Värvid (0)

Värvid

Värv on vedel, pastataoline või tahke aine, mis pinnale kantuna moodustab tahke kelme.Värvid koosnevad värvi andvast ainest(pigment) ja sideainest, millele lisatakse lahustit ja täiteaineid.

Pigmendid
Pigment on peen pulber, mida kasutatakse värvides värvi andva materjalina. See on tahke aine, koosnedes peeneteralistest kokkuliimunud osakestest. Pigmente saadakse nii tehislikult kui ka looduslikest allikatest ja nad on enamasti anorgaanilise päritoluga.
Anorgaaniliste pigmentide toonid erinevad üksteisest keemilise ehituse eripärade, näiteks osakeste suuruse tõttu. Pigmendi tera suurusest , kujust ja struktuurist sõltuvad ka värvi ehedus ja läige. Värvi kattevõime sõltub pigmendi murdumisnäitajast ja osakeste peenusest.
Esimesed pigmendid olid pärit kivimitest , savist ning loomsetest ja taimsetest allikatest
Kaks kõige esimest kunstlikku pigmenti olid pliivalge (pliikarbonaat, PbCO3)2Pb(OH)2) ja Egiptuse sinine. Pliivalget tehti plii ja äädika ( etaanhape , CH3COOH) segamisel . Egiptuse sinine on kaltsiumvasksilikaat ning seda tehti vasemaagiga (näiteksmalahhiidiga) värvitud klaasist. Neid pigmente kasutati juba teisel aastatuhandel ekr
Loodusliku päritoluga raudoksiidpigmendid on värvitööstuses enimkasutatavad värvilised pigmendid. Neid, välja arvatud kollast pigmenti, iseloomustab hea valgus-, vee-,  leelise - ja kuumakindlus. Anorgaaniliste pigmentide hulgas on raskemetallide  oksiide , sulfiide,  sulfaate , karbonaate,kromaate, fosfaate ja silikaate. Vähe on kompleksühendeid, millest põhilisteks on Preisi sinine ja smaragdroheline. Ainsad elemendid, mida puhtal kujul kasutatakse, on süsinik, kuld ja alumiinium .
Orgaanilised pigmendid on reeglina vees ning orgaanilistes lahustites mittelahustuvad sünteetilised ained
Pigmendi hulgaga saab mõjutada värvi läiget, püsivust ning nakkumist aluspinnaga. Tavaliselt omavad suurimat kattevõimet raskmetallide ühendid, välja arvatud tahm ja ultramariin.

Sideained

Sideaine on pigmente ja alusmaterjali siduv mittelenduv osa. Hoiab värvis pigmendi osakesi koos moodustades kelme, mis kinnitub alusele. Sideainest tulenevad värvi keemilised omadused, kasutamisvõimalused ja vastupanuvõime ilmastikumõjudele.
Looduslikud sideained: Vahad, Kuivavad õlid, Vaigud , Loomsed liimid ehkproteiinid, Taimsed liimid ehk süsivesikud.

Lahustid

Lahustid on vedelad ained, millest enamik aurustub kergesti. Värvi kuivades muutub lahusti gaasiks ning haihtub.
Lahustid on tärpentin, lakibensiin ja vesi.

Lisaained ja täitaeined

Lisaained täidavad värvisegudes palju erinevaid üleasendeid. Orgaaniliste värvide säilitamiseks kasutatakse säilitusaineid, paksendeid, korrosioonikaitse vahendeid. . Lisaainetega parandatakse ja muudetakse värvide omadusi
Täiteaine mõjutab värvi konsistentsi, läikivust ja kattevõimet. Kriit täiteainena muudab värvi paksemaks ja aitab pigmenti kokku hoida, tsinkoksiid võitleb mädaniku ja hallituse vastu jne.
10.klass