NAFTA (0)

NAFTA
Nafta on taastumatu energiallikas ehk energiaressurss, mille kogus kasutamisel väheneb. Taastumatute energiaressursside hulka peale nafta kuuluvad fossiilkütuse liigid nagu kivi- ja pruunsüsi, maagaas, põlevkivi ja turvas.
Nafta on maapõues leiduv õlitaoline põlev vedelik, mis värvuselt võib olla helepruunist (peaaegu värvitust) tume pruunini (peaaegu mustani). Nafta on tekkinud mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest, mis võis olla nii taimne kui ka loomne ning kasvanud kas meres või maismaal. Kuid suurem osa naftast on tekkinud arvatavasti merelisest fütoplanktonist ning protistidest, sellised on näiteks sinivetikad ning foraminifeerid.
Nafta on väga tuleohtlik ning tema erikaal on muutlik. Nafta tiheduse hindamiseks kasutatakse API- skaalat . Vee tihedus API-skaalal on 10, kergemate vedelike tihedus on kümnest suurem. Naftat, mille tihedus on alla 20 loetakse raskeks naftaks, tihedusega 20 - 25 on keskmine ning tihedusega üle 25 loetakse kergeks naftaks.
Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (kuni 87%), vesinikust (kuni 15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ja hapnikust (0,5%) ning vähesel määral metallidest ning mittetäielikult lagunenud orgaanilistest ainetest. Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid (kuni 60%), nafteenid (kuni 30%) ning aromaatsed ühendid (u.10%). Parafiinide ehk alkaanide keemiline valem on CnH2n+2, nad on nafta peamised koostisosad, millest olulisem on metaan. Nafteenide keemiline valem on CnH2n ning nad on raskemad ja keerukama struktuuriga kui parafiinid. Nende hulka kuulub ka asfalt. Aromaatsed ühendid on keemilise valemiga CnH2n-6, nende hulka kuulub näiteks benseen . Mida suurem on nafta erikaal, seda suurem on lisandite sisaldus. Näiteks rasked naftad sisaldavad väävlit rohkem kui kerged. Rafineerimise käigus puhastatakse nafta väävlist, sest atmosfääri paiskudes põhjustaks väävel palju keskkonnaprobleeme nagu näiteks happevihmu.
Nafta on ühendite segu, millel on erinevad keemis- ning sulamistemperatuurid, ei ole naftal ühtset keemis- ega sulamistemperatuuri. Küll aga tuleb arvestada sellega, et madalatel temperatuuridel muutuvad nafta ja sellest valmistatud tooted viskoossemaks ning võivad seega põhjustada probleeme näiteks õlitatavatel masinatel , mida kasutatakse külmas kliimas.
2004 aasta seisuga olid nafta ja gaasikondensaadi tarbevarud maailmas hinnatud 5,2 1011 tonnile. Viimastel aastatel on tarbevaru täienenud (avastatud uusi leiukohti, täpsustatud reservvaru ) keskmiselt 3 - 4 miljardit tonni võrra aastas. Varud paiknevad maailmas äärmiselt ebaühtlaselt 2/3 varudest on Lähi-Idas, 8% Põhja ja Lõuna Ameerikas, 7% Euroopas, 7% Aafrikas, 6% Aasias, 1% Okeaanias . Riikidest on suurimad varud Saudi-Araabial 12%, Iraagil (kuigi varud ise on Iraagis , selle tootja on siiski USA) 10%, Venemaal 9%. Suuremad nafta tarbijad on aga USA 25%, EU 18%, Jaapan 8% ja Hiina 6%.
Nafta on üks olulisemaid maavarasid . Teda kasutatakse peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena. Nafta tähtsust tänapäeva majandusele on raske ülehinnata. Naftahinnast sõltuvad enamike teiste kaupade hinnad. Ammutatud nafta eeltöödeldakse naftatööstusettevõttes: naftast eraldatakse vesi, mineraalsoolad ja lenduvad komponendid. Seejärel transporditakse eeltöödeldud nafta tanklaevadega või torujuhtmete abil naftatöötlemistehastesse. Naftatöötlemistehases eraldatakse naftast fraktsioonid nagu gaasid ( butaan ja propaan), bensiin , diislikütus, kütteõli, masuut . Rahvusvaheliselt tuntuim nafta mahumõõtühik on barrel . Üks naftabarrel võrdub 42 galloni ehk umbes 159 liitriga.
Teisest Maailmasõjast saati on globaalne majanduskasv suuresti baseerunud süsivesinike külluslikel varudel nagu nafta ja maagaas. 1950. aastast on ülemaailmne naftatarbimine kasvanud 8-kordseks, 10 miljonist barrelist 80 miljoni barrelini päevas. Praegu on vanade tööstusmaade tarbimine kogu nafta tarbimisest 2/3, aga arenevad uued majandused Ida-Aasias ja Lõuna-Aasias ning Ameerikas, mis hakkavad aastaks 2025 1/2 kogu maailma energiatarbimisest tarbima ehk nafta kogutarbimine kasvaks 54 % võrra. Vastavalt USA Energeetikaministeeriumi ASPO prognoosidele nafta tarbimine areneva maailma poolt 2001 ja 2025 aasta vahel 96 %, maagaasi tarbimine koguni 103 %. Hiina ja India oma 152 %.
Nafta esmakasutamise au omistatakse sumeritele. Väga ammu tunti naftat ka Hiinas ja osati sellest petrooleumi saada. Viimast kasutati lambiõlina, ravimina ja vahest kõige enam sõjapidamiseks. Sedamööda, kuidas arenes nafta töötlemise tehnoloogia ja kasvas nõudlus energiaallikate järele, hakati üha enam täiustama ka nafta saamisviise. Et maapinnale imbunud naftast ei piisanud isegi meie kaugetele eelkäijatele, ehitati esimesed puurtornid Hiinas juba meie ajaarvamise alguseks. Enam-vähem tänapäevane naftapuutorn lasti käiku USA-s Pennsylvanias 1855. aastal. Koos nafta tootmise kasvuga arenes ka nafta töötlemine. Sõiduauto Ford esimene, 1892. aastal loodud mudel tarbis kütusena juba bensiini või piiritust. Aastast 1920 on aga Ameerika Ühendriikides bensiin ametlik autokütus.
Naftavarud 2004. aasta seisuga
Riik
Tõestatud varuda (miljardit barrelit)
Päevatoodang
(miljonit barrelit)
Aasta toodang
(miljardit barrelit)
Jätkub aastaks
Saudia Araabia
261,9
10,37
3,79
69
Iraan
125,8
4,09
1,49
84
Iraak
115,0
2,03
0,74
155
Kuveit
99,0
2,51
0,92
108
Araabia Ühendemiraadid
69,9
2,76
1,01
69
Venemaa
60,0
9,27
3,38
18
Venezuela
52,4
2,86
1,04
50
Nigeeria
35,3
2,51
0.92
39
Liibüa
33,6
USA
21,3
8,69
3,17
7
Kanada
16,5
3,14
1,15
14
Hiina
15,4
3,62
1,32
12
Katar
15,2
Mehhiko
12,9
3,83
1,40
9
Alžeeria
11,4
Brasiilia
10,6
Kasahstan
9,0
Norra
7,7
3,18
1,16
7
India
4,9
Indoneesia
4,3
Suurbritannia
4,1
2,08
0,76
5
Austraalia
1,5
Kokku: 1082,0
Riik
Tõestamata varud (miljardit barrelit)
Päevatoodang
(miljonit barrelit)
Aastatoodang
(miljardit barrelit)
Jätkub aastaks
Venezuela
361,2
2,86
1,04
346
Saudi Araabia
264,3
10,37
3,79
70
Kanada
178,8
3,14
1,15
156
Iraan
132,7
4,09
1,49
89
Iraak
115,0
2,03
0,74
155
Kuveit
101,5
2,51
0,92
111
Araabia Ühendemiraadid
97,8
2,76
1,01
97
Venemaa
72,4
9,27
3,38
21
Kasahstan
39,6
Libüa
39,1
Nigeeria
35,9
2,51
0,92
39
USA
29,3
8,69
3,17
9
Hiina
16,0
3,62
1,32
12
Katar
15,2
Mehhiko
14,8
3,83
1,40
11
Alžeeria
11,8
Brasiilia
11,2
Norra
8,0
3,18
1,16
7
India
5,6
Suurbritannia
4,5
2,08
0,76
6
Indoneesia
4,3
Austraalia
4,0
Kokku: 1650 ,7
Anastasia Margarita Kolossova 10HB