Etanoolist referaat (0)

Tabasalu Ühisgümnaasium
ETANOOL
Referaat
Koostaja : Robin Nurk
9. klass
Tabasalu 2014

SISUKORD

SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
ETANOOLI LEIDUMINE 4
ETANOOLI OMADUSED 4
ETANOOLI KASUTAMINE 5
ETANOOLI SAAMINE 6
KAHJULIKKUS INIMORGANISMILE 7
KASUTATUD KIRJANDUS 8

SISSEJUHATUS

Etanool , teisisõnu ka etüülalkohol ehk viinapiiritus ehk metüülkarbinool on üks tuntumaid alkohole . Etanool on värvuseta, iseloomuliku lõhnaga, põletava, kõrvetava maitsega vedelik. Seda kasutatakse alkohoolsetes jookides oma mõju tõttu organismile.
Etanooli valem on: CH3CH2OH
Etanooli molekul :
Etanooli struktuur :
H H
| |
H — C — C —O — H
| |
H H

ETANOOLI LEIDUMINE

Etanooli leidub looduses vabal kujul näiteks taimedes ja hapupiimas kui ka seotult taimede eeterlikes õlides.

ETANOOLI OMADUSED

Molekuraalvalem: C2H6O
Molaarmass : 46.06844(232) g/mol
Välimus: värvitu puhas vedelik
Tihedus: 0.789 g/cm³
Sulamistemperatuur : -114.3 °C
Keemistemperatuur : 78.4 °C
Happelisus: 15.9
Etanool on hea lahusti. Lahustab hästi orgaanilisi ühendeid (rasvu, vaike jm), kuid ka mõningaid anorgaanilisi aineid (joodi). Etanool on veest kergem vedelik, sest tema tihedus on 0,794 g/cm. Etanool on vedelik, mille sulamistemperatuur on -112°C ja keemistemperatuur 78°C. Etanool on kergesti lenduv tuleohtlik vedelik. Aur seguneb hästi õhuga ning kergesti tekivad plahvatusohtlikud segud . Kui etanool seguneb veega, tekib kontraktsioon . See on nähtus, kus kahe aine segunemisel omavahel paigutuvad väiksemad aineosakesed suurematele vahele ära ning lõpptulemuseks on segu ruumala vähenemine ehk kokkutõmbumine. Etanool on hea sünteeside lähteaine (kummi tootmise, aga ka ravimite, värv- ja lõhnaainete valmistamisel ning alkohoolsete jookide koostisosa , meditsiinis konservandina ja antiseptilise vahendina).

ETANOOLI KASUTAMINE

Suur osa käärimisel saadavast etanoolist kasutatakse alkohoolsete jookide valmistamiseks.
Etanool on hea lahusti, seda kasutatakse väga palju keemiatööstuses ning vedelate ravimite valmistamisel. Etanool hävitab baktereid ning teda kasutatakse desifintseerimiseks, sest naha pinnal ta inimese organismile kahju ei tee. Kölni vesi ja lõhnaõli on lõhnaainete lahused etanoolis . Mõnedes troopikamaades, kus suhkruroojäätmeist kääritatud etanool on väga odav, kasutatakse seda bensiini asemel automootori kütusena. Peale käärimisel saadava etanooli toodetakse tööstuses suurtes kogustes etanooli süsivesinikest, mida omakorda saadakse naftast.
Etanooli kasutusalad kokkuvõetuna:

• Alkohoolsed joogid
  
• Hea lahusti (lahustab rasvu, vaike, bensiini, aga ka näiteks joodi)
  
• Värvi- ja lakitööstus
  
• Parfümeeriatööstus (odekolonnid, lõhnaõlid)
  
• Ravimid (tinktuurid, eeter )
  
• Indikaatorlahused ( fenoolftaleiin )
  
• Sünteetiline kautšuk (kummitööstus)
  
• Lõhkeained (suitsuta püssirohi)
  
• Keemiline süntees (dietüüleeter, kloroform, etaanhape, estrid jt)
  
• Meditsiin ( antiseptiline toime, desinfitseerimisvahendid) Viinas leidub 35%-80% etanooli
  
• Piiritustermomeetrid
  
• Kütus (kõrge kütteväärtuse tõttu kasutatakse reaktiivmootorites, rakettides, sisepõlemismootorite kütuste koostisosa, kuna tõstab mootori võimsust)
  
• Konserveerimisvahendid
  

ETANOOLI SAAMINE

1) Viinamarjade, puuviljade ja teiste suhkruid sisaldavate lahuste või tärklist sisaldavate produktide kääritamisel.
Käärimisprotsess toimub pärmseente mõjul, mida leidub alati õhus, puuviljades, marjades, pinnases, vees, mistõttu on suhkruid sisaldavate vedelike alkoholkäärimine looduses väga levinud. Pärmseente elutegevuse mõjul toimub glükoosi muundumine etanooliks ja süsinikdioksiidiks.
C₆H₁₂O₆→2CH₃CH₂OH+2CO₂
Etanooli tootmisel kartulitest ja teraviljadest, tuleb neis sisaldav tärklis muuta ensüümide (linnaste) toimel maltoosiks ja see edasi glükoosiks, mis jällegi pärmseente mõjul hapniku juurdepääsuta käärib lõpuks etanooliks.
2) Puidutöötlemisjääkide töötlemisel
Selleks töödeldakse puidujäätmeid ( saepuru ) suurel kuumusel ja hapete juuresolekul, mille tagajärjel neis sisalduv tselluloos muudetakse suhkruks (glükoosiks). Suhkru kääritamisel saadaksegi taas etanool. Sellisel teel saadud etanooli nimetatakse hüdrolüüsipiirituseks. Hüdrolüüsipiiritus sisaldab peale etanooli ka väga mürgist metanooli.
3) Eteeni (etüleeni) katalüütilisel hüdraatimisel
CH₂=CH₂ + H₂O → CH₃CH₂OH -

KAHJULIKKUS INIMORGANISMILE

Etanooli mõju organismile on hukatuslik! Kui inimene joob, imendub alkohol suust , söögitorust, maost ja kõige suuremal määral peensoolest kiiresti verre ning jõuab kõikidesse organitesse. Kõige rohkem avaldab etanool mõju paljudele elunditele : suu, mao ja soolte limaskestad, maks, neerud, sisenõristusnäärmed, kesknärvisüsteem.
Etanooli toime inimorganismis avaldub koheselt. 4-5 minuti pärast leidub veres juba alkoholi, kusjuures põhiline osa etanoolist imendub verre maost ja peensoolest. Vere alkoholisisaldus ja alkoholijoobe tunnused sõltuvad tarvitatud alkoholi hulgast, kangusest, siseelundite ja närvisüsteemi seisundist, samuti ka sellest, kuivõrd on maos toitu ja kui kiiresti juuakse jne. Naised, lapsed ja raugad on alkoholi suhtes enam tundlikud. Kõige suurem on vere alkoholisisaldus umbes üks tund pärast etanooli sissevõtmist.
Inimorganismi sattunud alkohol avaldab tugevat toimet kesknärvisüsteemile ja põhjustab mitmeid psüühikahäireid. Kõige enam avaldab alkohol mõju peaajule, kuna ajukoorerakkude hukkumise tõttu väheneb ka ajumaht. Sügavamad muutused toimuvad ajukoore osades, mis on seotud mõttetegevuse ja mäluga. Olulisel määral kahjustab alkohol maksa, sest seal lagundatakse enamik veres leiduvast etanoolist. Alkohol mõjub rängalt pärilikkusele, mille otseseks tagajärjeks on nõrgamõistuslikud lapsed.
Alkoholi joobeastet määratakse vere etanoolisisaldusega, mida hinnatakse promillides (1‰ = 0,1%). Vere 0,5 etanooli sisalduse puhul esinevad kerged närvitegevuse häired, mida inimene ei pruugi tajuda, reaktsiooniaeg pikeneb;

• 0,5 ‰ - 1,5 ‰ tegemist kerge joobega;
  
• 1,5 ‰ - 2,5 ‰ tegemist keskmise joobega;
  
• 2,5 ‰ – 3 ‰ tegemist raske joobega;
  
• üle 3 ‰ eluohtlik joove.
  

KASUTATUD KIRJANDUS

Wikipedia, viimati kasutatud 03.03.2014
http://et.wikipedia.org/wiki/Etanool

E. Külanurm, 2003. Keemia õpik kutseõppeasutustele.

www.alkoinfo.ee, viimati kasutatud 04.03.2014

www.jootargalt.ee, viimati kasutatud 03.03.2014

http://spikriladu.net/materjalid/Keemia%20-%20Alkoholid.doc , viimati kasutatud 02.03.2014