ja orgaanilisteks. Esimsese sellise liigituse autoriks loetakse Abu Bakr ar-Razidi. Rootsi keemiku J.Berzeliuse ettepanekul hakati 1808. aastast alates orgaanilisi ühendeid käsitlevat keemiat nimetama orgaaniliseks keemiaks. Berzeliusel ilmus õpik, mille ühes peatükis räägis ta orgaanilisest keemiast. Selles propageeris Berzelius sel ajal valitsenud seisukohta, et anorgaanilisi aineid saab valmistada laboratoorselt, orgaanilisi aga ei saa. Berzelius väitis, et orgaanilised ained tekkivad ainult elusorganismides erilise elujõu (vis vitalis) mõjul. Viimasest terminist tuleneb ka vitalistliku teooria nimetus. Vitalismi ehk elujõu teooria pidurdas orgaanilise keemia arengut kaua aega. Esimesena hakkas Berzeliuse teooriat kahtluse alla seadma tema hea sõber ja õpilane, Berliini Ülikooli professor F.Wöhler. Ta soojendas ammooniumtsüanaadi (NH4OCN) lahust, mida tol ajal loeti
ettepanekul nimetati 1808 aastal orgaanilisi ühendeid käsitlev keemia orgaaniliseks keemiaks. Sel ajal ilmus tema õpik, milles orgaanilise keemiale on pühendatud omaette peatükk. Selles väljendas ja propageeris arusaama, et anorgaanilisi aineid saab valmistada laboratoorselt, orgaanilisi aineid ei saa. Ta väitis et orgaanilised ained tekivad elusorganismide elujõust (via vitalis). Sellest tuleneb ka vitalistliku teooria nimetus. Vitalismi teooria väitel kõik orgaanilised ained pärinevad ainult elusorganismidest. See teooria aga kukutati 1828.a Friedrich Wöhleri poolt, kes sünteesis laboratooriumis anorgaanilisest ainest orgaanilist ainet: ammooniumtsüanaadist karbamiidi ehk kusiainet. Vitalistid aga väitsid sellepeale, et uurea ehk kusiaine süntees on ainult võimalik seetõttu, et uurea ei kujuta endast organismile vajalikku ainet, vaid on heitprodukt. Sajandi jooksul ilmus aga veel teateid, kus teadlased olid juhuslikult sünteesinud
Orgaaniliseks keemiaks saab nimetada keemia haru, mis käsitleb orgaanilisi ühendeid ja tegeleb nende ehituse, omaduste, koostise, saamisviiside ja reaktsoonide uurimisega. Lisaks võib väita, et teadlased muutsid oma arusaamu orgaanilise keemia olemusest. Näiteks arvati, et orgaanilisi aineid laboratooriumis valmistada on võimatu. Keemia algusaastatel arvati orgaanilisest keemiast ainult väikest keemia haru, kuhu hulka kuuluvad mõned üksikud orgaanilised ained. Hiljem hakati mõistma, et see ei ole pelgalt nii väike ''teadusmaailm'', kui esialgu oli arvatud.
kuusekäbid: soomustega pikad nöörid. Joonis lk.70. Need soomused ei ole küll väga korrapäraselt paigutatud. Siid on ainus looduslik kiud, mis on väga ühtlane ja seetõttu ei ole teda mikroskoobi all lihtne eristada teistest: tehis- ja sünteeskiududest eeskätt. Tehis- ja sünteeskiud on väga ühtlased. Nende läbimõõt on praktiliselt muutumatu, nad on läikivad, nende pinnal võivad olla pikivaod. Selgesti tunneb mikroskoobi all ära klaaskiu: see on palju peenem kui orgaanilised kiud. 2. 2. Põletusproov Põletusproovi on kasutatud juba pikka aega enne tehis- ja sünteeskiudude kasutuselevõttu, kuna ka siis segati villa tsellulooskiududega (lina ja puuvill näit.), mis on palju odavamad. Põletusproovi tulemus on otseselt seotud uuritava kiu (tavaliselt lõnga) keemilise koostisega. Üldiselt põlevad kõik tsellulooskiud hästi, nad põlevad ja hõõguvad edasi ka väljaspool leeki, tekitades kõrbenud paberi lõhna.
XI. 5. LOENG: Mikrobioloogia, bakterioloogiline haiguskäsitlus Empiiriliselt mõisteti juba ammu, et haigused võivad levida mingite nähtamatute tegurite kujul. Räägiti fenomenist seminaria contaginosa, inimeselt inimesele levivast nakkusest. Nt Girolamo Fracastro (1478-1553) eitas nakkuspuhanguid kui humoraaltasakaalu kadu. Paljude haiguste puhul kõneldi miasmidest nende tekitajatena. Nt malaaria oleks üks säärastest, mida arvati tekitavat sooaurude poolt. Miasmid võisid olla lokaalsed (imbuda atmosfääri laipadest, prügist, maavärina tekitatud pragudest jne), kuid levida ka nt tuulega. Nakkushaiguste käsitlemisel esiens ka suund, mida praegu võiks nimetada pärilikkust esile toovaks nt tuberkuloos arvati olevat kaasa sündinud, ehk kaleepra. Nakkushaiguste võitmise ajalugu võib alustada rõugetest (tapsid Ameerikas rohkem inimesi, kui kolonisaatorid, samuti Polüneesias). Haigus kirjeldati ilmselt esmakordselt Rhazes'i poolt ca 9. sajandil. Tähelepanek, et need,
suurim haigestumine Eestis. Müra ja vibratsioon- kaevandamistöödel või põlevkivi töötlemisel tekkiv Sama kehtib ka Tallinna tööstuspiirkondade kohta. Tervisemõju- rohkem haigestumisi. Pinnase, vee- ja õhu kvaliteet on samamoodi kahjustunud. Kaasnevad suured jäätmekogused 9. Veekogude ja põhjavee kohatine halb seisund Pinnasesse kanduvad jääkreostusained ja muudest reostusallikatest kanduvad ained, mis imbuvad põhjavette ja nad viiakse/satuvad ka pinnaveekogudesse. Põhjavee keemilised väärtused on halvemad, see tuleneb anorgaanilistest saasteainetest (naftasaadused ja fenoolid). Kirde-Eestis kaevanduste tõttu on põhjavee keemiline seisund halb. Põllumajanduslik veereostus (väetised, loomade sõnniku valesti käitlemine jne). Saaremaal, Hiiumaal ja Lääne-Eestis on looduslik kloriidide hulk probleemiks.
.......................................................... 606 46. Põllumajandusega seotud õnnetused ........................................................................................ 618 47. Õnnetused raudteel ................................................................................................................... 627 48. Sõjameditsiini eripärad ............................................................................................................. 632 49. Ohtlikud ained .......................................................................................................................... 646 50. Kiirabi tegevus suurõnnetuste korral........................................................................................ 680 50.1. Triaaž................................................................................................................................. 685 51. Käelised oskused .................................................................
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
Kõik kommentaarid