50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2014-06-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kaar1n
Õppematerjali autor
............................................................ 11 Alkoholid..............................................................................................................................11 Eetrid.................................................................................................................................... 11 Amiinid.................................................................................................................................12 Alkeenid ja alküünid................................................................................................................13 Alkeenid................................................................................................................................13 Alküünid...............................................................................................................................13 Alkeenide ja alküünide isomeeria...................................................................
o 4 üksiksidet, kõik on sigmasidemed · Sp tasandiline ehk planaarne süsinik 2 o Nurk on 1200 o Üks kaksik side ja kolm üksiksidet o Kaksiksidemel üks side , teised · Sp lineaarne süsinik o Nurk sidemete vahel 1800 o Üks kolmikside ja üks üksik side o Kolmiksidemel 2 sidet on , ülejäänud Alkaanid 1. Üldine · Orgaanilised ühendid, mis koosnevad ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest, on süsivesinikud. · Ainult tetraeedrilise süsinikke sisaldavad süsivesinikud on alkaanid. o Alkaani süsinikahelas on kõik aatomid omavahel seotud -sidemete kaudu · Aine struktuuri ja nimetust siduvate reeglite kogu on nomenklatuur. · ÜLDVALEM CnH2n+2 · Alkaan (-aan) kirjeldav süsinikahela pikkust o Aküülrühm (-üül)
11. Millised on isomeeria liigid (struktuuriisomeeria (ahela-, asendi- ja funktsiooniisomeeria), stereoisomeeria (geomeetriline ehk cis-trans ja optiline isomeeria)? Mille poolest isomeerid üksteisest erinevad nende liikide korral? 12. Mis on funktsionaalne rühm?Fukstionaalrühm on heteroaatomit sisaldav aatomirühm, mis annab ainele iseloomulikud omadused; molekuli ülejäänud osaks on tavaliselt süsivesinikrühm: alküülrühm. 13. Mis on: süsivesinikud (küllastumata, küllastunud), alkaanid, alkeenid, alküünid, halogenoühendid?Küllastunud süsivesinikud ehk alkaanid-süsinike vahel on ainult üksiksidemed. Küllastumata süsivesinikud : a) alkeenid-süsinike vahel vähemalt 1 kaksikside( kahel pool kaksiksidet ) b) alküünid-süsinike vahel on vähemalt 1 kolmikside( kahel pool kolmiksidet) 14. Millised on nimetatud aineklasside üldvalemid? Alkaan: CnH2n+2 ; Alkeen: CnH2n ; Alküün: CnH2n-2 15. Mille poolest erinevad triviaalne ja süstemaatiline nomenklatuur? 16
O2 + S ---> SO2 Oksüdeerija O2 ja redutseerija S Orgaaniline keemia süsinikuühendite keemia. Süsiniku valents on 4, N valents on 3 O -2 H1 Summaarne valem, el molekulivalem C2H6O Struktuurivalem Tasaapinnaline e. klassikaline joonise oodi. Lihtsustatud CH3 CH2 -OH Graafiline Kriipsudega. Orgaaniliste ainete liigitamine jne. 1. Süsivesinikud Sisaldavad ainult C-d ja H-d a) Küllastunud süsivesinikud e. alkaanid CnH2n+2 b) küllastumata süsivesinikud: 1) Alkeenid kaksiksidet sisaldavad CnH2n 2) Alküünid kolmiksidet sisaldavad CnH2n-2. c) Aromaatsed süsivesinikud ehk areenid -Sisaldavad benseenituuma 2. Funktsinaalrühma sisaldavad ained R alküülrühm Ar arüülrühm 1. Halogeeniühendid R Hal (F-, Cl-, Br- või I-) 2. Alkoholid R OH (hüdroksüülrühm) 3. Fenoolid Ar OH (hüdroksüülrühm) 4. Eetrid R O R` (Alkoksürühm)
vesinikside (on vett tõrjuvad ehk hüdrofoobsed) 2)vesiniksideme puhul on vesinik kontaktis (O,N,F-ga) 3)süsiniku arvu järgi saab jaotada C 1 C4 gaasid C5 C15 vedelikud, C16-C..- tahked. Mida rohkem on alkaanis süsinikke seda kõrgem on ta sulamis ja keemistemperatuur ja seda suurem on tihedus. Mida hargnenum on alkaan, seda madalam on ta sulamis ja keemistemperatuur , sest molekulidevahelised kontaktid vähenevad. Keemilised omadused tavatingimustes on alkaanid passiivsed ained. Et reaktsioonid saaksid toimuda tuleb kulutada palju energiat. a)põlevad C3H8 + 502 = 3CO2 + 4H2O kui C alumine arv on paarisarv siis tuleb alkaani ette 2(kordajaks) b)reaktsioon halogeeniga(radikaalne asendusreaktsioon) 1. CH3-CH2-CH2+Cl-Cl = CH3-CH-CH3-HCl või C3H8+Cl2=C3H7Cl+HCl Cl 2. CH3-CH-CH3+Cl-Cl = CH2-CH-CH3+HCl või C3H7Cl+Cl2=C3H6Cl2+HCl Cl Cl Cl
Tallinn 2005 2 Suurem osa konspektis sisalduvast õppematerjalist põhineb gümnaasiumi orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). ,,Avita", Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid 20 Karbonüülühendid 22 Karboksüülhapped 24
Tallinn 2005 2 Suurem osa konspektis sisalduvast õppematerjalist põhineb gümnaasiumi orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). ,,Avita", Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid 20 Karbonüülühendid 22 Karboksüülhapped 24
Tallinn 2005 2 Suurem osa konspektis sisalduvast õppematerjalist põhineb gümnaasiumi orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). ,,Avita", Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid 20 Karbonüülühendid 22 Karboksüülhapped 24
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid