Vask, pronks, messing (0)

Keskkool - Keemia - Keemia

1 Hindamata

Lõik failist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-06-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti

13 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

hheily Õppematerjali autor

Vask on punaka värvusega, sepistatav, valtsitav ja traadiks tõmmatav metall.
Ta on hea soojus- ja elektrijuht. Kuumutamisel õhus kattub vask musta värvusega vask(II)oksiidi kihiga.
Kuivas õhus on vask püsiv. Niiskes õhus tekib vaskesemete pinnale aja jooksul korrosiooniprotsessi
tagajärjel pruuni või roheka värvusega paatinakiht. Rohekas paatinakiht, mida mõnikord näeme
vanadel vaskesemetel, tekib väga aeglaselt.

Vaske toodetakse vaskpüriidist. Toorvasest eraldatakse vask leek- või elektrolüütilise rafineerimise teel.
Elektrolüütilise rafineerimise teel saadav vask on puhas (99,99%). Puhast vaske tähistatakse keemiliselt Cu .
Masinaehituses on kasutatakse vase sulameid. Tähtsamad vase sulamid on pronks ja messing.

Elektrotehnikas on kasutuses aga puhas vask. Kui vasele lisada Al või Sb väheneb sulami juhtivus kolm korda.

Pronks on vase sulam tina, plii, alumiiniumi ja teiste elementidega. Pronksid jagunevad tinapronksideks ja
tinavabadeks pronksideks. Pronksid töötlemisviisi järgi jaotatakse survega töödeldavateks ja valupronksideks.
Valupronks sisaldab 77% vaske, 11% alumiiniumi, 6% rauda ja 6% niklit. Pronks on laialdaselt kasutatav
laevaehituses, sest ta ei korrodeeru merevees.

Messinguks e valgevaseks nim vase ja tsingi Zn (kuni 45%) sulamit. Messing, mis sisaldab vähem
kui 10% tsinki kannab nimetust tombak. Mida suurem on messingis tsingi sisaldus seda hapram ta on.
Messingid jaotatakse survega töödeldavaks ja valu messinguks

vask vaske sulam eritakistus vase sulam valupronks sulamid juhtivus tõmbetugevus Vask pronks messing

Sarnased õppematerjalid

docx

Vask

Kerge saadavus maagist ja üsna madal sulamistemperatuur lubasid vasel olla üks esimesi inimkonna poolt enimkasutatavaid metalle. Enne vaske kasutati metallidest ainult kulda. Vanimad leiud pärinevad pronksiajast. Kogemused vase sulatamisega viisid edasi ka teiste metallide sulatamiseni nagu raud. Pronksiajal kasutati peamiselt vase ja tina sulamit pronksi, valmistamaks relvi, ehteid, raha jne. Tänapäeval on vask nõutud metall ja tema hind tõuseb pidevalt. Puhtal kujul kasutatakse vaske elektrotehnikas. Vase elektrijuhtivus on võetud standardiks. Peamised sulamid on pronks ja messing. Pronksi kasutatakse tehnikas ja kunstis, messingit peamiselt tehnikas. Kolmveerand maailma toodangust pärineb Lõuna-Ameerikast. Suurim tootja on Tiili (36%), USA ja Peruu toodavad kumbki 8%. Umbes 30% tuleb korduvkasutusest. 2030 a. tarbimise prognoos 2009.a. võrreldes on +160%.

Mittemetallid

docx

Mustad ja värvilised metallid

Selleks lakkida või kokku sulatada. Alumiiniumjuhtmete ühenduskohad oksüüdist puhtana hoidmiseks peab katma nad vähemalt vaseliiniga. (Alumiiniummähised massilt on võrreldes vasega 2 korda kergemad. Gabariidilt suuremad juhtivuse arvel). Vask ja vasesulamid. Nende kasutamine juhtmaterjalina Vask on juhtme plastne punakaspruuni värvi metall. Vase tihedus g = 8,9 gr/cm3, sulamistemperatuur 1083oC. Elektrijuhtivus g = 57-69 M/W × mm2 (hõbedal g = 62,5 m/W × mm2). Vask kattub oksiidi kihiga, mis kaitseb korredeerumist. Vask toodetakse sulfiidsetest maakidest, mis sisaldavad vasepüriiti. Maak rikastatakse, sulatatakse vasekiviks, puhutakse läbi konverteris st. põletatakse välja kahjulikud lisandid S, Fe 15 ¸ 20 tunni vältel. Saadud toorvask kangidena või plaatidena 98,5 ¸ 99,5 % Cu läheb -leek või elektrolüütilisele rafineerimisele. Suur elektrienergiakulu 250 ¸ 350 kWh 1 tonni (kalood) vase tootmiseks.

Materjaliõpetus

pdf

Autoehituse Materjalid

......................................................6 1.2.1 Hallmalm............................................................................................................................6 1.2.2 Malmi kasutusalad autoehituses [5] ...................................................................................7 2. Mitte mustmetallid ja nende sulamid ...........................................................................................8 2.1. Vask ...................................................................................................................................8 2.2. Pronks ................................................................................................................................8 2.3. Messing ..............................................................................................................................8 2.4. Alumiinium .............................

Masinatehnika

docx

Terased ja malmid

Valatud detailide jahtumisel tekkivad neisse sisepinged. Valupingeid saab kaotada vanandamise või lõõmutamisega. Vanandamine võib kesta 3...24 kuud. Lõõmutatakse 500C 3...4 tundi. Malmi kulumiskindlust saab suurendada karastamisega. Detailid kuumutatakse 800...880C ja jahutataks õlis. Seejärel noolutatakse 300...400C. Detailidel peale sellist töötlust säilib kõvaduse kuid kaovad sisepinged. Vask ja vasesulamid Vaske toodetakse vaskpüriidist. Toorvasest eraldatakse vask leek- või elektrolüütilise rafineerimise teel. Elektrolüütilise rafineerimise teel saadav vask on puhas (99,99%). Puhast vaske tähistatakse keemiliselt Cu . Vase sulamistemperatuur on 1083oC ja tihedus 8900 kg/m3. Tähtsamad vase sulamid on pronks ja messing. Elektrotehnikas on kasutuses puhas vask. Kui vasele lisada Al või Sb väheneb sulami juhtivus kolm korda. Pronks on vase sulam tina, plii, alumiiniumi ja teiste elementidega. Pronksid jagunevad tinapronksideks ja

Kategoriseerimata

docx

Vase tootmine, tema sulamid ja kasutamine

avastamist ja 2000 aastat ennem,kui ,,naturaalne pronks" kasutust leidis. Pronksist esemeid on leitud Sumerite linnadest ja Egiptusest umbes 3000 eKr. Pronksiaeg Lõuna-Euroopas algas umbes 3700-3300 eKr. ja Põhja-Euroopas 2500 eKr. Pronksiaeg lõppes rauaaja algusega umbes 2000 eKr. 1.4 Antiik-ja keskaeg Vase kultuuriline roll on olnud väga tähtis käibevahendites. 6st kuni 3nda sajandini eKr. kasutasid roomlased vasetükke rahana. Alguses oli vask ise hinnatud kuid ajapikku muutusid ka selle kuju ja välimus oluliseks. Julius Caesaril oli oma messingust raha. Sel ajal ulatus vasekaevandamine sama suureks,nagu see oli tööstusrevolutsiooni ajal. 1.5 Tänapäev Suur Vasemägi (Stora Kopparberg) oli kaevandus, mis eksisteeris alates kümnendast sajandist kuni 1992 aastani Rootsis. See tootis kogu Euroopa vajadusest. Vase kasutamine ei piirdunud ainult maksevahendina. Seda kasutati ka esimeste kaamerate

Tehnomaterjalid

docx

Tehnomaterjalide referaat - Vask

kogustes maailma eripaigus. Esmakordselt võeti metall tarvitusele Balkanil ja Lähis - Idas aastatel 8000 – 3000 eKr. Hiljem Egiptuses ja Euroopas. Läikivast punakaspruunist metallist valmistati nii tööriistu, ehteid ja tarbeesemeid kui ka raha. Sellest valmistatud vanimad esemed pärinevad Neoliitikumi ajastust. Metallil oli inimkonna ajaloos nii tähtis roll, et see andis oma nime vaseajastule. Hea töödeldavuse tõttu oli vask populaarne materjal, see oli vajalik messingi ja pronksi ning paljude teiste sulamite valmistamiseks. Kogemused vase sulatamisega viisid edasi ka teiste metallide sulatamiseni nagu raud. [1] Vaske leidub looduses peamiselt ühenditena , näiteks sulfiidina (Cu2S) või rohelise malahhiidina, mis keemiliselt kujutab endast vaskhüdroksiidkarbonaati Cu2(OH)2CO3 ehk CuCO3 x Cu(OH)2. Et vaske leidub looduses ka ehedalt, siis kuulub ta vanimate tuntud elementide hulka. [2]

Kiuteadus

docx

Materjaliõpetus

............................. 3 2. Materjalide omadused ............................................................ 4 3. Teras ............................................................................... 5 4. Malmid .............................................................................. 5 5. Plastid ............................................................................................. 6 6. Magnetmaterjalid ................................................................... 7 7. Vask ja vasesulamid ... ... ... ... ... ... ... ... ... ... .... .... ... .... .... .. .. 7 8. Plastid ................................................................................. 9 9. Klaas .................................................................................. 12 10. Värvid ............................................................................... 13 1. Metallid 1.1 Metallide füüsikalised omadused:

Kategoriseerimata

docx

VASE TOOTMINE JA KASUTAMINE

1. SISSEJUHATUS Me kõik puutume kokku vasega, võibolla mitte otseselt, kuid kaudselt ikka. Me kasutame igapäevaselt tehnikat ja mööda vaskjuhtmeid jõuab meieni elekter, mis teeb meie elu kergeks. Juba inimese aja algusest saadik on see metall väga väärtustatud oma omaduste poolest. Seda leidub maakoores palju ning tänu sellele on see odavam kui teised väärismetallid nagu kuld või hõbe. Ka vase sulamid on tähtsal kohal, nagu näiteks pronks ja messing, millele on inimesed leidnud väga häid kasutusviise tööriistadest kuni eheteni välja. Vaske peaaegu nagu igat metalli, leidub seda maakoores. Miljonite aastate jooksul vulkaanilise tegevuse tagajärje tõttu on seda suhteliselt palju. Tänu selle madala sulamistemperatuuri ja kerge massi tõttu on seda vulkaanil palju kergem maa vahevööst väljapoole lükata. Litosfääri ülemise kihi all olev kõrgem rõhk surub magmat üles, mis toob endaga kaasa erinevaid metalle

Ainetöö

Rohkem sarnaseid