Halogeenid (0)

1 Hindamata

Halogeenid
Halogeenid
● Sõna halogeen tuleneb kreeka keelest ja tähendab soolatekitajaid
● Halogeenid on VII A rühma elemendid
● Halogeenid kuuluvad kõige aktiivsemate mittemetallide hulka
● Looduses leidub halogeenidest kõige rohkem ühendina fluori ja
talle järgneb kloor
● Broomi - ja joodiühendid on palju vähem levinud ning astaati
leidub üldse maakoores vaid mõnikümmend milligrammi
Halogeenid
● Halogeenid lihtainena koosnevad kahe aatomilistest molekulidest
● Kõik halogeenid, eriti fluor ja kloor on lihtainena tugevalt
mü rgised .
● Halogeeniaurud on terava lõhnaga ja kahjustavad hingamisteid.
Seetõttu tuleb kõik halogeenidega tehtavad katsed sooritada
töötava tõmbega tõmbekapis.
Fluor
● Fluori avastamine:

● Esimest korda saadi vaba fluori 1886 . aastal vesinikfluoriidi elektrolüüsil
Prantsusmaa keemiku Henry Moissani poolt.
● Paiknemine :
● Fluor on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi VII A-rühma
element, 2. perioodis , järjenumbriga 9 ja aatommassiga 19
● Sümbol: F
Omadused
Keemilised omadused:
● Kõige aktiivsem mittemetall
● Reageerib kõikide metallide ja mittemetallidega
Füüsikalised omadused:
● Kahvatukollane, õhust raskem, terava lõhnaga ja väga mürgine gaas
● Sulamistemperatuur –219,6°C
● Keemistemperatuur –188,13°C
Fluor looduses
● Looduses leidub fluori ainult ühenditena,
       teda sisaldavad mitmesugused mineraalid .
● Fluori saadakse sulatatud kaaliumvesinik-
       fluoriide elektrolüüsides
● Fluori ja fluoriühendite tootmiseks kasutatakse
       üldiselt fluoriiti, kuna krüoliit on haruldane mineraal , m
Fluoriit
ille ainsad

       tööstuslikud varud asuvad Gröönimaal.
Fluor organismis
● Kui õhus on miljondik osa fluori, siis põhjustab sellise õhu
sissehingamine inimesele surma.
● Orgaaniline fluor on üsna vähe mürgine ja seega üsna ohutu.
Seetõttu lisatakse fluori ühendeid tihti joogivette, sest see
tugevdab hamba emaili.
● Hiinas selgus, et joogivee kõrgem fluorisisaldus pidurdab laste
intelligentsuse arengut.
Kasutamine
• Fluori sisaldavaid freoone kasutatakse jahutusvedelikuna
külmutusseadmetes
• Vähesel määral lisatakse fluoriühendeid hambapastasse
hambakaariese  tekke vähendamiseks.
• Sõjagaasidena on kasutatud selliseid orgaanilisi fluoriühendeid
nagu näiteks sariin ja samaan . Need gaasid halvavad närvisüsteemi
ning kutsuvad esile kiire surma.
• Vereasendajana ja narkoosivahendina.
Kloor
● Kloori avastamine:
● Kloori kui lihtaine avastas 1774 . aastal Rootsis teadlane Carl
Wilhelm Scheele , kui ta kuumutas keedusoola ja väävelhappe
segu mineraal pürolusiidiga.
● Paiknemine:
● Kloor on keemiline element järjenumbriga 17. See asub
perioodilisustabelis VIIA rühmas, mille moodustavad halogeenid.
● Sümbol: Cl
Omadused
● Keemilised omadused:
● Kloor on väga aktiivne keemiline element
● reageerides peaaegu kõigi metallidega ja suurema osa
mittemetallidega.
● Füüsikalised omadused:
● Kloor kui lihtaine on mürgine raske gaas, terava lõhnaga, kergesti
veelduv.
● Värvuselt kollakasroheline.
● Keemistemperatuur on -33.6°C
● Sulamistemperatuur  -101°C
Kloor looduses
● Looduses ei esine kloor kunagi lihtainena, vaid ühenditena.
● Kõige enam esineb kloori looduses keedusoolana.
● Lahustunud olekus leidub kloori nii mineraaljärvedes,
soolaallikates kui ka soolajõgedes.
Kloor organismis
● Kloor kui lihtaine on mürgine, samuti on paljud klooriühendid
mürgised.
● Väga väikesel määral sisaldub kloori ka inimorganismis, umbes
0,25%.
● Kui Cl2 kontsentratsioon õhus ületab 0,1 mg/l piiri, siis muutub
see eluohtlikuks.
Kasutamine
● Meditsiinis
● Palju kasutatakse kloori kangaste ja tselluloosi pleegitamiseks
paberi ja tekstiiltööstuses.
● Esimese maailmasõja ajal leidis kloor ootamatut kasutamist
massilise hävitamise relvana.
● Veepuhastusjaamades klooritakse joogivett,
       et  hävitada pisikuid.
Tähtsamate kloriidühendite rakendusalad
● NaCl – naatriumkloriid – maitseaine ja toiduainete
konserveerimise vahend.
● FeCl3  - raud(III) kloriid – reaktiivide valmistamiseks.
● ZnCl2  - tsinkkloriid – puiduimmutusvahend mädanemise vastu.
● AgCl – hõbekloriid – valgustundlikkuse tõttu kasutatakse
fotopaberite valmistamisel.
● KClO  - kaaliumkloraat – kergesti plahvatav hõõrdumisel või
löögist, kasutatakse laboratooriumis hapniku saamiseks,
tuletikkude ja lõhkeainete valmistamisel.
Broom
● Broomi avastamine:
● Broomi avastas 1826. aastal A. J. Balard. See tegi ta nime tuntuks kogu maailmas.
● Paiknemine:
● Broom on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi VII A-rühma element, 4.
perioodis, järjenumbriga 35 ja aatommassiga 79,904.
● Sümbol: Br
Omadused
● Keemilised omadused:
● Sarnaneb keemilistelt omadustelt klooriga.
● Broom on keemiliselt väga aktiivne mittemetall.
● Nõrgem oksüdeerija kui kloor ja fluor.
● Füüsikalised omadused:
● Terava ärritava lõhna, sööbiva toimega punakaspruun mürgine vedelik
● Broom keeb temperatuuril 58 kraadi C.
● Külmub temperatuuril –7 kraadi Celsiust
Broom looduses
● Looduses esineb broom sooladena – merevees, soolajärvede ja
naftapuuraukude vees, merevetikates, mineraalides.
● Näiteks 1 m3  Surnumere vees sisaldub 4,8 kg broomi.
● Põhilised leiukohad on USA, Iisrael, Inglismaa, Venemaa,
Prantsusmaa ja Jaapan.
Broom organismis
● Lihtainena on broom inimesele väga mürgine ja sööbiv.
● Broomiaurud kahjustavad kõri, kopse, bronhe.
● Inimorganismis on broom suhteliselt ühtlaselt jaotunud, ent
koevedelikes on selle tase veidi kõrgem kui rakkude sisemuses.
● Rohkem esineb broomi ka kilpnäärmes ja neerudes.
● Inimorganismis on broomi keskmiselt 260 mg.
Kasutamine
● Kasutamine:
● Juuksehooldusvahendite, värvainete, putukamürkide, pisargaasi,
ravimite valmistamiseks
● Keemialaborites
● Fotograafias
Jood
● Avastamine:

● Joodi avastas pruunvetikate tuhast prantsuse keemik Bernard Courtois
1811. aastal. Uuele avastatud elemendile anti nimi paar aastat hiljem
tema violetsete aurude järgi.
● Paiknemine:
● Jood on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi VII A-rühma
element, 5. perioodis,  järjenumbriga 53 ja aatommassiga 126,90447.
● Sümbol: I
Omadused
● Keemilised omadused:
● Nõrgem oksüdeerija kui fluor, kloor ja broom.
● Jodiidid on küllaltki aktiivsed redutseerijad .
● Füüsikalised omadused:
● Hallikasmust metalse läikega kristalne aine, sublimeerub kergesti
lillakaks auruks.
● Keemistemperatuur: 184,35 °C
● Sulamistemperatuur: 113,5 °C
Omadused
● Puhtas vees lahustub jood
vähe, moodustades
joodivee.
● Joodi lahust etanoolis
nimetatakse jooditinktuuriks.
● Tä rklise kindlaks tegemine.
Jood looduses
● Joodi esineb kõige rohkem Tšiilis.
● Looduses leidub joodi peamiselt ühenditena.
● Joodiühendeid sisaldavad suhteliselt rikkalikult mõned vetikad ,
näiteks mereadru.
● Tänapäeval toodetakse joodi looduslikest soolveekogumitest ja
naftapuuraukude veest.

Jood organismis
● Jood on kilpnäärme hormooni koostisosa, ning selle puudus võib tekitada
kilpnäärme haigust.

● Osaleb inimese ainevahetuse normaalse tempo ja püsiva kehasoojuse
tagamisel , sidekoe, juuste, küünte ja naha normaalsel arengul.
● Oht rasedatele
● Mereannid, munakollane , piimasaadused ning puu-ja köögiviljad.

Kasutamine
● Kasutamine:
● Katalüsaatoritena, joodiühendite saamiseks, värvainete ja
pigmentide koostises, halogeenlampides
● Meditsiinis antiseptikuna
● Keedusoola lisandina
● Hõbejodiidi on kasutatud ka looduse mõjutamisel
● http://www.youtube.com/watch?v=0_LWBgeQrvk
Kasutatud kirjandus
● http://www.kristiine.tln.edu.ee/doku/keemia/Halogeenid.pdf
● http://www.slideshare.net/erlekrimann/fluor-16027327
● http://www.miksike.ee/docs/referaadid2007/broom_janelitruus.ht m
● http://et.wikipedia.org/wiki/Broo m
● http://www.slideshare.net/gaidi16/jood
● http://www.miksike.ee/docs/lisa/8klass/4teema/loodus/flour.ht m
● http://www.vedur.ee/puutepunkt/?op=body&id=12&cid=191
● “Üldine ja anorgaaniline keemia” lk. 213-221
● http://www.miksike.ee/docs/lisa/8klass/4teema/loodus/kloor2.html
● http://et.wikipedia.org/wiki/Kloor
TÄNAME KUULAMAST!

Document Outline

Slide 1
Halogeenid
Halogeenid
Fluor
Omadused
Fluor looduses
Fluor organismis
Kasutamine
Kloor
Omadused
Kloor looduses
Kloor organismis
Kasutamine
Tähtsamate kloriidühendite rakendusalad
Slide 15
Broom
Omadused
Slide 18
Broom looduses
Broom organismis
Kasutamine
Jood
Omadused
Omadused
Jood looduses
Jood organismis
Kasutamine
Slide 28
Slide 29
Kasutatud kirjandus
Slide 31

.PPTX Laadi alla originaalfail 31 lk · .pptx · 4 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 31 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-09-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti

4 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kuusteistnullkaheksa Õppematerjali autor

fluor kloor broom halogeen halogeenid lihtaine kloriid mineraal oksüdeerija

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

odt

Keemia - Halogeenide osa

Sisukord 1 Mis on halogeenid? ............................................................................................................................... 3 2 Halogeenide omadused ........................................................................................................................ 4 3 Halogeenide kasutamise valdkonnad ................................................................................................... 5 4 Halogeenid looduses sealhulgas elusorganismis ehk BIOTOIME ........................................................ 6 1 Mis on halogeenid? Fluor, kloor, broom, jood ja astaat on halogeenid, mis on VII A rühma elemendid. Halogeenid kuuluvad kõige aktiivsemate mittemetallide hulka, kusjuures nende keemiline aktiivsus suureneb rühmas alt üles. Suure keemilise aktiivsuse tõttu leidub neid looduses vad ühenditena. Sõna halogeen

Keemia

doc

Keemia Halogeenühendid

Halogeenid Sissejuhatus. Mittemetallilised elemendid võtavad enda alla vähem kui veerandi perioodilisus süsteemi tabelist. Võrreldes metallidega on mittemetallid oma ehituselt ja omadustelt palju vähem sarnased. Halogeenid on aga omavahel tunduvalt sarnasemad, kui teiste rühmade mittemetallid. Nimetust halogeenid kasutatakse VII A rühma mittemetallide fluor, kloor, broom ja jood kohta. Halogeenide hulka loetakse ka radioaktiivne element astaat, kuid tema omadusi tuntakse vähe. Füüsikalised omadused halogeenidel: 1) F2 ( Flour ) - helekollane mürgine gaas Leidumine ja saamine: Fluor on levinuim halogeen maakoores ja oli elemendina ühendite koostises tuntud juba 18. sajandil. Esimest korda saadi vaba fluori 1886. aastal vesinikfluoriidi elektrolüüsil Prantsusmaa

Keemia

odt

Halogeenid

Halogeenid 1. Halogeenide üldiseloomustus ja keemilised omadused Halogeenid on VII A rühma elemendid ja nendeks on fluor, kloor, broom, jood ja astaat. Halogeenid kuuluvad kõige aktiivsemate mittemetallide hulka, kusjuures nende keemiline aktiivsus suureneb rühmas alt ülesse. Seda on võimalik tõestada ka katseliselt, kus aktiivsem halogeen tõrjub vähemaktiivsema halogeeni tema soolast välja. F2 + CaBr2 _ CaF2 + Br2 Cl2 + 2NaI _ 2NaCl + I2 Suure keemilise aktiivsuse tõttu leidub neid looduses vaid ühendite koosseisus. Halogeenid lihtainena koosnevad kaheaatomilistest molekulidest, mistõttu reaktsoonivõrrandites neid kirjutatakse alljärgnevalt: F2, Cl2, Br2 ja I2. Kuna nende molekulide vahel on suhteliselt nõrgad molekulidevahelised jõud, siis on halogeenidel suhteliselt madalad keemistemperatuurid

Keemia

docx

Halogeenid

Halogeene iseloomustavad järgmised omadused:  Madalad keemistemperatuurid  Fluor ja kloor on toatemperatuuril gaasid  Jood on tahke  Broom on ainukene toatemperatuuril vedelas olekus olev mittemetall  Fluor on kahvatukollane  Kloor kollakasroheline gaas  Broom on punakaspruun kergesti lenduv vedelik  Jood on hallikasmust metalse läikega kristalne aine, mille kuumutamisel eraldub lillakate aurudena. Kõik halogeenid, eriti fluor ja kloor on lihtainena tugevalt mürgised. Halogeeniaurud on terava lõhnaga ja kahjustavad hingamisteid. Seetõttu tuleb kõik halogeenidega tehtavad katsed sooritada töötava tõmbega tõmbekapis. Fluor F+9|2)7) Fluor on kahvatukollane, õhust raskem, terava lõhnaga ja väga mürgine gaas.Puhas fluor on lihtainena eriti ohtlik, sest ta ärritab nahka, silmade ja nina limaskesti, tekitab nahakahjustusi

Anorgaaniline keemia

doc

Halogeenid

Kordamisküsimused: halogeenid 1)Halogeenide üldiseloomustus VII A rühma elemendid ja nendeks on fluor, kloor, broom, jood ja astaat. Kõige aktiivsemad mittemetallid, keemiline aktiivsus suureneb rühmas alt ülesse. Aktiivsem halogeen tõrjub vähemaktiivsema halogeeni tema ühenditest välja.Lihtainena tugevalt mürgised. Halogeeniaurud on terava lõhnaga ja kahjustavad hingamisteid. 2)Fluori : Leidumine: Fluor on levinuim halogeen maakoores. Fluori saadakse tavaliselt mitmevärvilisest fluoriidist ehk sulapaost ja krüoliidist.(mineraal) omadused: Fluor on kahvatukollane, õhust raskem, terava lõhnaga ja väga mürgine gaas Hoidmine: Fluori hoitakse vasest või niklist anumates,( kuna nende pinnale moodustuvad vastavate fluoriidide õhukesed kelmed, mis takistavad metallide edasist reaktsiooni.) keemilised omadused ja reageerimine veega: Keemiliselt on ta kõige aktiivsem mittemetall ja

Keemia

doc

Nimetu

..........................................................................................................6 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................................9 2 Jood Jood on keemiline element järjenumbriga 53.Tal on üks stabiilne isotoop massiarvuga 127.Jood on halogeen. Ta moodustab kaheaatomilisi lihtaine molekule. Normaaltingimustes esineb jood tumepruunide kristallidena, mis sulavad temperatuuril 113°C ja keevad temperatuuril 184°C, moodustades lillaka auru. Jood on keemiliselt aktiivne, kuigi teistest halogeenidest vähem aktiivne. Elusorganismidele mõjub enamasti kahjulikult. Jood organismis on lokaliseerunud kilpnäärmesse, kus ta on vajalik kilpnäärme hormoonide sünteesiks ja kilpnäärme normaalseks talitluseks

Kategoriseerimata

doc

Halogeenid - leidumine, saamine ja omadused

laguneb hõbe- ja kloriidioonideks. KClO3 Kaaliumkloraat ehk Berthollet` sool. Löögist või hõõrdumisel kergesti plahvatav aine, mida kasutatakse hapniku saamiseks, tuletikkude, rakettide ja lõhkeainete valmistamiseks Ca(OCl)2, kloorlubi, mida saadakse kloori läbijuhtimisel lubjaveest. See on tahke valge või hallikasvalge aine, millel on iseloomulik terav kloorilõhn. Kloorlupja kasutatakse pleegitamiseks ja desinfitseerimiseks. Biotoime Kloor on eluslooduses levinuim halogeen ja tingimata vajalik eluprotsessides. Lihtainena on kloor inimesele mürgine, põhjustades lämbumist ja surma. Kloori eluohtlik kontsentratsioon on 0,1 mg ühes liitris õhus. Täiskasvanud inimorganismis on 100-105 g kloori (ühendite koosseisus). Kloori leidub kloriidioonidena rakuvälistes biovedelikes, veres, lümfis ja muudes seedenõredes. Kloor hoolitseb koos naatriumi ja kaaliumiga organismi vedelikutasakaalu säilitamise eest ning

Keemia

ppt

HALOGEENID

Kädi Piholaan 10 klass Üldiseloomustus VII A rühma elemendid. Moodustavad periodilisustabeli 17. rühma. Sellesse rühma kuuluvad fluor, kloor, broom, jood ja astaat. Koosnevad kaheaatomilistest molekulidest. Maksimaaalne oks.aste VII, kuid kõige tavalisem on I. Aatomraadiused vähenevad alt üles. Kuuluvad kõige aktiivsemate mittemetallide hulka. Iseloomulik elektronafiinsus ja kõrge elektronegatiivsus. Tugevad oksüdeerijad. Kõik halogeenid on inimesele mürgised. Soolatekitajad. Fluor Keemiline element järjenumbriga 9. Kõige aktiivsem halogeen. Reageerib tugevalt liht- ja liitainetega. Kõige elektronegatiivsem. Oksüdatsiooniaste -I. Inimorganismis esineb tihkemate kudede koostises. Leidub topaasis, sellaiidis ja villiaumiidis. Kahvatukollane, õhust raskem väga mürgine gaas. Keemis- ja sulamistemperatuurid on madalad. Vaba fluoriga kokkupuutel süttivad vesi, asbest, tellis ja paljud metallid. Kloor

Keemia

Rohkem sarnaseid