvestada valemite koostamisel. Kõigepealt kirjutame ühendi valemi ning märgime peale nende laengud ning paneme ühe iooni laengu arvu teise iooni ind...
Milliseid süsivesinikke nim. küllastumata süsivesinikeks? Küllastumata süsivesinikeks nimetatakse orgaanilisi ühendeid, kus süsinike aatomite vahel on kordsed ehk kovalentsed kaksik- või kolmiksidemed. Nimeta eteeni ja etüüni füüsikalisi omadusi. Eteen! Molekulvalem: C2H4 lihtsaim alkeen värvusetu nõrk meeldiv lõhn narkootilise toimega gaas saadakse nafta töötlemisel Etüün Molekulvalem: C2H2 lihtsaim alküün ,värvusetu,meeldiva lõhnaga ,narkootiliste omadustega gaas toodetakse metaanist kõrgtemperatuurilise pürolüüsi teel Mis on hüdraatimine, nitreerimine, hüdrogeenimine? Hüdraatimine - on liitumisreaktsioon veega (H2O) Nitreerimine on nitrorühma (NO2) viimine orgaanilise ühendi koostisse temasse lämmastikoksiidide või nitreerimisseguga toimides. Hüdrogeenimine on vesiniku molekuli liitmine keemilise reaktsiooni käigus Nimeta benseeni füüsikalisi omadusi. värvitu, iseloomuliku lõhnaga (mürgine!), vee...
Värvid Värv on vedel, pastataoline või tahke aine, mis pinnale kantuna moodustab tahke kelme.Värvid koosnevad värvi andvast ainest(pigment) ja sideainest, millele lisatakse lahustit ja täiteaineid. Pigmendid Pigment on peen pulber, mida kasutatakse värvides värvi andva materjalina. See on tahke aine, koosnedes peeneteralistest kokkuliimunud osakestest. Pigmente saadakse nii tehislikult kui ka looduslikest allikatest ja nad on enamasti anorgaanilise päritoluga. Anorgaaniliste pigmentide toonid erinevad üksteisest keemilise ehituse eripärade, näiteks osakeste suuruse tõttu. Pigmendi tera suurusest, kujust ja struktuurist sõltuvad ka värvi ehedus ja läige. Värvi kattevõime sõltub pigmendi murdumisnäitajast ja osakeste peenusest. Esimesed pigmendid olid pärit kivimitest, savist ning loomsetest ja taimsetest allikatest Kaks kõige esimest kunstlikku pigmenti olid pliivalge (pliikarbonaat, PbCO3)2P...
CaO- oksiid; SO3- vääveltrioksiid P4O10- tetrafosforheksaoksiid; Fe2O3-diraudtrioksiid H2SO3-väävlishape-hape; H3PO4-fosforhape CuSO4-vask(II)sulfaat- sool; BaCl2-baariumkloriid Ca(NO3)2-kaltsiumnitraat; Na2CO3-naatriumkarbonaat AgNO3-hõbenitraat; Al2(SO3)2-alumiiniumsulfiit Na2S-naatriumsulfiid; K2SiO3-kaaliumsilikaat Mg(OH)2- magneesiumhüdroksiid- alus KOH-kaaliumhüdroksiid ; Fe(OH)3- raud(III)hüdroksiid LiOH- liitiumhüdroksiid Baarium-baariumoksiid- baariumhüdroksiid- baariumnitraat 2Ba+O2->2BaO; BaO+H2O->Ba(OH)2 Ba(OH)2+2HNO3->Ba(NO3)2+2H2O Fosfor-fosfor(V)oksiid-fosforhape-kaltsiumfosfaat 4P+5O2->P4O10; P4O10+6H2O->4H3PO4 2H3PO4+3CaO->Ca3(PO4)2+3H2O Väävel-vääveldioksiid-väävlishape-naatriumsulfit S+O2->SO2; SO2+H2O->H2SO3 H2SO3+2Na->Na2SO3+H2 Vask(II)hüdroksiid-vask(II)oksiid- vask(II)sulfaat-vask Cu(OH)2->CuO+H2O; CuO+H2SO4->CuSO4+H2O CuSO4+Zn->Cu+ZnSO4 Raud(III)hüdroksiid-raud(III)oksiid- raud(III)kloriid- raud(III)hüdroksiid: ...
Alkaanid on süsivesinikud, milles on üksiksidemed(CnH2n+2). Alkeenid on kaksiksidemega küllastumata süsivesinikud(CnH2n). Alküünid on kolmiksidemega ühendid(CnH2n-2). Isomeerid on ained, millel on ühesugune molekulvalem, kuid erinev struktuur ja omadused. Monomeer on üksiklüli, millest tekib polümeer. Polümeerisatsioon on polümeeri teke monomeeridest. Fünktsionaalne rühm on aatom või aatomite rühm, mis määrab aine omadused. Radikaal on vaba elektroniga osakesed; reaktsiooni võimelised. Nukleofiil on vaba või osaliselt vaba elektronpaariga negatiivselt laetud osake. Elektrofiil on tühja või osaliselt täitmata orbitaaliga positiivselt laetud osake.
Alkoholid(CnH2n+1OH)-hüdroksüülrühma sisaldavad orgaanilised ained (-OH asub üksiksidemetega C juures). Eetrid on orgaanilised ained, kus hapnik on seotud kahe süsivesinikradikaaliga (R1OR2). Metanool (CH3OH) füs om: vedel, värvusetu, kibe, terav lõhn, kibe maitse. Mõju organ: kahjustab maksa, neerusid; surmav; muudab pimedaks. Kasutus: lahustina keemiatööstuses, kütuseks, estrite saamiseks, meditsiinis, kütuse- ja plastide tööstuses. Etanool (C2H5OH) füs om: lõhnav, vedel, terav maitse. Mõju: kahjustab maksa, neerusi, aju jt; mürgine. Kasutus: kütuseks, termomeetrites, meditsiinis, ravimlahustes, jookides alkohol. Glütserool (CH2-CH-CH2 .. OH) om: põleb, vedel, mittemürgine, lahustub vees, lääge maitsega. Kasutus: kätekreemides, ravisalvides, toiduks ja energiaks, hambapastas.
Väävel Omadused · Väävel on mittemetall · Väävlil on 4 stabiilset isotoopi, massiarvudega 32, 33, 34 ja 36 · Värvus: kollane · Väävel on rabe, elektrit mittejuhtiv kristalne aine. Lisaks on väävel ka halb soojusjuht · Tihedus: 1,96 g/cm³. · Sulamistemp: 199C, keemistemp: 445C · Vees kristalne väävel ei lahustu · Keemiliselt on väävel aktiivne element. Reageerib normaaltingimustel Click to edit Master text styles leelismetallide, leelismuldmetallide, elavhõbeda, vase ja hõbedaga. Second level · Soojendamisel kulgevad reaktsioonid ka alumiiniumi, raua, tsingi ja pliiga. Third level Mittemetallide puhul peab reaktsiooni toimumiseks temperatuur väga suur ...
seda vähem ta proportsionaalselt saastab, sest suurte võime rakendada parimaid, säästlikumaid ja jäätmevabasid tehnoloogiaid on võrreldamatult suurem, kui väikestel. Seega tõenäoliselt Eesti keemiatoodangu kahekordistamisel reaalne saastekoormus hoopis langeks. Keemiatööstuses on kasvanud investeeringute kogumaht, sealhulgas parimasse võimalikku tehnikasse, saaste vähendamiseks igaaastaselt üle 200 miljoni krooni. Viru Keemia Grupp AS-i tütarettevõte VKG Oil AS, kes on Eesti suurim põlevkiviõli tootja, on viimasel kümnel aastal investeerinud õlitootmise laiendamisse miljardeid kroone. Heaks näiteks investeerimistegevusest on valminud uus õlitehas Petroter. Käesoleval 2010. aastal peavad keemiliste ainete tootjad vastavalt REACH määrusele registreerima esimesed ained, mis sõltuvalt ettevõttest ja ainetest viib raha välja kümnetes miljonites kroonides
Vask on punaka värvusega, sepistatav, valtsitav ja traadiks tõmmatav metall. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. Kuumutamisel õhus kattub vask musta värvusega vask(II)oksiidi kihiga. Kuivas õhus on vask püsiv. Niiskes õhus tekib vaskesemete pinnale aja jooksul korrosiooniprotsessi tagajärjel pruuni või roheka värvusega paatinakiht. Rohekas paatinakiht, mida mõnikord näeme vanadel vaskesemetel, tekib väga aeglaselt. Vaske toodetakse vaskpüriidist. Toorvasest eraldatakse vask leek- või elektrolüütilise rafineerimise teel. Elektrolüütilise rafineerimise teel saadav vask on puhas (99,99%). Puhast vaske tähistatakse keemiliselt Cu . Masinaehituses on kasutatakse vase sulameid. Tähtsamad vase sulamid on pronks ja messing. Elektrotehnikas on kasutuses aga puhas vask. Kui vasele lisada Al või Sb väheneb sulami juhtivus kolm korda Pronks on vase sulam tina, plii, alumiiniumi ja teiste elementidega. Pronksid jagunevad tinapronksideks ja tina...
Essee Orgaaniline Keemia. Vastseliina Gümnaasium Kristin Tisler Orgaaniline keemia, kui iseseisev keemiaharu tekkis 19. sajandi alguses. Siis ilmus nimeka rootsi keemiku Jackob Berzeliuse õpik, milles orgaanilisele keemiale on pühendatud omaette peatükk. Selles väljendas ta ja propageeris tol ajal valitsenud seisukohta, et anorgaanilised ained saab valmistada laboratoorselt, orgaanilisi aga ei saa. Berzelius väitis, et orgaanilised ained tekkivad ainult elusorganismides erilise elujõu mõjul. Viimasest terminist tuleneb ka vitalistliku teooria nimetus
Keemia Etanool ehk piiritus- CH3CH2OH Etanool on värvuseta, iseloomuliku lõhnaga, põletava, kõrvetava maitsega vedelik, mille sulamistemperatuur on -112 ºC ja keemistemperatuur 78 ºC. Etanool on veest kergem vedelik, sest tema tihedus on 0,794 g/cm³. Etanool lahustub veega igas vahekorras. Etanooli segunemisel veega esineb kontraktsioon. Kontraktsioon on nähtus, kus kahe aine segunemisel paigutuvad väiksemad aineosakesed suurematele vahele ära ning lõpptulemuseks on segu ruumala vähenemine ehk kokkutõmbumine. Näiteks 50 ml etanooli ja 50 ml vee segunemisel saadakse mitte 100 ml, aga 94 ml lahust. Etanool lahustab hästi orgaanilisi ühendeid. Metanool ehk puupiiritus- CH3OH on lihtsaim alkohol. Füüsikalistelt omadustelt on metanool kergesti lenduv värvitu tuleohtlik mürgine nõrga alkoholilõhnaga vedelik. Metanool põleb praktiliselt nähtamatu leegiga. Metanool on mürgine aine, võib põhjustada pimedus...
1. Mõisted Alkaan- Süsivesinik, mille molekul sisaldab ainult üksiksidemeid. Süsivesinik- Ühend, mis koosneb ainult süsinikust ja vesinikust. Lineaarne ahel- Aatomid asuvad molekulis järjest Hargnenud ahel- Aatomid on molekulis hargnenud ( Tee Näitejoonis) Tsükliline ahel- Molekuli ahel on kinnine. Monomeer- Monomeer on väikese molekulmassiga keemiline ühend, mis on võimeline liituma iseenda molekulidega moodustades monomeeri lülidest koosnevaid ahelaid. Polümeer- Aine, mille väga suured molekulid koosnevad enamasti ühesugustest väikeste molekulide jääkidest. Elementaarlüli- Komponent millest koosneb ahel. Polümerisatsiooniaste- Elementaarlülide arv polümeeri molekulis. Nafta- Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Nafta on tekkinud miljoneid aastaid tagasi mereloomadest ja taimedest. Maagaas- Maagaas on orgaanilise aine lagunemise tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, mis asub maakoore tüh...
Eluks olulised süsinikuühendid Autorid: Kätlin Laast Kärt Kotsin Bruno Tinnuri Põhiliigid Sahhariidid Rasvad Valgud Sahhariidid Sahariidid(süsivesikud) ehk suhkrud. Koosneb C, H, O. Sisaldavad palju OH-rühmi. Glükoos C6H12O6 Leidub taimedes 5 süsiniku aatomit ja üks hapniku aatom Ravimitööstus Fruktoos C6H12O6 Leidub puuviljades Magusaim Glükoosi ja fruktoosi 1:1 segu on mesi Sahharoos Tavaline suhkur C12H22O11 Suhkrupeet ja suhkruroog Laktoos Maltoos Tärklis Polümeer C6H10O5 Kliister Taimedes varuaine Toitaine Tselluloos Looduslik sahhariid C6H10O5 ...
NAFTA Nafta on taastumatu energiallikas ehk energiaressurss, mille kogus kasutamisel väheneb. Taastumatute energiaressursside hulka peale nafta kuuluvad fossiilkütuse liigid nagu kivi- ja pruunsüsi, maagaas, põlevkivi ja turvas. Nafta on maapõues leiduv õlitaoline põlev vedelik, mis värvuselt võib olla helepruunist (peaaegu värvitust) tume pruunini (peaaegu mustani). Nafta on tekkinud mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest, mis võis olla nii taimne kui ka loomne ning kasvanud kas meres või maismaal. Kuid suurem osa naftast on tekkinud arvatavasti merelisest fütoplanktonist ning protistidest, sellised on näiteks sinivetikad ning foraminifeerid. Nafta on väga tuleohtlik ning tema erikaal on muutlik. Nafta tiheduse hindamiseks kasutatakse API-skaalat. Vee tihedus API-skaalal on 10, kergemate vedelike tihedus on kümnest suurem. Naftat, mille tihedus on alla 20 loetakse...
ALDEHÜÜDID, KETOONID, KARBOKSÜÜLHAPPED, ESTRID. 10.B 2013/2014 Kontrolltöö kordamisküsimused 1. Aldehüüdide ja ketoonide struktuur (funktsionaalrühm, selle ehitus). a) Aldehüüdi struktuur Aldehüüdi funktsionaalrühmaks on aldehüüdrühm. b) Ketooni struktuur Ketooni fünktsionaalrühmaks on ketorühm. 2. Kuidas antakse aldehüüdidele ja ketoonidele nimetusi? Aldehüüdide järelliiteks on aal. Tüviühendi ahelasse on arvatud ka aldehüüdrühma süsinik. Ketoonide järelliiteks on -oon. Ketoonide puhul tuleb ära märkida funktsionaalrühma asukoht peaahelas. 3. Millised aldehüüdide ja ketoonide keemilised omadused? Iga omaduse kohta too näide koos reaktsioonivõrrandiga. Aldehüüdid oksüdeeruvad kergesti. Ketoonid on oksüdeerumise vastu veidi vastupidavamad, kuna nende oksüdeerumiseks tuleb lõhkuda C-C side. Enamjaolt reageerivad aldehüüdid kiiremini kui ketoonid. ALDEHÜÜDID, KETOONID, KARBOKSÜÜLHAPPED, ESTRID. 10.B 2013/2014 4. Mi...
Karbonüülühendid on ühendid, mis sisaldavad karbonüülrühma,ning nende struktuuris esineb kaksikside süsiniku ja hapniku vahel. Aldehüüdid on enamasti narkootilise mõjuga ja kesknärvisüsteemi kahjustava toimega,üldvalem: R-CHO või OHC-R. Metanaal e formaldehüüd HCHO värvusetu,mürgine gaas,vees lahustub hästi,terava lõhnaga, desifitseerivad omadused kasutusala:plasmasstoodete,kilematerjalide laagrite tehiskiu lõhnainete ja värvainete tootmisel,nahkade parkimisel, mikroorganismide hävitamisel,desifitseerimiseks viljaseemnetes,ruumides,rõivastel põlemine- HCHO+O2->CO2+H2O oksüd./tõest. 1) (hõbep. reak..) HCHO+Ag2O->HCOOH+2Ag 2) - HCHO+2CuO- >HCOOH+Cu2O redut.- HCHO+H2->CH3OH (metanool) Etanaal e atseetaldehüüd CH3CHO-mürgine ,õrna lõhnaga,värvusetu,kergesti keev vedelik,lahustub hästi vees,tekib organismis liigse alkoholi tarvitamisel kasutusala:ravimid,etanaalist toodetakse etanooli,keemiatööstustes etaanhape e äädikhappe saamisel,värv- ja...
Kordamisküsimusi valmistumisel keemiaeksamiks. 1. Mis on keemia? Milline on keemia koht loodusteaduste süsteemis? Keemia on teadusharu, mis käsitleb ainete koostist, ehitust ja omadusi ning nende muundumise seaduspärasusi. Keemia- teadus ainete muundumistest ning nendega kaasnevatest nähtustest 2. Aine massi jäävuse seadus. Aine massi ja energia vaheline seos. Reaktsioonist osavõtvate ainete mass on konstantne. Reaktsiooni astuvate ainete masside summa on võrdne reaktsioonil tekkinud ainete masside summaga. · Aine mass ja selles sisalduv energia on omavahel seotud · A. Einstein (1879-1955) DE = Dm c2 3. Mille poolest erinevad füüsikalised ja keemilised nähtused? Milline on
= 0,1%). Vere 0,5 etanooli sisalduse puhul esinevad kerged närvitegevuse häired, mida inimene ei pruugi tajuda, reaktsiooniaeg pikeneb; o 0,5 - 1,5 tegemist kerge joobega; o 1,5 - 2,5 tegemist keskmise joobega; o 2,5 3 tegemist raske joobega; o üle 3 eluohtlik joove. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Wikipedia, viimati kasutatud 03.03.2014 http://et.wikipedia.org/wiki/Etanool 2. E. Külanurm, 2003. Keemia õpik kutseõppeasutustele. 3. www.alkoinfo.ee, viimati kasutatud 04.03.2014 4. www.jootargalt.ee, viimati kasutatud 03.03.2014 5. http://spikriladu.net/materjalid/Keemia%20-%20Alkoholid.doc, viimati kasutatud 02.03.2014
ümbritsevates kehades ei esineks mingeid muutusi (st kogu soojust ei ole võimalik täielikult konverteerida tööks). Ostwaldi sõnastus: Teist liiki perpetuum mobile on võimatu. Termodünaamika teine seadus väljendab termodünaamiliste protsesside statistilist iseloomu ja on aluseks nii entroopia kui ka temperatuuri mõiste defineerimisel termodünaamikas. Hessi seadus on füüsikalise keemia põhiseadus, mille kohaselt keemilise reaktsiooni soojusefekt sõltub ainult süsteemi alg- ja lõppolekust, mitte reaktsiooni käigust (vahestaadiumidest). Teiste sõnadega, Hessi seadus väidab, et mitmes staadiumis toimuva reaktsiooni korral kogu protsessi entalpia muutus (tähistatakse H) on reaktsiooni vaheetappide entalpia muutuste summa (eeldusel, et füüsikalised tingimused lähte- ja lõppolekul on samad).
Vitamiinid Keemiline Tähis Olulised allikad Vaeguse mõju Liigsuse mõju põhinimetus Rasvlahustuvad vitamiinid kala- ja loomamaks, või, põhjustab põhjustab kaheli keedetud porgand, kanapimedust, nägemist, juuste A retinoidid spinat, kõrvits ja kuivsilmsust, sarvkesta väljalangemist, maksa lehtkapsas, melon, pehmumust, suurenemist, iiveldust, aprikoosid, tomat, kasvuhäireid peavalu sibul põhjustab kasvupeetust, kalaõli, põhjustab rahhiiti ja kaltsiumi kogunemist D ...
Tabasalu Ühisgümnaasium ETANOOL Referaat Koostaja: Hanna-Marii Kaljas Tabasalu 2014 SAAMINE, LEIDUMINE 1.1 Saamine Etanooli saab toota mitmetel viisidel: 1) Viinamarjade, puuviljade ja teiste suhkruid sisaldavate lahuste või tärklist sisaldavate produktide kääritamisel. Käärimisprotsess toimub pärmseente mõjul, mida leidub alati õhus, puuviljades, marjades, pinnases, vees, mistõttu on suhkruid sisaldavate vedelike alkoholkäärimine looduses väga levinud. Pärmseente elutegevuse mõjul toimub glükoosi muundumine etanooliks ja süsinikdioksiidiks. C6H12O6 2CH3CH2OH + 2CO2 Pärmseente mõjul käärib ka piimas olev suhkur, mistõttu kefiiris ja hapupiimas on umbes 0,5 % etanooli, kaljas on seda 1%. Etanooli tootmisel kartulitest ja teraviljadest, tuleb neis sisaldav tärklis muuta ensüümide (linnaste) toimel maltoosiks ja see edasi glükoosiks, mis jällegi pärmseen...
Katerina Lipberg EKL2-kõ Essee loodusteadusliku artikli põhjal ,,Tuli on elus" Otsides sobilikku artiklit oma essee tarbeks lugesin põgusalt läbi mitmeid artikleid,nii eesti kui ka inglise keelsetest väljaannetest ja netilehekülgedelt. Leidsin www.sciencedaily.com leheküljelt nii mõnegi sisuka ja huvitava artikli, kuid loomulikult oli tegemist väga spetsiifiliste andmete ja nende analüüsiga, mille hoomamine ka küllalki väljakutsuvaks osutus. Siiski uurisin veel eesti lehtedelt siit ja sealt, kuini leidsin ühe artikli , mis mind tõeliselt kõnetas ja minus mõtteid tekitas, ning minu üdini humanitaarse vastuvõtlikkuse filtriga aju oma keerukusega ei blokeerinud. ,,...
1. Töö teoreetilised alused Proteolüütilised ensüümid ehk proteaasid on ensüümid, mis katalüüsivad peptiidsidemete hüdrolüüsi reaktsiooni valkudes ja peptiidides, produtseerides madalama molekulmassiga peptiide või vabu aminohappeid. Proteaasid on väga levinud kõikides organismides, kuna nad osalevad paljude füsioloogiliste funktsioonide täitmises. Proteolüütilistel ensüümidel on erinevad toimespetsiifikad, osad lõhustavad vaid teatud aminohapetega külgnevaid peptiidsidemeid, teised toimivad kõikidele peptiidsidemetele. Piiratud proteolüüsi viivad läbi näiteks trüpsiin, kümotrüpsiin ja pepsiin, praktiliselt kõiki peptiidsidemeid valkudes lagundavad subtilisiin, savinaas ja alkalaas ning produtseerivad sellega ka vabu aminohappeid. Eristatakse endo- ja eksopeptidaase vastavalt sellele, kas proteaas toimib polüpeptiidahela kesksetele või otsmistele peptiidsidemetele. Ensüümi toimimiseks optimaalse keskkonna pH väärtuse järgi eristatakse h...
1. Töö teoreetilised alused Glükoosisisalduse kvantitatiivseks määramiseks bioloogilistes objektides (vereseerum, toiduained) kasutatakse laialdaselt ensümaatilist meetodit, mis põhineb ensüümde glükoosi oksüdaasi ja peroksüdaasi kasutamisel. Tänu GOx-i substraadispetsiifilisusele ,D-glükoosi suhtes võimaldab see meetod määrata glükoosisisaldust ka teiste suhkrute juuresolekul. GOx katalüüsib ,D-glükoosi oksüdeerumist molekulaarse hapniku toimel, reaktsiooniproduktideks vesinikperoksiid ja ,D-glükonolaktoon, mis kiiresti hüdrolüüsudes moodustab D-glükoonhappe. GOx on liitvalk, flavoproteiin, mis sisaldab mittevalgulise osana flaviinadeniindinukleotiidi (FAD), mis toimib koensüümina. FAD seob glükoosi molekulilt 2 vesiniku aatomit, redutseerudes FADH2-ks ning kannab need molekulaarsele hapnikule, mis sisaldub lahustunult reaktsioonikeskkonnas. Reaktsiooni tulemusena tekib ekvimolaarses koguses D- glükoonhapet ja vesi...
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus ja keskkonnainstituut Maastikukaitse ja- hooldus Kati Zoobel Arseen Referaat aines saasteaines keskkonnas ja ökotoksikolooga Juhendajad: Kaja Orupõld Tartu 2014 Sissejuhatus Järgnev referaat on koostatud aines saasteaines keskkonnas ja ökotoksikoloogia koduse tööna. Töö teemaks on Arseen ning tema toksiline mõju. Arseen on väga tähtis aine, mis väikestes kogustes on kasulik kuid suurtes kogustes on kahjulik nii inimesele kui ka organismidele. Teema valiti kuna arseen satub üha enam inimeste igapäeva toidulauale näiteks mitmetes veise- ja seafarmides kasutatakse arseeni toidulisanina, kuna selle tõttu võtavad loomad kiiremini kaalus juurde ja saavad ühlasi seente ning bakteritevastase "tõrje", lisaks kasutatakse seda metallitööstuses...
ALKOHOLID Alkoholideks nimetatakse aineklassi, mille molekulis on hüdroksüülrühm (OH) seotud süsinikuaatomiga, millel pole teisi sidemeid hapnikuga, küll aga süsiniku või vesinikuga. Lihtalkoholid jagunevad: metanool (CH3OH), etanool ehk etüülalkohol (C2H5OH) , propanool ehk propüülalkohol (C3H7OH), butanool ehk butüülalkohol (C4H9OH). -OH rühmaga ühendite nimetuste lõpus on "-ool". Sõna esimese poole saab tuletada temale vastavast alkaanist. Alkoholide hüdroksüülrühm on väga nõrgalt happeline, reageerides näiteks aktiivsete metallidega: 2CH3OH + 2Li -> 2CH3OLi + H2 . Alkoholid reageerivad orgaaniliste hapetega, moodustades estreid. Alkoholid reageerivad halogeenhapetega, moodustades alküülhalogeniide. (Vikipeedia) METANOOL Metanool on keemiline ühend valemiga CH3OH. Metanool on kergesti lenduv värvitu tuleohtlik mürgine nõrga alkoholilõhnaga vedelik. Metanool põleb praktiliselt nähtamatu leegiga (põl...
Heelium(He) Heelium on VIII rühma esimene element. Tema aatomis on täitunud elektronkiht 1s2. Aatomi elektronstruktuuri püsivuse tõttu erineb heelium kõikidest teistest keemilistest elementidest. Heeliumil on suurim ionisatsiooni energia (24,58 eV), kuid väikseim aatomi polariseeritavus. Seetõttu on heeliumi aatomite vahelised van der Waalsi jõud äärmiselt nõrgad ning avalduvad alles ülimadalate temperatuuride või väga kõrgete rõhkude juures. Lihtainena on heelium füüsikaliste omaduste poolest kõige lähedasem molekulaarsele vesinikule (võrdne arv elektrone). Heeliumi keemispunkt (-2690C) ja sulamispunkt (-2720C 25 atm juures) on palju madalamad kui teistel ainetel. Vedel heelium on värvuseta, väga kerge (~8 korda veest kergem) vedelik. Heeliumi puhul puudub kolmikpunkt (tahke ja gaasiline heelium ei saa koos eksisteerida) nagu veel. Vedela heeliumi jahutamisel temperatuurini -271 0C muutuvad vedeliku tihedus...
VASK Rinaldo Must Vase tähis on Cu ja ladina keeles tema nimi on Cuprum.Cu järjekorra number on 29 Vask on kergesti painduv, sepistatav ning ning juhib hästi elektrit ja soojust. Kuna Cu on metall, käitub ta redoksreaktsioonis redutseerijana Vase sulamistemperatuur on 1080 kraadi Vask on väheaktiivne metall ning ta ei reageeri hapetega ega ka veega Looduses ei ole vask ega vaseühendid levinud. Maakoores vaske umbes 900 korda vähem kui alumiiniumi ja 500 korda vähem kui rauda. Kullast ja hõbedast on vaske aga tunduvalt rohkem. Selle avastamise lugu algas juba kiviajal, kui inimeste pilku püüdsid erksavärvilised mineraalid- punased, rohelised, sinised; sealhulgas ka rohelise värvusega ehe vask. Kivikirvega tagumisel ei purunenud ehe vask kildudeks nagu tulekivi, vaid muutis kuju ja läks teravamaks. Sellistest tähelepanekutest võis alguse saada metallide külmtöötlemine. Hiljem võis vase tükk sattuda lõkkesse, kus ta muutus hästi pehme...
Tallinna Tehnikaülikool HALLITUSSEENTE KAHJU TERVISELE Referaat Õppeaine: Ehituskeemia KCM0014, 1 semester Õpilase nimi ja õpilaskood: Maria Aria, 206985EATI Tallinn 2020 SISSEJUHATUS Hallitusseened on mikroskoopilised seened, mis moodustavad seeneniidistike, kuid mitte silmaga nähtavaid viljakehi. Et struktuure eristada tuleb kasutada mikroskoopi. Hallitusseeni võime leida kõikjal meie ümber – mullas, vees, taimedel ja surnud või kõduneval orgaanilisel materjalil, organismist, välisõhust, ruumiõhust. Toitainete suhtes ei ole hallitusseened valivad, nad suudavad kõikjal paljunema hakata. Kõige sagedamini leiame hallitusseente kahjustusi pinnakattevahenditega töödeldud või tselluloosi sisaldavatel materjalidel (tapeet). Hallitusseente kasv ja areng nendel toitainetel sõltub peamiselt sobivatest keskkonnatingimustest – temperatuur, suh...
Alumiinium Alumiinium on keemiline element IIIA rühma metall 3 perioodis, järjenumbriga 13 ja oks. astmega +3. Alumiiniumi aatomi elektronskeem Al:+13/-2)-8)-3) Al 3e = Al3+ ( Al oksüdeerub = tema oksüdatsiooniaste suureneb) Alumiiniumi saamine: Alumiiniumi looduses ehedalt ei esine, kuigi ta on maakoores üks levinumaid elemente (massisisaldus maakoores 8,2 %, kolmas element hapniku ja räni järel). Alumiiniumi saadakse maakidest, üks põhiline maak on boksiit- Al2O3 elektrometallurgilisel menetlusel. Boksiit tekib troopilise kliima tingimustes, madala raua ning räni sisaldusega aluspõhja kivimite murenemise tulemusena. Leidumine looduses: Alumiinium on metallilistest elementidest looduses kõige enam levinud. Suure aktiivsuse tõttu ei leidu teda vabalt, vaid ainult ühenditena savide ja mineraalide koostises. Lisaks leidub alumiiniumi berüllis ,krüoliidis ,gran...
Metanool ja etanool on maailmas kaks kõige enam toodetavat alkoholi. Metanool ehk metüülalkohol ehk karbinool (triviaalnimetusega puupiiritus) keemiline ühend valemiga CH3OH. Ta on lihtsaim alkohol. Füüsikalistelt omadustelt on metanool kergesti lenduv värvitu tuleohtlik mürgine nõrga alkoholilõhnaga vedelik. Metanool põleb praktiliselt nähtamatu leegiga: 2CH 3OH+2O2=2CO2+2H2O. Metanool on kasutusel antifriisi, lahusti ja kütusena. Samuti lisatakse teda etanoolile selle denatureerimiseks. Metanool tekib looduses mõningate anaeroobsete bakterite ainevahetuse tulemusena, päikesevalguse toimel oksüdeerub see aja jooksul taas süsihappegaasiks ja veeks. Et metanool on lõhnalt ja maitselt sarnane etüülalkoholile ehk etanoolile, juhtub tihti metanoolimürgistusi. Ensüüm alkoholi dehüdrogenaas lagundab metanooli mürgiseks sipelghappeks ja formaldehüüdiks, mis kahjustavad nägemisnärvi; tagajärjeks v...
Silva aqua Tootest Tugev kiirliimuv niiskuskindel puiduliim koosteliimimiseks puidu ja mööblitööstuses, kus on vaja niiskuskindlat liimliidet. Tagab värvitu ja vastupidava liimivuuki. Tehnilised andmed Sideaine Polüvinüülatsetaat Värvus Valge Konsistents Viskoosne Kuivaine sisaldus 50% Tihedus 1090 kg/m³ Viskoossus Umbes 12 000 mPas, Lahusti Vesi pH Umbes 3 Süttimispunkt Puudub Kasutamis tingimused Kasutamistemperatuur Mitte alla +10 ºC. Puidu niiskussisaldus 514%, eelistatult 710% Kulu 100250 g/m² Töövahendid Liimilabidas, pintsel või rull Säilivusaeg Vähemalt 12 kuud Säilitamine Avamata pakendis. Mitte hoida tem...
Metanaal Metanaal Metanaali keemiline valem on HCHO. Metanaali molaarmass on 30,03 g/cm3. Ta esineb ka trimeeri trioksaanina C3H6O3 ja polümeeri paraformaldehüüdina. Metaan on värvitu gaas. Tema tihedus on 1.38 g/cm3, sulamistemperatuur on 92 °C ja keemistemperatuur on 21 °C. Tema leekpunk on +64 °C ja isesüttimistemperatuur on +430 °C. Metanaal Metanaali vesilahus on formaliin. Formaliinis reageerib metanaal veega, moodustades metaandiooli. Esimesena sünteesis metanaali vene keemik Aleksandr Butlerov ja esimesena määras selle kindlaks August Wilhem von Hofmann. Kus metanaal esineb? Kus seda kasutatakse? Metanaal esineb looduslikult keskkonnas, mis koosneb süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Maa atmosfääri ülakihtides toimuvates looduslikes protsessides võib olla tekkinud kuni 90% Maal leiduvast metanaalist. Metanaali leidub näi...
KOOL NIMI Kartulitärklise saamine Praktiline töö Tallinn 2013 Sissejuhatus Antud töös on ülevaade antud kartuli koostisest. Lähema vaatluse all on võetud tärklis ning praktilise katse kaudu on ka tärklist kartulist välja kuivatatud. Kartuli koostis ja selle väärtus Kartuli kui toiduaine bioloogilise väärtuse loovad madal suhkrusisaldus, keskmine tärklisesisaldus ja mitmed vitamiinid. Need näitajad on parimad vahetult peale koristamist. Kartuli söödavaks portsjoni olemuseks on mugul, selle osakaal on 0.9. Kartul on hea C vitamiini, kaaliumi, vitamiin B6 ja magneesiumi allikas. Kartul sisaldab palju valke ning on väga toitev, kuid kartul on ka suur süsivesikute allikas ning seetõttu võiksid kartuli tarbimist piirata inimesed, kes soovivad kaalu langetada. Kartulikoores asuvad inimesele mürgised glükoaloidid, mispärast tuleb kartuleid enne söömist koorida. Glükoaloidid on looduslikud mürgid, mitme...
KOOL Lihhenoindikatsioon Uurimustöö Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................................................3 1. Bioindikatsioon..............................................................................................4 1.1. Mis on bioindikatsioon?...........................................................................4 1.2. Bioindikatsiooni liigid...............................................................................4 1.3. Bioindikatsiooni positiivsed ja negatiivsed küljed....................................4 2.Lihhenoindikatsioon.......................................................................................5 2.1.Samblikud ja õhusaaste...........................................................................5 3.Samblikud.........................................................................................
KOOL KOHUPIIMADE VALMISTUSVIISID JA VALGU SISALDUSE MÄÄRAMINE NEIS Uurimistöö Tallinn 2013 1. SISUKORD 1. SISUKORD.............................................................................................................................2 2. KOHUPIIMADEST ÜLDISELT............................................................................................4 Mis on kohupiim?................................................................................................................... 4 Erinevad kohupiimad.............................................................................................................. 4 Miks süüa kohupiimasi?..........................................................................................................5 3. KOHUPIIMADE VALMISTUSVIISID.................................................................................6 3...
Plaatina(Pt) Avastuslugu. Tuntud kaugest minevikust. Ameerika asukad töötlesid juba 100 aastat e.m.a. Nimetati platina(hõbedakene) järgi. avastatipeale reisilt saadud kullapesemist, kus eraldati kullast plaatina. arvati, et tänu sellele, et plaatina ja kulla tihedused on lähedased, saab kulda võltsida. Valekulla vältimine. Omadused. Väärismetall Värvus: Hõbedane Tihedus: 21,45 g/cm3 Sulamistemperatuur: 1770 kraadi Keemistemperatuur: 3827 kraadi Prootonite/elektronide arv: 78 Neutronite arv: 117 Kristallide struktuur: Kuupjas Kasutusalad. Leidub looduses ehedalt ja mineraalidena. Ehted(kihlasõrmused) Tooraine autotööstuses, elektroonikas ja ka meditsiinis. Plaatina Aitäh kuulamast! :)
Tallinna Tehnikaülikool Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool 1.1 INVERATSSI AKTIIVSUSE MÄÄRAMINE Laboratoorsed tööd Juhendaja: Tiina Randla Teooria Invertaas ehk -D-fruktofuranosiidi fruktohüdrolaas on ensüüm, mis kuulub glükosiidsideme hüdrolaaside hulka, mis katalüsivad O-glükosiidsidemete hüdrolüüsi. Invertaas katalüüsib -D-fruktofuranosiidide hüdrolüüsireaktsiooni, vabastades neist fruktoosi molekule:
Õuntest Calvados Sissukord Mis on Calvados? Klassifikatsioon Kus toodetakse? Õunte tootmine Toitainete sisaldus õuntes Calvadosi valmistamine Tarbimine Mis on Calvados? Kalvados on brändilaadne alkohoolne jook, mile tooraineks on õunad. Jook on oma nime saanud Calvadose piirkonna järgi Põhja-Prantsusmaal Inglise kanaali lõunarannikul. Esimene teadaolev Normandia destillatsioon viidi läbi Gouberville'i ,,Krahvi" poolt aastal 1554. Kus toodetakse? Calvadosi toodetakse Põhja-Prantsusmaal, Basse Normandie Piirkonnas. 70% kogu maailma toodangust toimud just seal ning ametlikku Calvadosi nimelist jooki saab toota ainult seal või selle piirkonna vahetus läheduses. Calvadosi klassifikatsioon Fine küpsenud tammevaadis min 2 aastat V.S.O.P. küpsenud tammevaadis min 4 aastat X.O. Küpsenud tammevaadis min 6 aastat Õunte tootmine maailmas ...
Ainete valemid. Oksiidid ja nende saamine. Vesi ja lahused KORDAMINE KONTROLLTÖÖKS I. Arvutusülesanded III. Kas järgmised ained on oksiidid? Miks/miks mitte? Tase 1 Kui tegemist on oksiidiga, siis nimeta ta (ja kirjuta valem, Mitu grammi vett on vaja lisada 30 g äädikhappele, et saada 12%-line lahus? kui pole antud)! Tase 2 vesi PE 2006. 0,32 kg viinamarjamahla sisaldab süsihappegaas 46,5 g süsivesikuid ja 0,6 g valku. Mitu MnO2 protsenti on mahlas süsivesikuid, mitu hapnik...
tagamisel, sidekoe, juuste, kuunte ja naha normaalsel arengul. Oht rasedatele Mereannid, munakollane, piimasaadused ning puu-ja köögiviljad. Kasutamine Kasutamine: Katalüsaatoritena, joodiühendite saamiseks, värvainete ja pigmentide koostises, halogeenlampides Meditsiinis antiseptikuna Keedusoola lisandina Hobejodiidi on kasutatud ka looduse mojutamisel http://www.youtube.com/watch?v=0_LWBgeQrvk Kasutatud kirjandus http://www.kristiine.tln.edu.ee/doku/keemia/Halogeenid.pdf http://www.slideshare.net/erlekrimann/fluor-16027327 http://www.miksike.ee/docs/referaadid2007/broom_janelitruus.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Broom http://www.slideshare.net/gaidi16/jood http://www.miksike.ee/docs/lisa/8klass/4teema/loodus/flour.htm http://www.vedur.ee/puutepunkt/?op=body&id=12&cid=191 "Üldine ja anorgaaniline keemia" lk. 213-221 http://www.miksike.ee/docs/lisa/8klass/4teema/loodus/kloor2.html http://et.wikipedia.org/wiki/Kloor
Süsivesikud ehk sahhariidideks nimetatakse orgaanilisi aineid, mis koosnevad C, H, O ning milles H ja O vahekord on nagu vees H2O. Üldvalem CnH2nOn ehk Cm(H2O)n polühüdroksükarbonüülühendid Liigitus: Monosahhariidid ehk Oligo ehk di-sahhariidid Polüsahhariidid monoosid C6H12O6 glükoos C12H22O11 nC6H12O6 -> (C6H10O5)n + C6H12O6 fruktoos C6H12O6 + C6H112O6 -> nH2O C12H22O11 + H2O Tärklis, tselluloos Keemilised omadused: glükoosi eeskujul 1) -CHO rühma tõttu oksüdeeruvad a) b) Cu(OH)2 t->CuO+H2O 2) Redutseeruvad H2 toimel 3) Reageeri mineraalhapetega ja hüdroksiididega, kus 4 ja 5 C asendatakse metalli ja happega moodustavad estreid. 4) Käärimine a) C6H12O6 -> 2C2H5OH + ...
Polümeerid on kõrgmolekulaarsed ühendid mille makromolekulid koosnevad korduvatest väiksematest omavahel kovalentse sidemega seotud struktuuriühikutest monomeeridest -elementaarlülidest. Polümerisatsiooniks nimetatakse ühe ja sama aine mitme molekuli liitumist, mille tulemusena tekib sama elementaarse koostisega kuid mitme kordse molekul massiga uue aine molekul. (toimub kaksik või kolmiksidemete arvelt. n (CH2 = CH2) (-CH2-CH2-)n H2C = CH2 + H2C = CH2 + H2C = CH2 .....+n Polükondensatsiooniks nimetatakse kahe või enam aine mitme molekuli liitumis, mille tulemusena tekib kopolümeer ja kõrvalprodukt tavaliselt H 2O
Aatomaine väikseim osake, mis koosneb tuumast ja elektronkattest Keemiline elementkindla tuumalaenguga aatomite liik ioonlanguga aineosake Molekulaine väiksem osake, mis koosneb aatomitest tuumalaengprootonite arvu poolt määratud suurus elektronkateaatomituuma ümbritsev elektronkogum elektronide väliskihtaatomtuumast kõige kaugemal paikneb elektronkiht aatommassaatomi mass, mis on väljendatud aatomi massi ühikutest moolaine hulga ühik molaarmass 1 mooli aine mass gaasi molaarruumalaühe mooli mistahes gaasilise aine ruumala ( 22,4 ) avokaadoarvühes moolis sisaldava osakeste arv lihtainekoosneb ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest liitainekoosneb mitme keemilise elemendi aatomitest metalllihtaine, mille aatomite väliskihil on tavaliselt 12 elektroni, mille nad kergesti loovutavad mittemetalllihtaine, mille aatomite väliskihil on 4 elektroni või rohkem indekselemendi all paremal olev arv, näitab aatomite arvu molekulis kor...
Mürgid-kuidas vältida nende sattumist organismi? Mürgid on ained, mis võivad ainevahetuse kaudu põhjustada organismis tervisehäireid või isegi surma. Mürke on mitmeid ja põhimõtteliselt võib nad jagada kaheks, mürgid, mida inimesed tarvitavad teadlikult nagu näiteks tubakas ja alkohol ja mürgid, mida tarbitakse teadmatult nagu näiteks kui meie elukoha ümbruse õhk on saastunud, hingame me õhus leiduvaid mürke sisse enesele teadmata. Mürgitus on reeglina mingite ainete (botuliin, bensiin, süsinikmonoksiid jne.), aga ka füüsikaliste nähtuste poolt (kiiritus, füüsilised anomaaliad jne.) põhjustatud seisund organismis, mis muudab selle normaalset talitlust märgatavalt. Mürgisuse tüüpilisteks sümptomiteks on peavalu, iiveldus, kõhuvalu, uimasus, mõnel juhul ka allergiale omased tunnused. Teadlikult tarbitavaid mürke kutsutakse meelemürkideks. Igal meelemürgil on mingi eesmärk, näiteks sigaretid rahustavad närve, alkohol ...
Hüdroksiidid Edgar Leht, Tauri Küla 10A 2010 Alused ehk hüdroksiidid · Keemilised ained, mis annavad lahusesse hüdroksiidioone · koosnevad metallioonidest ja hüdroksiidioonidest (OH-). Liigitus · LEELISED - vees lahustuvad hüdroksiidid Mendelejev tabeli I a & II a rühma elementide ühendid. · VEES PRAKTILISELT MITTELAHUSTUVAD ALUSED Kõikide ülejäänute metalli elementide ühendid. Hüdroksiidide keemilised omadused · Kõik hüdroksiidid reag. hapetega. Tulemus: sool ja vesi: KOH+HCl=KCl+H2O · Reag happeliste oksiididega. Tulemus: Sool ja vesi: Ca(OH)2+CO2=CaCO3+H2O · Leelis reag. vees lahustuva soolaga, kui vähemalt üks saadustest on sade () Ba(OH)2+CuCl2 =BaCl2 +Cu(OH)2 () KUUMUTAMINE · Leelised on kuumutamisele vastupidavad. Väga kõrgel temperatuuril lagunevad vaid IIa rühma metallielementide ühendid. · Vees mittelahustuvad hüdroksiidid lagun...
Hele Prits XI A Alkohol on Eestis ja ka maailmas enim tarvitatav uimasti. Mõnuaine ehk uimasti korduv ja liigne tarvitamine võib kergesti viia sõltuvuse kujunemiseni. Ka alkoholi ülemäärasel pruukimisel võib tarvitajal üsna kergesti sõltuvus tekkida. Alkoholi mõju inimesele sõltub soost, vanusest, rassist, kehakaalust ja sellest, kas kõht on täis. Mehed kannatavad alkoholi kuni kolm korda rohkem kui naised, sest naiste maos toodetakse kolm korda vähem etanooli lagundavaid ensüüme. Võrreldes täiskasvanuga, on lapse organism hoopis tundlikum alkoholi kahjuliku mõju suhtes. Alkohol on sõltuvust tekitav aine, mis mõjub alkohol nii südamelihasele kui teistele siseelunditele. Närvisüsteemi mürgina põhjustab alkohol ajurakkude hävimist ja aju atroofiat ehk ajumassi vähenemist. Mälu nõrgeneb, vaimsed võimed langevad. Alkoholi toimel kahjustuvad aju tsentrumid: väheneb enesekontroll, häiritud on käitumine ja otsustamisprots...
KEEMIA REAAL Happelised oksiidid : Mittemetalli oksiidid Aluselised oksiidid: Metalli oksiidid 1. alus + hape sool + vesi NaOH + HCl NaCl + H2O 2. aluseline oksiid + hape sool + vesi CaO + 2HCl CaCl2 + H2O 3. happeline oksiid + alus sool + vesi Ca(OH)2 + CO2 CaCO3 + H2O 4. happeline oksiid + aluseline oksiid sool CaO + CO2 CaCO3 5. aluseline oksiid + vesi alus Na2O + H2O 2 NaOH CaO + H2O Ca(OH)2 CuO + H2O ei toimu 6. happeline oksiid + vesi hape CO2 + H2O H2CO3 SO2 + H2O H2SO3 SO3 + H2O H2SO4 SiO2 + H2O ei toimu 7. alus aluseline oksiid + vesi ...
Eesti rahvuskivist pärliteni Referaat Koostaja: Leeni Rahu Juhendaja: Rein Ojasoo Leisi Keskkool 2009 Sisukord 1. Eesti rahvuskivi ehk Paekivi 2. Paekivi kasutamine 3. Pärlid -kivistunud kastepiisad 4. Pärlite kasutamine 5. Eesti rahvuskivist pärlini Paekivi ehk Eesti rahvuskivi Eesti paekivi on väga mitmevärviline ja mitmesordiline-helevalgest karmiinpunaseni, vetik-rohelisest sokolaadpruunini.Kivi sees on loomakesed: peajalgsed molluskid ning sammalloomad brüozoad,korallid ja karbid ning mudaloom,kelle singerdused kivisse käigud on jätnud. Täiesti puhas paekivi sisaldab 56% CaO + 44% CO.Kui paekivi sisaldab lisandeid,siis on tegemist dolokivi,savika lubjakivi,glaukoniidirikka lubjakivi ja kirjuvärvilise lubjakiviga (sisaldab Fe-ioone).Dolokivi võib lisaks sisaldada MgO (sisaldus kuni 21.7%). Tekkelt kuulub paekivi biokee...
NAFTA JA GAASI TOOTMINE Naftat ja maagaasi leidub maakoore poorsetes ja lõhelistes kivimites. Nüüdisajal kasutatakse nafta tootmisel eranditult puurauke, millest purskab nafta mõnikord gaasi survel, kuid enamasti pumbatakse või ammutatakse teda kompressormeetodil SURUDES VETT NAFTAKIHI ALLA. Maagaasiga toimitakse samamoodi. Rohkesti ammutatakse naftat ja gaasi mere põhjast(Kaspia,Põhjameri,Norra). Maapõuest väljuvas naftas on kuni 4% lahustunud saategaasi, 10% vett ja 0,5% mineraalsooli. Saategaas põletatakse. Töötlemata kujul naftat kasutada ei saa. Esmane töötlemine toimub naftatööstusettevõttes. Peale nafta eraldamist mineraalsooltest ja veest, läheb nafta separeerimisele-ERALDATAKSE TOORNAFTAST SISALDUVAD GAASILISED SÜSIVESIKUD JA ALLES JÄÄNUD VESI. STABILISEERIMINE-NAFTA KUUMUTATAKSE TEMPERATUURIL 80- 120KRAADI. Selle tulemusena eraldub naftagaas, mida saab kasutada keemiatööstustes toorainena. Eeltööd...
AINEKLASSID OKSÜDATSIOONIASTE · Elemendi o-a näitab aatomite laengut ühendis. PÜSIV o-a. I II III -II MUUTUV o-a. on mittemetallidel ja B-rühma metallidel Nt. Fe o-a II või III, Cu o-a I või II MÄÄRA ELEMENTIDE o-a. Lihtaines on elemendi o-a 0 Positiivsete o-a summa võrdub negatiivsete o-a summaga S O2 Fe O Fe2 O3 Cl2 H2 S H2 S O3 K NO3 C H 4 K2 S NH 3 C 2 H6 CH3OH K2Cr2O7 Al AINED Lihtained Liitained Metallid Mittemetallid H2O OKSIIDID HAPPED Liitained ehk keemilised ühendid ALUSED SOOLAD 1. OKSIIDID Oksiidid on ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. LIIGITAMINE 1. Aluselised oksiidid (metallioksiidid) Nt. raud(II)oksiid ........ naatriumoksiid ...........
Elektrolüüt-aine,mis vesilahustes ja sulatatud olekus jaguneb täielikult v osaliselt ioonideks. E-d on happed, alused ja soolad. Ioon-laenguga aatom v aatomite rühmitus. Katioon-pos. Laenguga ioon Anioon-neg. Laenguga ioon. Elektr. disson.- lahustumisega kaasnev aine jagunemine ioonideks. Mitteelektrolüüdid-ained,mis ei esine lahuses mitte ioonide, vaid neutraalsete molekulidena. (O2, I2; CO, NO, Al2O3; suhkur, etanool; Fe2O3, Cu jt) Tugevad el.-d on lahuses täielikult jagunenud ioonideks (soolad, tugevad happed ja alused) nõrgad el-d on lahuses ainult osaliselt jagunenud ioonideks (nõrgad happed ja alused). Elektrolüütide lahused juhivad elektrit. Mida nõrgem on elektrolüüt, seda väiksem on ta lahuse elektrijuhtivus. Ioonsed ained (soolad,leelised)on tugevad elektrolüüdid. Lahustumisprotsessi soojusefekt tervikuna sõltub sellest, kumb on ülekaalus-kas energia neeldumine kristallvõre lagunemisel v energia eraldumine ioonide hüdraatumise...
9. KARBONÜÜLÜHENDID JA KARBOKSÜÜLÜHENDID: aldehüüdide ja ketoonide struktuur; polaarne kaksikside, selle reaktsioonid; aldehüüdide redoksomadused; sahhariidide mõiste ja liigitus, bioloogiline tähtsus; karboksüülhapete struktuur, omadused ja liigid; funktsionaalderivaadid estrid ja amiidid; estrite hüdrolüüs; rasvad, nende bioloogiline tähtsus; aminohapped; valgud, nende bioloogiline tähtsus. 10. POLÜMEERID: polümeeride keemia põhimõtted; polümerisatsioon ja polükondensatsioon. 11. ÜLDISTAV OSA. Orgaaniliste ühendite klassifitseerimine ja nende nomenklatuurid. Struktuuriteooria põhimõtete formuleerimine. Happed ja alused. Katalüüs.
Halogeeniühendite kasutamine Halogeeniühendid on orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatom või aatomid on seotud ühe või mitme halogeeni aatomiga. Halogeenideks on VII A rühma elemendid. · fluor · kloor · broom · jood · astaat Fluor (F2) on kahvatukollane gaas. Kloor (Cl2) on rohekaskollane gaas. Broom (Br2) on pruunikaspunane vedelik. Jood (I2) on purpurmust tahkis. Astaat on radioaktiivne mittemetalliline tahkis, mida leidub maakoores väga vähe (mõnikümmend milligrammi) küll aga võib teda saada tuumareaktorites. Arvatavasti on astaat üldse 93st maal leiduvast elemendist kõige vähem levinud. Ja kuna astaadi omadusi tuntakse veel suhteliselt vähe, siis ma teda rohkem halogeenide ja seega ka halogeeniühendite hulgas ei käsitle. Kuna halogeeniühendid reageerivad väga hästi on nad asendamatud paljude ainete valmistamisel. Olles hüdrofoobsed lahustuvad halogeeniühendid vees äärmiselt...
Kuna GMO (geneetiliselt muundatud organism) on alles uus asi, siis ei ole sellest palju informatsiooni ja uurimustöö ei tulnud väga pikk. Tööd alustades eeldasin, et inimesed ei tea GMO' st midagi ja ega ma väga mööda ei pannudki. Sain teada, et inimesed teavad küll, mis on GMO, kuid ei tea just palju või üldse nende kahjulikkusest, sest arvatakse, et pole piisavalt uuritud riske ning selle tõttu ei pooldata ka neid. Veel sain juurde uusi teadmisi keemia/bioloogia mõistete ja geenitehnoloogia osas. Uurimustööd võiks jätkata ka järgmisel aastal, et näha, kas on tulnud juurde uut informatsiooni GMO'de kohta või märgistuse muutusi. 15 Kasutatud kirjandus Interneti allikad http://www.agri.ee/public/juurkataloog/TWINNING/GMO/Seemned_- _oiguslik_raamistik_EST.ppt#1 http://www.eko.org.ee/gmo/index.php http://www.envir.ee/orb
NaCl- keedusool KCl-kaaliumkloriid 1. Toorainena keemiatööst 1. Täimeväetis(k-väetis) 2. Talvel liivaga puisk 2. K-ühend tootm 3. Toiduainete säilit. KMnO4-kaaliumpermanganaat 4. Meditsiin 1. Desifitseerimiseks Na2O2-naatriumperoksiid 2. O2 saamisel keemiatööst 1. Villa, siidi saam. 3. Tugev oksüd. Keemiatööst 2. Õhukoostise regul KOH 3. Vesinikperoks. Tootm 1. Gaas. Ainete kuivat. NaOH-seebikivi 2. Vedela seebi tootm. 1. Tahke seebi valm. 3. Kütuse töötl 2. Laboris 4. Kunstsiidi tootm 3. Kütuse töötl. K2CO3- potas 4. Kustsiidi tootm 1. Klaasi Na2CO2-pesusooda 2. Värvi 1...
Jõgeva Gümnaasium Simmo Säärits Kuld Referaat 10. a klass Juhendaja: Ulvi Tiisler 2010/2011 Omadused Kuld on keemiline element, mille sümbol on Au ( ladina keeles: aurum). Järjenumber on 79. Kuld on väärismetall, mis on suure tiheduse (19,7 g/cm³), läikiv, pehme ning kõige paremini vormitav ja kõige plastilisem metall. Puhas kuld on erekollast värvi ja kulla pind on läikiv kuna ta ei reageeri õhu ning veega. Kulla ajalugu Olelusvõitluses kasutas meie kauge eellane kivi, puud ja luud. Jahile mindi keppide ja kividega, hiljem kirveste ja nugadega. Haruharva leiti päiksekollast kivi, ehedat kulda, mis erines teistest kividest värvu...
annaabi.ee 
